Serikbol Hasan. Qazaq qalamgerlerining balalary «mәngýrt» degen ne sóz?
Kóp bola qoyghan joq, osydan biraz uaqyt búryn Últtyq kitaphanada ana tilimiz jayynda taghylymdy basqosu ótken-di. Basqosuda últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen bir ardaqty aqynymyz el biletin taghy bir qalamdasyna tiyise sóilep, «aqyn-jazushylardyng balalary - ózderi mәngýrt» dep qaldy. Emosiyamen aitylghan әlgi sóz shynymen-aq kókeyde sayrap qalghan edi sol kezde. Sebebi, osynday bir kýdik-kýmәni seyilmegen bir sóz búdan búryn da talay aldan shyqqan edi.
Qazaq qalamgerlerining balalary shynymen «mәngýrt» pe? Biyliktegi Kemelding Qasymjomartyn, Nemattyng Qayratyn, Saghattyng Mәulenin mәngýrt deuge qalay auyz barady? Bizding býgingi aitpaghymyz - osy jaydyng tónireginde.
Kemelúlynyng kemeli biyik
Qay qazaqtan súrasang da Qasymjomart Toqaevty jazbay tanidy. Biraq әkesi Kemel Toqaev degen jazushyny biletinder - ilude bireu ghana. Tanymaldylyq jaghynan alyp qarasaq, Qasymjomarttyng ataghy aspandap túr qazir. El biletin tәjiriybeli qayratker. Qayratkerligi sol, «qazaqstandyq últ» sayasatyna әuelgide eki ólshep, bir piship qarau kerektigin ashyq aita aldy. Uaghynda: «Últty «shala qazaq» jәne «naghyz qazaq» dep te bóluge qaqymyz joq», - dep Kemelúlynyng kemeldilik tanytqanyn da úmytqamyz joq.
Kóp bola qoyghan joq, osydan biraz uaqyt búryn Últtyq kitaphanada ana tilimiz jayynda taghylymdy basqosu ótken-di. Basqosuda últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen bir ardaqty aqynymyz el biletin taghy bir qalamdasyna tiyise sóilep, «aqyn-jazushylardyng balalary - ózderi mәngýrt» dep qaldy. Emosiyamen aitylghan әlgi sóz shynymen-aq kókeyde sayrap qalghan edi sol kezde. Sebebi, osynday bir kýdik-kýmәni seyilmegen bir sóz búdan búryn da talay aldan shyqqan edi.
Qazaq qalamgerlerining balalary shynymen «mәngýrt» pe? Biyliktegi Kemelding Qasymjomartyn, Nemattyng Qayratyn, Saghattyng Mәulenin mәngýrt deuge qalay auyz barady? Bizding býgingi aitpaghymyz - osy jaydyng tónireginde.
Kemelúlynyng kemeli biyik
Qay qazaqtan súrasang da Qasymjomart Toqaevty jazbay tanidy. Biraq әkesi Kemel Toqaev degen jazushyny biletinder - ilude bireu ghana. Tanymaldylyq jaghynan alyp qarasaq, Qasymjomarttyng ataghy aspandap túr qazir. El biletin tәjiriybeli qayratker. Qayratkerligi sol, «qazaqstandyq últ» sayasatyna әuelgide eki ólshep, bir piship qarau kerektigin ashyq aita aldy. Uaghynda: «Últty «shala qazaq» jәne «naghyz qazaq» dep te bóluge qaqymyz joq», - dep Kemelúlynyng kemeldilik tanytqanyn da úmytqamyz joq.
Qasymjomarttyng әkesi Kemel Toqaev - ómir qiyndyghyn kórip, soghys auyrtpalyghyn belsheden tartqan túlgha edi. Aghayyndarynan erte aiyrylyp, qashan da qayghy-qasiretting ortasynda jýrgendikten shyghar, qolyna qalam alyp aqiqat pen adaldyqty nasihattady. Qazaq әdebiyetindegi detektiv janryn jandandyrdy. Osynday әkening taghylymyn alghan Qasymjomarttyng últyna ógey bolyp ketpegeni týsinikti, әriyne. Búl - Toqaevtyng sәtti túsy.
Sәtsiz túsy - Kemelúlynyng «Karavan» gazetinde: «Nekotorye kazahstansy daje pereshly v katolichestvo. Eta religiya stanovitsya populyarnoy sredy kazahskoy molodejiy», - dep qalghany. Áytse de, Qasekenning biz moyyndaytyn bir jaghymdy jaghy bar. Ol - keshegi Aqparat ministri Ermúhamet Ertisbaev siyaqty qazaqshany qaghazgha qarap emes, ózdiginen sóileudi ýirenui. Tilge degen qúrmet - osynday bolar, bәlkim!
Esterinizge sala keteyik, Qasymjomart Kemelúly 1953 jyly 17 mamyrda Almatyda dýniyege kelgen. Mәskeu memlekettik halyqaralyq qatynastar uniyversiytetinin, Beyjing lingvistikalyq institutynyng jәne Resey SIM-ning Diplomatiyalyq akademiyasynyng týlegi. Sayasattanu ghylymynyng doktory. 1994 jyly QR Syrtqy Ister ministri, 1999 jyly QR-nyng Premier-ministri taghy da basqa biyik lauazymdy qyzmetter atqarghan. 2007 jyldyng 11 qantarynan QR Senatynyng Tóraghasy.
Qazaqstannyng №1 qazynashysy
QazÚPU-dyng qabyrghasynda bilim alyp jýrgen kezim. «Ýmit ýzgim kelmeydi» shygharmasynyng avtory, belgili qazaq jazushysy, týrkolog-ghalym, akademik Nemat Kelimbetovting keshi ótti. Atamyzdy qúrmettep tórge otyrghyzdyq. Jazushynyng janyna QazÚPU-dy 20 jyl basqarghan uniyversiytetimizding sol kezdegi rektory (qalamgerding qúdasy) Toqmúhamed Sadyqov jayghasty. Al jazushynyng úly Kayrat Kelimbetov bolsa әkesi men qayynatasyn qúrmettep el qatarly zaldyng bir búryshyna qonjiya ketti. Ol kezde Qayrat ministr edi. Ministrding qasynda otyrghasyn ba, osy bir qarapayymdylyqtyng kórinisi mening esimde jaqsy saqtalyp qalypty. Ol az deseniz Qayrat Nematúlyn júma namazynan kóripti biraz júrt. Janynda ózi attas Qayrat Satybaldy bolypty deydi. Quanasyn, әriyne.
Biz biletin Qayrekeng qarapayymdylyghy men imandylyghyna qosa, bilimdi jan. Qazaq, orys oqu oryndarynan alghan bilimin azsynyp «Bolashaqtyn» bastamasymen Jorjtaun (Aqsh) uniyversiytetining ekonomikasyn bitirip kelip, eleuli enbek etti. Enbegining elengendigi shyghar, jogharghy qyzmetter Nematúlyn magnitshe tartty ózine. Qazaqtyng qarjy salasynda qayratty júmys jasaghan Qayreken, bastapqyda jay ghana «Qazyna», bertinde oghan «Samúryq» degen tirkesi qosylghan bildey kompaniyanyng basshysy atanyp ýlgerdi. Qazaqtyng qazynasyna «qojalyq» etip otyrghan Qayrat Nematúly sonday-aq «QazMúnayGaz» jәne «Qazaqstan temir joly» aksionerlik qoghamdarynyng diyrektorlar kenesining tóraghasy.
Bir kezderi «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» oppozisiyalyq qozghalysynyng bel ortasynda jýrgen, keyinnen «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynda boy kórsetken Qayrekeng qazir sayasattan góri birjolata ekonomikanyng púshpaghyn iyleuge kóshken synayly. Sonday-aq, QR velosport federasiyasynyng tizginin ústap, Armstrongtyng astyna mol aqshany basyp bergenin de bilemiz.
Armstrong - velosporttyng chempiony bolsa, Qayrat - Qazaq qarjysynyng chempiony, №1 qazynashy. Moyyndayyqshy...
Aytpaqshy, Qayrat Nematúly 1969 jyldyng 28 qantarynda Almatyda dýniyege kelgen. 1993 jyly M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetin, 1996 jyly Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn tәmamdaghan. 1999-2001 j.j. - QR Strategiyalyq josparlau agenttigining tóraghasy, 2001-2002 j.j. - Qarjy ministrining birinshi orynbasary, 2002-2006 j.j. - Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri, 2006 jyly «Núr-Otan» partiyasy tóraghasynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. 2008 jyldan «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynyng Basqarma tóraghasy. Aghylshyn, fransuz tilderin jetik biledi.
Dәuletting de dәureni jýrip túr
63 payyz bóligi Qayrat Kelimbetov basqaratyn «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qoryna qarasty «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasyna tiyesili «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» aksionerlik qoghamy jayly estip pe ediniz? Estimeseniz, osy mekemede 1998 jyly Elbasynyng Jarlyghymen «Qazaqstannyng Halyq jazushysy» degen qúrmetti ataqqa ie bolghan Qabdesh Júmәdilovting úly isteydi...
Bir kezderi Qabdesh aghamyz: «Shetelde eki úlym túrady. Bireui - Londonda. Jurnalist. Ekinshi úlym - Venada. Amerikada doktoranturany bitirdi. Qazir Birikken Últtar Úiymynda isteydi. Solardyng arqasynda byltyr eshbir delegasiyasyz býkil Europany aralap qayttym», - dep maqtanyp edi baspasóz betinde.
Jurnaliysi - sol Dәulet. Búghan deyin bir ózinde bir jarym myng an qyzmet istep, әlemning әr týkpirine 45 tilde habar taratatyn Úlybritaniyanyng Biy-Biy-Sy radiosynyng 1996 jyly ashylghan Ortalyq Aziya bólimine qaraytyn qazaq burosynda tilshilik hәm basshylyq qyzmet atqardy Qabdeshúly. Azdy-kópti últ joghyn joqtaghan ashy habarlaryn әlem halqy úiyp tyndaghan edi. «Ákege qarap úl óser» degendey, qalamger Qabdeshting balasy da ómirine qalamyn serik etken an-dy.
Jaqynda Dәulet Júmәdilding «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» aksionerlik qoghamynda qoghammen qatynas departamentining diyrektory bolyp qyzmet isteytinin estip, quanyp qaldyq. Jurnalist bola jýrip, an baghudyng jana jónine kóshken Dәulet myrzagha «Jaraysyn!» deuden basqa aitarymyz joq.
Mәulen dese, saghat eske týsedi
Saghat (Saghathan) Áshimbaevti kópshilik ruhany túlgha retinde tanidy. Últtyq arnanyng basshylyghy qyzmetinde jýrip ózi úiymdastyryp, ózi jýrgizgen «Qaryz ben paryz» baghdarlamasy әli kóz aldymyzdan ketpesi anyq.Qazaq ruhaniyatyna qosylghan qúndy kitaptaryn әli kýnge sheyin izdep jýrip oqidy júrt.
Enbek jolyn «Jas Alashtan» bastap, keyin әdebiyet әleminde ózindik sara jol salghan, teledidarda «Jýrekten qozghayyq» jәne «Paryz ben qaryz» baghdarlamalaryn jýrgizgen Saghattyng úly - qazir bildey basshy, qogham qayratkeri. Ol - 1971 jyly dýnie esigin ashyp, 1993 jyly QazÚU-dyng filosofiya-ekonomika fakulitetin tәmamdaghan Mәulen Saghathanúly.
Mәulen de enbek jolyn әkesi siyaqty jazu-syzudan bastady. Sol uaqtaghy QR Aqparat jәne baspa ministrligine qarasty Baspa qorynyng qarapayym mamanynan, diyrektordyng orynbasary qyzmetine deyin kóterildi. Keyin Jogharghy palata deputatynyng kómekshisi, QR Qauipsizdik qyzmeti apparatynyng kenesshisi, QR Preziydenti әkimshiligining taldau jәne strategiyalyq baghdarlamalar ortalyghy jetekshisining orynbasary bolyp istedi. 1999 jyldan bastap QR Qauipsizdik Kenesining analitikalyq ortalyghy jetekshisi jәne QR Preziydenti janyndaghy strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory boldy. Áyteuir qayda jýrse de, әke ýmitin jalghap, qaysarly Qazaq elining shashbauyn kóterip jýrgen Mәulen myrza qazir QR Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary qyzmetinde.
Elding shashbauyn kóteredi deuimizding bir sebebi osydan birneshe uaqyt búryn «qazaqstandyq últqa» qarsy bolghan Múhtar Shahanovqa jogharghy jaqtan arnayy basu aitqan osy Mәulen edi. Qayda jýrse de, qay biyikke shyqsa da, kezinde Qazaghym dep shyryldaghan әke aldyndaghy paryzy men qaryzy úmytylmasa deymiz Mәulenge! Qazaq elining azattyq alghanyn kóre almay ketken Saghat әkening armanyn, azattyqtan keyingi el taghdyryna yqpal etip otyrghan Mәulen bala iske asyrsa, núr ýstine núr emes pe?!
Ardaqqa «Oylan, balam!» degimiz keledi
Bir kezderi «Jan tәttisimen» iyisi qazaq qauymyna, qazaq deppin-au, býkil músylman qauymyna kýie jaghyp, Aysha anamyzdyng abyroyyn qorlaghan jazushy, memsyilyqtyng iyegeri Dýkenbay Dosjandy bilmeytin adam kemde-kem shyghar, sirә! Aytpaqshy, búl kisi jas balasha: «endi búlay istemeymin», - dep júrt aldynda keshirim súrauyn súraghanymen әli miyghynan kýlip jýrgen tәrizdi kórinedi. Kim biledi, bәlkim ol kisini biz týsinbey jýrgen shygharmyz.
Jazushynyng úly Ardaq - qazir QR Ádilet ministrligine qarasty Din komiytetining bastyghy. Biraz júrt biletin boluy kerek, qaybir jyly Dýkenbay balasy bir aghattyq jiberip aldy, ol turaly uaghynda jazyldy da. Ardaq myrza músylmandardyng hәm әlemning jaryq núry - Qúran Kәrimning birneshe ayattaryn ekstremistik baghyttaghy jazbalar qataryna jatqyzyp jibere jazdady. Abiyr bolghanda, qateligin tez týsinip, aiybyn juyp-shayyp, arnany basqa jaqqa búryp jiberdi.
Aytpaqshy, Ardaqtyng әkesi - Kitap palatasynyng «Qazaqstandaghy oqyrmany qisapsyz jazushy» ataghyn alghan «avtoriytetnyi» qalamger. Osy uaqytqa sheyin 11 roman, 23 hikayat, 100-ding ýstinde әngime jazyp tastau, әi, eshkimning qolynan kelmeydi-au, kelmeydi! Bir jaghy Preziydentting mәdeny ortalyghynan shyghatyn «Mәdeny múra» jurnalyn basqaryp, bir jaghy kýn qúrghatpay kól-kósir shygharma jazu - Dýkenbay myrzanyng ghana basyna búiyrylghan baqyt ekenin moyyndamasqa laj joq. Áke enbegine tәnti bola otyryp Ardaqqa: «Oylan, balam!» degimiz keledi.
Ákesi músylman edi, balasy...
Búl úlgha әkesi kezinde Bayany ýshin dýniyening baqytynan baz keshken Qozykórpeshting atyn beripti. Ákesi dep otyrghanymyz - qazaqtyng kórnekti jazushysy - Iliyas Esenberliyn, balasy - Qozykórpesh Esenberliyn.
Zamanynda soghystyng tauqymetin tartyp, qazaq әdebiyetinde «Almas qylysh», «Jantalas», «Kóshpendiler», «Ghashyqtar» syndy qaytalanbas romandardy әkelgen zamanynyng zanghary edi Iliyas Esenberliyn. Ókinishtisi, jazushynyng «Kóshpendilerin» bólek-salaq qylyp, byt-shytyn shygharyp kino týsirdik. Filimning arty dau bolyp, qazaq qarjysyn susha shashyp baryp, әzer degende jay taptyq. Bәrinen de Esenberlinning әruaghyn syilamadyq-au! Áruaq syilau degennen shyghady, býginde jazushynyng úly Qozykórpesh jayly tiyip-qashty әngime kóp. «IYegova kuәgeri» bolypty da me? «Isa mәsihshi» atanypty da me? Áyteuir músylmandyq joldan adasyp jýrgen kórinedi. Búl jayly «Qazaqstan - ZAMAN» gazeti Qozykórpeshting missionerlerding kongresinde bas bolyp, hristiandardyng injilin tәbәrikke alyp, әkesining kitaptaryn ayaqqa taptap jýr dep jazdy da. Búl aqparatty jogharyda atyn atap ótken Diny sektalarmen kýresushi Ardaq Dosjan myrzanyng esine salyp qongdyng artyqtyghy bola qoymas.
Búghan deyin «Geosistema» ghylymiy-óndirisin, QR Memlekettik komiytetining memlekettik tauarlar bólimin, «Aziya-lizing» AQ-yn basqarghan Qozykórpesh Iliyasúly - Berlin Iriyshevten («Álembank» basshysy) keyin, yaghny 1992-1994 jyldary «Álem-sistem» korporasiyasyn biylegen dam. Estuimizshe, 1993 jyly «Álem-sistem» korporasiyasy Germaniyanyng «Bayerriyshe Feraynsbank AG» bankinen 5.706.192 dollar kóliminde nesie alyp, qaytara almay qalghangha úqsaydy. 1996 jyly nemister qaryzyn Qazaqstannan ótep berudi súraghan. Biraq sol uaqtaghy Qajygeldin ýkimeti memleketting búl iske jauap bermeytinin aityp, bas tartypty. Biraq, olar «Álem-sistemge» qaryz alyp beruge kómektesken sol kezdegi Ýkimet basshysy Sergey Tereshenkonyng qoly qoyylghan qújatty kórsetip, ýkimet qazynasynan tiyesili aqshany alyp, tayyp túrghan. Biluimizshe, búl «Álem-sistem» qarjy-investisiyalyq korporasiyasy bir kezderdegi «Butya» firmasy qúsap biraz júrttyng qaltasyn tesip ketkenge úqsaydy.
«Qazposhtanyn» Dәureni qayda qazir?
Qazaq poeziyasyn syrshyl lirikalarymen tolyqtyrghan Túmanbay Moldaghaliyevty qazir kópshilik bes sausaghynday tanidy. 1989 jyldan beri «Baldyrghan» jurnalyn basqaratyn Túmanbay atamyz 75 jasqa toldy jaqynda. Ángime aqynnyng tughan kýni emes, sýiikti úly Dәuren jayly bolyp túr. Búryndary aqyn atamyz janyna osy jas Dәurenin ertip alyp, «Qayrat» komandasyna jankýier bolyp baratynyn biraz júrt әli kýnge deyin biledi eken.
Bir kezderi Túmanbay aqyn Dәurenge arnap mynaday óleng jazyp edi:
Kónilim mening - jolyna shashu,
Taghdyrmen biz de talasa keldik.
Ertenin oilap úiqydan bezu -
Erkekke ghana jarasar erlik.
Qiyada úshsyn qarshygha - ýmit,
Aqyryn kýtsin ayauly ýi-ish.
Óz atyn ózi qamshylap jigit,
Jetetin jerge jetuge tiyis.
Sol Dәureni jarady, jetetin jerine jetti. Mәskeuding ekonomika fakulitetin tәmamdady, ekonomika ghylymynyng kandidaty boldy. Elge kelip «Hleb-invest», «Kazagroprombank», «Lariba-bank», «ATFBank» siyaqty qúrmetti oryndarda jetekshilik qyzmetter atqardy. Ákesi siyaqty aqyn bolmasa da, qarjygha jaqyn Dәuren Túmanbayúly 2006 jyldan bastap 21 myngha juyq qyzmetkeri bar «Qazposhta» AQ-nyng Basqarma tóraghasy bolyp bir-aq kóterilgen edi. Bizge belgisiz bir sebeptermen ol jerdegi ornyn bosatypty. Jaqynda bireuler Dәuren myrzanyng el biletin bir baspahanagha basshylyq qyzmetke ornalasqaly jatqanyn aityp qaldy. Anyq-qanyghyn Alla biler, әiteuir el syilaghan Túmekenning úlyn da halqy qara jayau qaldyrmasy anyq.
Edige naghyz er eken
«Jarmaq» degende-aq, búl adamnyng kim ekenin jazbay tanisyz... Áriyne, Múhtar Maghauiyn. Múhannyng ómirbayanyn, shygharmashylyghyn aityp tanystyrudyng ózi artyq. Maghauindi bilmeytin qazaq joq shyghar?! Áytse de, «Aldaspan» men «Alasapyrannyn» avtory Qazaqstannan nege ketkenin kópshilik bile bermeydi. Biraz jyldyng jýzi boldy Múhtar Maghauin Pragada túrady, úly Edigening janynda dep estiytinbiz. Keyin «Jarmaqty» jazdy sonda otyryp. Kitapty qolyna týsire alu baqyty búiyrghan birqatar oqyrman «Jarmaqty» da tauysyp tastady. Endi ne jazar eken dep taghatsyzdana kýtip otyr.
Býginde jazushynyng Edige, Maghjan, Madiyar atty úldary men Batu, Aysheshek syndy nemereleri bar. Múhannyng әkesinen ainymay qalghan, jazushy bolmasa da jurnalistikanyng mayyn ishken Edigesi - qazir internet jurnalistikasyna eleuli ýles qosyp jýrgen jan. Ol osydan 2 jyl búryn ghana qazaq media kenistigine arnap «Azattyq.org» (búrynghy «Azattyq» radiosy) mulitiy-mediyalyq búqaralyq aqparat qúralyn (portal) ashty. Á, degennen-aq, oqyrman jedel әri naqty aqparattardy osy portaldan ala bastady. Ashylghanyna az uaqyt ótkenine qaramay «Azattyq.org» AQSh-taghy internet jurnalistikasynyng biyik belesi «On-line journalism Award» syilyghynyng jenimpazy atandy.
Qazir Edige Maghauin «Azattyq» radiosynyng qazaq qyzmetining diyrektory. Jurnalistikada jýrumen qatar esimine úqsastyryp «Edige jyrynyng tarihilyghy jәne kórkemdik ereksheligi» taqyrybynda kandidattyq dissertasiya qorghaghan adam.
Ákesinen ainymaghan
Zamanynda syn, satira, epigramma, qoyshy әiteuir, әdebiyetting barlyq janrynda (proza, dramaturgiya t.b) birdey qalam siltegen Ábdirashtyng Jarasqany jayly әngime kóp. Ásirese júrt Jarasqannyng Ghafekene (Ghafu Qayyrbekov) jazghan epigrammasyn jatqa soghady.
Kózi tirisinde 30-gha juyq kitap jazghan aqyn ózining úly Rýstemning tughan kýni dýniyeden ozypty. Qalay tanghalmaysyn? Sol Rýstemi qazir әke izin jalghastyryp kele jatqan jalghyz jan. Ákesi siyaqty әdebiyetting adamy bolmasa da, kino dese ishken asyn jerge qoyatyn úl osydan alty jyl búryn Jarasqannyng balalyq shaghy men alghashqy mahabbaty jayly «Qaladan kelgen qyz» atty filim týsirdi. Tipti búl filim birneshe bayqaulardyng jenimpazy atandy. Al onyng «Stalinge syilyq» filimi Fransiyada ótken halyqaralyq festivaliding Bas jýldesin jenip aldy. Múndayda, әke múralaryn joqtatpay, qazaq ónerin әlemge pash etip jýrgen Rýstemning sheberligine tәnti bolasyn.
Ákeng jetpegen biyikke, sen jet, Rýstem!
El biletin Erlan
Tughanyna biyl 80 jyl tolghan qazaqtyng belgili jazushysy, publisist-ghalym Sapar Bayjanovty birqatar el biletin boluy kerek. Bilmeytinder ýshin aita keteyik, 50-jyldarda alghash enbek jolyn «Leninshil jastan» bastaghan Sapar Bayjanov «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnaly men «Sosialistik Qazaqstan» gazetin basqardy. Búdan keyin Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining jauapty qyzmetkeri, Ministrler kenesi janyndaghy Múraghat Bas basqarmasynyng bastyghy boldy. 40 jyl ómirin shygharmashylyqqa arnaghan qalamger kózi tirisinde artyna 22 kitap (roman, povesti, piesa, audarma t.b) qaldyrdy.
Býginde Sapar atamyzdyng el biletin Erlan degen úly bar. 1962 jyldyng tumasy. Mәskeu uniyversiytetining jurnalistikasyn, aspiranturasyn tәmamdaghan. Erlan da enbek jolyn әkesi siyaqty jurnalistikadan bastady. Uniyversiytet bitirgen boyda QazTAG-tyng redaktory boldy. 1989-1990 jyldary «Sovety Kazahstan» gazetining bólim redaktory, keyin 1996 jyldan bastap QR Syrtqy Ister ministrligi baspasóz qyzmetining hatshylyghynan QR Preziydenti Baspasóz qyzmeti jәne QR Preziydent Ákimshiligi Baspasóz qyzmeti jetekshisining orynbasarlyghyna deyin ósti.
Al 2005 jyly Mәdeniyet, aqparat jәne sport ministrining orynbasary, 2006 jyly QR Preziydent Ákimshiligining aqparattyq-analitikalyq ortalyghynyng jetekshisi, 2007 jyly QR Preziydentining baspasóz hatshysy, 2008 jyly «Arna-Media» memlekettik holdingining basqarma tóraghasy bolyp, Sapar atamyz salghan sara joldy úzarta týsti.
Qalamger Sapar Bayjanov óz enbegining birinde: «Adam bolyp ómirge kelding be - adamgha layyq ising bolsyn. Ata-anannyn, el-júrtynnyng ýkili ýmitin aqta. Tuystaryna, dostaryna, tanystaryna, ózine isi týsken adamgha qolghabys jasa, eline adal qyzmet et - әiteuir dýniyege beker kelip, beker ketpe, iship-jeu ýshin ghana jasama. Artynda jaqsy iz qalsyn, keyingi úrpaq, júraghatyng aita jýrer is qalsyn», - depti.
Endeshe, qalamgerding úly Erlan Bayjanovtyng búl ósiyetti ayaqasty etpesine kәmil senemiz.
P.S. Osy retpen jazushylardyng balalaryn tize bersek, jýrdek qalamnyng toqtar týri joq. Ataqty jazushylar Múhtar Áuezovting úly Múrat Áuezov, Seyitjan Omarovtyng úly Janay Omarov, Safuan Shaymerdenovtyng úly Sayyn Esmaghi, sonday-aq ataqty aqyndar Qalijan Bekhojinning úly Erlan Bekhojiyn, Hamit Erghaliyevting qyzy Gýljan Erghaliyeva, Kenshilik Myrzabekovtyng úly Amangeldi Kenshilikúly... Attaryn atar bolsaq tolyp jatyr. Búl maqalany dayyndaudaghy bizding maqsatymyz - ardaqty aqyn aitqanday qalamgerlerding úrpaqtarynyng mәngýrt emestigin kórsetip, kerisinshe, elge eleuli isin, jetken jetistikterin aityp, el bilmeytin qyryn ashu edi. Meninshe, Túmanbaydyng Dәureni, Qabdeshting Dәuleti, Múhtardyng Edigesi syndy úldar barda olardy «mәngýrt» dep kinәlau orynsyz siyaqty. Al siz qalay oilaysyz?
Serikbol Hasan.
«Aq jelken» jurnaly», 10-15-better, №11, 2010