Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy qoghamda qyzu talqygha týsip, onda kórsetilgen bastamalar birtindep jýzege asyrylyp jatqany belgili.  Osy tústa atalghan maqalanyng manyzdylyghy men onda keltirilgen negizgi aspektiler turaly ghalymdar «Abai.kz» aqparattyq portalyna habarlasyp, pikirlerin aitqan bolatyn.

Janghyrudyng basty sharty – últtyq kodty saqtau

– Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasyn oqyp shyghyp, ýlken әser aldym. Búl – býkil el mәdeniyetining tarihyn, ruhany mәdeniyetining tarihyn dәl ólshep pishilip, kemeldengen azamattyng oilary. Ásirese, kópten kýtip jýrgen latyn qarpine kóshu, jazuymyzdy qalyptastyrugha baylanysty aitylghan mәselesi oryndy kóterildi dep oilaymyn. Memleket basshysy 2012 jyly jeltoqsan aiynda jariya etken «Qazaqstan – 2050» stra­tegiyasynda «2025 jyldan bastap latyn әlipbiyine kóshuge kirisuimiz kerektigin» mәlimdegen bolatyn. Sondyqtan búl maqalasynda Ýkimetke naqty tapsyrma bere otyryp, qay uaqytta, qalay latyn qarpine ótetinimizdi aityp otyr. Yaghni, 2025 jylgha qaray is qaghazdary, merzimdi baspasóz, oqulyqtar, bәri de latyn әlipbiyimen basylady degen sóz. Búl qoghamdyq ghylymdar ýshin mindetteletin ýlken shara bolary anyq. Ásirese, Til bilimi institutyna ýlken jauapkershilik artyp otyr. Elbasy biylghy jyldyng sonyna deyin qazaq әlipbiyining jana grafikadaghy birynghay standartty núsqasyn qabyldau jóninde, 2 jylda úiymdastyru jәne әdistemelik júmystar jýrgiziletini aitylghan. Áriyne, búghan ýlken dayyndyq kerek.
Elbasy jana túrpatty janghyrudyng basty sharty – últtyq kodty saqtau ekenin basa aityp, onsyz janghyru degeniniz – qúr janghyryq degeni oryndy. Maqalada aitylghan oilardyng terendiginen Elba­sy­nyng tarihty tereng biletindigi, sonau týrki halqynyng kóne jazuynan bastap barlyghyn oy eleginen ótkize aitqanyn bayqau qiyn emes.
Rasynda, halqymyz nebir alasapyran zamandarda kóp qiyndyq kórdi. Arab jazuynan latyngha, latynnan kirillisagha kóship jýre túra halqymyz bilimge úmtylysynyng arqasynda eshbir halyqtan qalys qalghan joq. Búl bizding joghary mәdeniyettiligimizdi anghartsa kerek. Býgin mine, tәuelsiz elde esimizdi jinap, óz jazuymyzdy qa­lyp­tastyruymyzdyng sәti kelgen siyaqty. Sebebi, ong men soly­myz­dy әbden tanyp, ótkenning kemshilikteri men jetistikterin boyymyzgha sinirip naqty sheshim jasaytyn dәuirge jettik. Sondyqtan búl – Elbasynyng sarabdal sayasatynyng ayasynda jasalghan ýlken qadam.

Ómirzaq AYTBAYÚLY,
akademiyk, halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti.

Bizge qazir keregi – HHI ghasyrda ruhany damu­dyng jana paradigmasyn jasau

– Ruhany janghyru jayy –kópten beri oida jýrgen mәsele. Ghalymdar da, ziyaly qauym ókilderi de әr sózinde, maqalalarynda, basqa da jerlerde aityp jýretin. Búl jayynda ózim de talay ret aittym. Jalpy, bizge qazir keregi – HHI ghasyrda ruhany damu­dyng jana paradigmasyn jasau. Sol ýshin naqty-naqty is-sharalar kerek. Shynyn aitqanda, әlemdik daghdarys bolyp, naryq ekonomikasyna ótemiz, barlyghyn bazar retteydi dep әurelenip, biz ruhaniyatty úmytyp bara jatyrmyz. Ruhaniyat ekinshi satyda qalyp qoydy. Dýniyejýzilik daghdarystyng ózi sodan.
Abay «Dýniyening kóringen syryn da, kórinbegen syryn da qatar iygergen adam tolyq adam bolady» deydi. Kapitalistik memleketter dýniyening kóringen syryn tezirek iygerip, bayyp, ýstemdik jasap, ruhaniyatty úmytyp ketti. Sonyng «jemisi» – dýniyejýzilik daghdarys. Soghan qaraghanda biz ruhany dýniyeni qayta janghyrtuymyz kerek. Ol ýshin sana psihologiyasy ózgerui tiyis. Jay, kýndelikti aityp jýrgen mәseleden aulaq bolu kerek. Ol ýshin elimizding barlyq azamattary psihologiyasyn ózgertui tiyis.
Eger ruhaniyatqa dendep enip, osyny jasaghymyz kelse, onda Abaydyng tolyq adamyn iygeruimiz kerek. Abay bәrin aityp ketken. Ol ýshin mynaday úsynysymyz bar: bizding uniyversiytetterde abaytanu ortalyqtary bar. Biraq ol kishigirim, kýshi az, shaghyn. Degenmen júmys istep jatyr. Biz tek Qazaqstannyng emes, býkil shyghystyng ruhaniyatyn kóteruimiz kerek. Abay tek qazaqqa emes, býkil shyghys elderine tәn. Astana men Almatyda Abaydyng ruhany akademiyasyn ashu kerek! Sol jerde tek Qazaqstan emes, býkil shyghys elderine Abaydyng ruhany qúndylyqtaryn, filosofiyasyn, shygharmalaryn bir jaghynan ghylymy izdenis jasap, ekinshiden, býkil Orta Aziya memleketterine keng kólemde nasihat jasauymyz kerek. Mine, búl Elbasymyzdyng ruhany jan­ghyruyna naghyz, tikeley septigin beretin, tikeley júmys isteytin iydeya bolady.
Ekinshiden, Týrkistandy alayyq. Úly Jibek joly boyyndaghy tarihta ýlken orny bar ruhany ortalyq. Týrkistandy ruhany janghyrtu arqyly biz Qazaq elin qayta janghyrtamyz. Mening Týrkistannyng ruhaniy-tehnologiyalyq klasterin qúru degen jobam bar. Bir jaghynan búl – ruhaniyatty kóteru. Din akademiyasyn, Dýniyejýzilik tarihy muzey jasau, taghysyn taghylar. Sosyn tehnologiyalyq klaster ashu. Turizm mәselesi de – ruhaniyat. Logistikany kóteru kerek. Týrkistandy ruhany janghyrtu arqyly Elbasy aityp otyrghan naghyz mәseleni oryndaghan bolamyz.

Orazaly SÁBDEN,
akademiyk.

Elbasy kóptegen manyzdy mәseleni kóterip keledi

– Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty ma­qalasyn qyzygha oqydym. Elbasynyng la­tyn әlipbiyine 2025 jyldan bastap kóship, oghan deyin әdistemelik dayyndyq júmystary­nyng jasalatyny turaly oilaryn búrynnan qoldap kelemin. Býginde әlem latyn әlipbiyinde sóileydi. Sondyqtan bәrimiz búl bastamany qúptaymyz. Elbasynyng Qazaqstannyng ýshinshi janghyruyna baylanysty keleli oilaryn qolday kele, ony jýzege asyrudyng bir joly bәsekege qabilettilikte der edim. Bәsekege qabiletti bolu ýshin bilimdi bolumen qatar, dúrys tәrbie alu kerek. Tәrbiyesiz bi­lim – susyz diyirmen. Sondyqtan tәrbie men bilimdi qatar jýrgizuimiz qajet.
Elbasy kóptegen manyzdy mәseleni kóterip keledi. Kótergen mәselening barlyghy dúrys. Biraq sol aitylghan joba-josparlardy jýzege asyra almay jatqanymyzgha ózimiz kinәlimiz.
Búl maqalada sananyng ashyqtyghy men kәsipke adaldyq, bilimge úmtylys ta aityldy. Shyndyqtyng shamy dariyanyng astynda da janady. Shyn jýrekke túsau joq: qay iste de ashyqtyq pen adaldyq kerek. Abaydyng «Adaldyqqa esh nәrse jetpeydi» dep aitqan sózi bar. Bizding elimizge, jerimizge degen adaldyghymyz, últymyzgha degen sýiispenshiligimiz arta berui kerek. Eshqashan da aqsha qumauymyz, elding imandylyghyn, tatulyghyn, tútastyghyn, birligin tu etuimiz qajet. Qúdaygha shýkir, damyghan 50 elding qataryna qosyldyq. Endi bizding aldymyzda damyghan 30 elding qataryna qosylu maqsaty túr. Ol ýshin birlik, bilim men enbek qajet.

Asyly OSMAN,
Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýshesi.

Abai.kz