Qazaq baspasózining qalyptasu tarihy HH ghasyrdaghy qoghamdyq-sayasy ahualmen tikeley baylanysty bolghany belgili. Ghalym Beysenbay Kenjebaev búl jóninde bylay dep jazdy: «HH ghasyrdyng basynan qazaq arasynda oqu-aghartu júmystary ýdedi, qazaq intelliygensiyasy qúrala bastady. Qazaq tilinde kitap bastyru, gazet-jurnal shygharu isi qolgha alyndy, halyqtyng sana-sezimi oyandy» (185 bet).

HH ghasyrdaghy alash kósemsózining múraty – últtyq ruhty ósiruge, jastardy ghylym men tәrbiyege, izgilik pen parasattylyqqa shaqyru edi. Basylymdar qoghamdyq-sayasy oqighalarmen ilesip, últtyng ruhany qajettiligin óteuge qyzmet etti. «Ayqap», «Qazaq», «Jas azamat», «Tirshilik» siyaqty alghashqy baspasóz qarlyghashtary halyqtyng kózin ashyp, ruhany ómirine serpilis әkeldi. Búl rette biz, qayratker túlgha S.Seyfullin negizin salghan «Tirshiliktin» tarihyna toqtaludy jón kórdik.

Gazetting tarihy 1917 jyldan bastalady.  Búl Aqmolada Qazaq komitteteri úiymdastyrylyp jatqan kez bolatyn. Búghan qarsy últ azamattary halyqqa azattyq pen tendikti alyp berudi kózdegen «Jas qazaq» úiymyn qúrady, sonymen qatar halyqtyng sanasyn oyatu maqsatynda «Tirshilikti» jaryqqa shygharady. «Tirshiliktin» shynayy tarihy, aldyna qoyghan maqsaty, maqalalarynyng taqyryptyq sipaty  S.Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda dәl surettelgen: «Qarip kelip «Tirshilik» degen gazet shyghara bastadyq»(77 bet). Búnymen qosa romanda 1925 jyly Tashkentte gazet tilshilerining býkilqazaqstandyq sezinde alash qayratkeri Abdolla Baytasúlynyng “Qazaq baspasózining tarihy turaly” bayandama jasap, «Tirshilikke» qatysty pikir bildirgeni aitylady.

Zertteushi Z.Tayshybaydyng «Maghjannyng Qyzyljary» enbeginde basylymgha qatysty mynaday mәlimet bar: «Soltýstik ónirdegi qazaq baspasózining qalyptasuy degende Aqmolada 1917 jylghy sәuir aiynan bastap, 1918 jyldyng shildesine deyin shyghyp túrghan «Tirshilik» gazetining ornyn kórsetpese bolmaydy. Liyberaldyq baghyt ústanghan búl gazetting redaktory jәne shygharushysy Raqymjan Dýisenbaev. Gazetting júmysyna qaladaghy mektepterding múghalimderi Abdolla Asylbekov, Bәken Serikbaev, Sәken Seyfullin siyaqty azamattar qatysty» (137 bet).

Búdan keyingi «Tirshiliktin» tarihy da taghylymgha toly. Ol 1928 jyldyng 17 qantarynan 1932 jyldyng jeltoqsan aiy aralyghynda Aqmola okrugining «Jana Arqa», onan keyingi 1932 jyldyng jeltoqsany men 1939 jyldyng qarasha aiynda shyqqan «Kolhoz ekpindisi» jәne «Aqmola ekpindisi» «Stalin tuynyn» keyingi jylnamasy «Esil pravdasy», «Tyng ólkesi», «Kommunizm núry» degen ataulargha ózgerip jaryqqa shyghyp otyrady.

Tәuelsizdikting arqasynda «Kommunizm núry» gazeti 1991 jyldyng 26 qantarynan bastap, «Arqa ajary» bolyp shygha bastaghan-dy. Irgesin Sәken Seyfullin qalaghan «Tirshilik» pen býgingi «Arqa ajary»  aralyghynda jatqan jýz jylgha juyq  uaqyt kezenderinde tútas bir dәuirding tynys-tirshiligi jatyr.

Ghasyrlyq tarihy bar «Arqa ajary» halyqtyq qoghamdyq-sayasy gazeti býgingi kýnde Aqmola oblysyndaghy últ mýddesin kóksegen beldi basylym. Qazaqstannyng ekonomikalyq, әleumettik, sayasi, mәdeny ómirindegi jetistikteri men tabystary haqynda saliqaly maqalalar jazu gazet tilshilerining basty ústanymy. Gazet mәrtebesi men bedelinin  biyik boluy aldymen, bilikti jurnalisterding qajyrly enbegi ekeni ayan. Ár jyldary «Arqa ajarynyn» redaksiyasyn Aqmola ónirining qalamy qarymdy, bilikti, kәsiby tilshileri basqaryp kele jatyr. 1991 jyldyng 26 qantarynda Aqmola oblystyq gazeti Arqa ónirining kelbetin, tynysyn, ýnin bildiredi degen ústanymgha say gazetti «Arqa ajary» degen janasha ataumen jaryqqa shyghuyna bastamashy da, qozghaushy bolghan Oktyabri Qayyrúly Álibekov edi. 1995 jyly tamyz aiynan «Arqa ajarynyn» bas redaktorlyghyna Jomart Safiyúly Ábdihalyq taghayyndaldy. Ol baspasóz salasynyng bilgiri, parasatty azamat túlghasymen ghana emes, filosofiyalyq ozyq oi-tújyrymdardy túla boyyna molynan sinirgen erekshe daryn iyesi bolatyn. Búdan keyin jazushy-dramaturg Jabal Erghaliyevting oblys әkimining 2005 jylghy 18 qantardaghy ókimimen «Arqa ajary» gazetine bas redaktor bolyp taghayyndaluy әriptes jurnalisterding baghyn jandyrudyn, shygharmashylyq úiymdy tas-týiin ortaq maqsatqa júmyldyrudyng bastauy boldy.

Býgin de alyp aghalardyng tәlimin kórgen tәjriybesi mol, parasatty túlgha, qarymdy jurnalist, qalamger-aqyn Qayyrbay Tóreqoja bastaghan gazet újymy halyq iygiligi ýshin qajyrly enbek etip, últtyq baspasózding damuyna ózindik ýlesterin qosyp jatyr. Sәken Seyfullindey alashtyng ayauly azamaty negizin qalaghan gazetti basqaru ýlken mәrtebe, әri zor jauapkershilik ekeni belgili. Búl mindetti Qayyrbay Tóreqoja, Bayqal Bayәdilov syndy Kókshening ardaqty azamattary abyroymen atqaruda. Osy orayda, Redaksiya újymyn 100 jyldyq toyymen qúttyqtay otyryp, shygharmashylyq tabys, isterinizge bereke tileymin!  Alash ruhy sizderdi әrqashan qoldap jýrsin!

Gýlsezim TEMIRTAS, Astana qalasy

Abai.kz