Taqyryptyng ózi, bir qaraghanda, qúlaqqa tosang estilui mýmkin: enbek sózi qúlaghymyzgha sinisti bolghany sonday, ony arnayy sóz etuding ózi artyq siyaqty. Degenmende, osy sózding mәn-maghynasyna bir sәt ýnilip kórsek degen niyettemiz.

Búl sóz qazaq mәdeniyetine úghym retinde qay uaqytta kirdi? Qay kezden bastap búl sóz qazaq mәdeniyeti ýshin aktualdy bola bastady? Búl súraqtargha dúrys jauap beruimiz - aldaghy bolar jemisti әngimening alghysharty. Áueli sózding etimologiyasyna ýnilip kórelik. Qazaq tilining týsindirme sózdiginde enbek sózi birneshe maghyna beredi eken. Birishi maghynasy: adamnyng óz qajetin qanaghattandyrugha baghyttalghan qaraketi, júmys, is; ekinshi maghynasy: bas sýiegi qataymaghan jas sәbiyding tóbesindegi bylqyldap túratyn jeri. Ázirge semantikalyq jaghynan eshqanday janalyq ashqan joqpyz, - búrynnan tanys nәrseler. Biraq, biz izdegen maghyna osy enbek sózi tudyryp túrghan enbekte  degen etistikten bastalady. Búl etistikting de eki maghynasy bar eken. Birinshisi mynaday maghynalyq birlikterge ie : tizerlep, etpettey jýru; enkeyip boy tasalay búghyp jýru; jәne auyspaly týri: jorghalau, órmeleu, tyrmysu. Ekinshisi, әdettegi biz qabyldap ýiregen: enbek etu, әrekettenu degen maghynany beredi. Endi qadym zamannan bizge belgili bir aqparat jetkizip, kól-kósir maghyna tudyryp túrghan osy sózdi shyp-shyrghasyn shygharmay abaylap, eppen paydalanyp kórelik.

 

Taqyryptyng ózi, bir qaraghanda, qúlaqqa tosang estilui mýmkin: enbek sózi qúlaghymyzgha sinisti bolghany sonday, ony arnayy sóz etuding ózi artyq siyaqty. Degenmende, osy sózding mәn-maghynasyna bir sәt ýnilip kórsek degen niyettemiz.

Búl sóz qazaq mәdeniyetine úghym retinde qay uaqytta kirdi? Qay kezden bastap búl sóz qazaq mәdeniyeti ýshin aktualdy bola bastady? Búl súraqtargha dúrys jauap beruimiz - aldaghy bolar jemisti әngimening alghysharty. Áueli sózding etimologiyasyna ýnilip kórelik. Qazaq tilining týsindirme sózdiginde enbek sózi birneshe maghyna beredi eken. Birishi maghynasy: adamnyng óz qajetin qanaghattandyrugha baghyttalghan qaraketi, júmys, is; ekinshi maghynasy: bas sýiegi qataymaghan jas sәbiyding tóbesindegi bylqyldap túratyn jeri. Ázirge semantikalyq jaghynan eshqanday janalyq ashqan joqpyz, - búrynnan tanys nәrseler. Biraq, biz izdegen maghyna osy enbek sózi tudyryp túrghan enbekte  degen etistikten bastalady. Búl etistikting de eki maghynasy bar eken. Birinshisi mynaday maghynalyq birlikterge ie : tizerlep, etpettey jýru; enkeyip boy tasalay búghyp jýru; jәne auyspaly týri: jorghalau, órmeleu, tyrmysu. Ekinshisi, әdettegi biz qabyldap ýiregen: enbek etu, әrekettenu degen maghynany beredi. Endi qadym zamannan bizge belgili bir aqparat jetkizip, kól-kósir maghyna tudyryp túrghan osy sózdi shyp-shyrghasyn shygharmay abaylap, eppen paydalanyp kórelik.

 

Á degende biz tәptishtep jazghan osy maghynalyq jaghynan úqsas, tuystas sózderding arasynda eshqanday baylanys joq sekildi. Biraq nazar salyp, jiti ýniler bolsaq, әngimege arqau bolar biraz jayttardy bayqaymyz. Endi osy kónilge týigen oilardy ortagha salayyq. Aldymen, búl sózding dýniyege jana kelip, adamnyng qan tamyrynyng soghysynday býlkildep túrghan nәrestening bas sýiegimen maghynalyq baylanysy biraz oigha jeteleydi. Ádette jas sәbiyge qúmartyp, qúshyp-sýiip, qolgha alghysy kelgen adamdardy «bayqa, әli enbegi qatpaghan!» dep eskertip jatady. IYә, «enbegi qatpaghan»: ómirge endi kelip, jaryq dýniyege, tirshilikke әli qalyptasa qoymaghan sәby turaly әngime. Ómirge qúmartyp, tirshilikting dәmin alghan nәreste endi birazdan song enbektey bastaydy. Enbekteu barysynda bas sýiegi qatayyp, adam sanatyna kiruge talpynady. Bәlkim, ingәlap jaryq dýniyening esigin ashqan sәbiyding eng alghashqy enbegi de osy enbekteuden bastalatyn shyghar... Tizerlep, etpettep jýru, keyin boy tasalay, búghyp jýru maghynasyna úlasatyn enbekteu úghymynyng antoniymi - boy jazu. Búl sóz: a) denesining qúrysqanyn tarqatty; ә) dem aldy, denesin sergitti; b) kenshilik aldy, erkindikke qol jetkizdi, -  degen maghynalardy beredi eken. Osy ózara qarama-qarsy úghymdardy salystyra kelip, enbekting adamgha onay tiymeytinin angharamyz: múnda jan qinalu/enbekteu, jorghalau, órmeleu, tyrmysu /, adamnyng tabighy erkine túsau salu /boy tasalap, búghyp jýru/ bar. Bәlkim qarapayym pendening tabighy týisikpen enbekten qashatyny da osydan bolar. Qalay bolghanda da, osy sózderding astaryna ýnile otyryp, enbekting erkindik sýigish, óz erkimen jýrip-túrugha qúmar, qalaghanyn isteuge beyil adamgha berilgen bir «jaza» ekenin týisinemiz. Ári «boy tasalay búghyp, tizerley enbektep jýrgen adam ghana týpting týbinde  әiteuir bir boy jazady» degen de maghyna shyghady. «Enbek týbi zeynet» dep keletin qanatty sózding shyghu tórkini de osyghan menzemey me?!

Al osydan kelip, «adam neden jazdy?» nemese: «neden jazyqty bolyp qaldy?» - degen sýikimsiz saualdar bas kóteredi. Jasyratyny joq, biz osy kezge deyin - «adamdy adam etken enbek!» - degen qaghidattty ústandyq. Qaghida dúrys bolghanymen, týbi shiyki edi: búl qaghidatty tudyrghan markstik-lenindik filosfiya boyynsha adamnyng arghy tegi maymyl, ony adamgha ainaldyrghan enbek! - delinedi. /Osy jalghan qaghidagha yza bolghan Bauyrjan Momyshúly: «Sender maymyldan jaralsandar, jaralghan shygharsyndar,  - men bóriden jaralgham!»  depti degen sóz bar. / Al shyntuaytyna kelgende, búl qaghidat Qasiyetti kitaptardan bastau alady. Tәurәttә búl oqigha bylay suretteledi: Adam ata men Haua ana jazyqty bop, jylan keypindegi shaytannyng tiline erip «jeme!» degen jemisti jeydi. Sonda Alla Taghala bәrin aldyna aldyryp, әrkimge tiyisti jazasyn beripti. Jylangha Adam ata men Haua anany azghyryp, tura joldan taydyrghany ýshin: endigi jerde qarnynmen jorghalap boq asaysyn, - dep, jylandy ayaqtan aiyrghan eken. Jylannyng tiline birinshi bolyp erip, ózi jegenimen qoymay, Adam atagha da jegizgeni ýshin Haua anagha: sening jazandy ýstegenning ýstine ýstey týsemin, ony aty - jýktilik, -  depti. Adam atagha: semizdikti qoy ghana kóteredi degendey, júmaqtaghy shat-shadyman ómirdi kótere alamadyn, endigi jerde nanyndy manday tering tamshylap enbekpen tabasyn, - depti. Osy oy jýiesin ýzbey jalghastyrar bolsaq, shynynda da enbek Adam atagha berilgen «jaza». Biraq búl jazanyng antropologiyada zor mәnisi bar: osy «jaza», yaghny enbek arqyly ghana adam adam sanatynda bolady eken. Sonda biz qarastyryp otyrghan enbek - adamnyng jaratylysymen bite qaynasqan úghym bolyp shyghady. Abaydyn:

Tamaghy toqtyq,

Júmysy joqtyq,

Azdyrar adam balasyn, -

dep  aituynda bir ýlken hikmet bar: ebnbek adamnyng mandayyna jazylyp,  jaratylysyn anyqtap túrghandyqtan da enbek etpegen adam birden aza bastaydy. Sondyqtan Qúdaydyng tarapynan berilgen búl «jazanyn» adam bolmysynyng ashyluyndaghy róli zor, ong maghynagha iye.

Al  qazaq mәdeniyetinde enbek úghymynyng payda bolu qay kezeng degen súraqqa әlimiz kelgenshe jauap berip kórelik. Múhtar Áuezov ózinng «Abay Qúnanbaev» atty monografiyasynda búl mәsele turaly: «Osydan songy san óleninde Abaydyng búryn qazaq aqyndary aitpaghan bir taqyryp etip alatyn ainymas oiy - enbek turaly bolady. Enbekti Abaydyng qadirleui qazaq poeziyasy ýshin asa bir sony sóz edi» - deydi. Al әdebiyettanushy Amantay Shәrip ózining «Qazaq poeziyasy jәne últtyq iydeya» atty monografiyasynda Áuezovtyng osy sózderining mәn-maghynasyn ashyp beredi: «Úly aqynnyng óz zamandastyryn tyng ýrdiske tәrbiyeleui әrkez onyng ozghyn oilarymen jәne synshyldyghymen sabaqtasyp jatty. Mysal ýshin myna shumaqtyng mәnine ýnileyik:

Adasyp alandama, jol taba almay,

Berirek týzu jolgha shyq, qamalmay.

Ne ghylym joq, nemese enbek te joq,

Eng bolmasa ketting ghoy mal bagha almay.

Halqyn «týzu jolgha shyghugha» shaqyrghan Abaydyng bәrinen búryn: «Eng bolmasa ketting ghoy mal bagha almay», - dep kýizeluinde biraz syr býguli. Sebebi әli kóshpendilikten kóz jazbaghan júrttyng ata kәsibimen «arazdasuy» - eng bolmasa  mal bagha almauy tozghyndyqtyng bastalu belgisi emes pe?! Onyng ornyna «ne ghylym, ne enbek» joq. Aqyn konsepsiyasynda «enbekpen mal tabu» úghymy bar, biraq «mal baghu» men «enbek» bir maghynany bildirmeydi. «Mal baghu» - ótken ómirding atributy; «enbek» - býgin men bolashaqtyng qareketi. Aqyn shygharmashylyghyndaghy enbek kuliti sol tústaghy qoghamdyq qajettilikten, búl qajettilikti onyng qapysyz tanyp-týisinuinen tughan edi». Ádebiyet zertteushisining búl pikiri qazaqtyng ata kәisibi - mal baghu men jana zaman talaby - enbekting ara-jigin aiqyn ajyratyp beruimen qúndy.

Shynynda da, qazir biz qoldanyp jýrgen enbek úghymynyng payda boluy - Abay ómir sýrgen zamanmen túspa-tús keledi. Onyng ózindik sebebi de joq emes. Óitkeni qazaq qauymy osy tústa, HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda, Resey imperiyasynyng otaryna ainaluy arqyly kapitalistik qatynastargha óz erkinen tys dendep ene bastady. Óz ata kәsibinen kýshpen airylghan qazaqqa ózin ózi últ retinde saqtap qaluy ýshin de ýstem júrttyng kәsibin iygeru qajettiligi tudy. Al әlemdik kapitalistik qatynastardyng ajyramas bir bóligine ainalghan Resey imperisyndaghy negizgi kәsip - osy enbek edi. Abaydyng «enbekti» jeke-dara alyp qarastyruynyng syry da osynda.

Jana zaman úsynghan «enbek» iydeyasyn qazaq әleumeti quana-quana qabyldady desek, asyra aitqan bolar edik. Búrynghy mal sharuashylyghyna negizdelgen sharuashylyq qatynastargha boyy әbden boyy ýirenip alghan halyqqa jana iydeyany siniru onaygha soqqan joq. Jana iydeyany sniru ýshin osy iydeyanyng aldymen iydeologiyasyn jasau qajettiligin týsingen últ ústazdary jantalasyp «enbek mәdeniyetin» qalyptastyrugha kóshti. Ol ýshin qalyptasqan qasang qaghidalardy ayausyz búzyp, qiratu kerek edi. Búl mindetti alghashqylardyng biri bolyp atqarghan Abay boldy. Ol ózining kóptegen ólenderinde, әsirese «Ash qaryn júbana ma mayly as jemey» degen óleinde,  enbek iydeologiyasyn nasihattaydy. Qaryn toydyrghangha mәz bolyp, qu qúlqyn ýshn adamshylyq aryn sata bastaghan qandastarynyng kýiki tirligine kýiingen Abay:

Enbek joq, hareket joq qazaq kedey,

Tamaq andyp qaytedi tentiremey?

Et pen qymyz syqyldy as joq deydi,

Ol nemene joqtyqtyng әseri emey?!

Qazaq júrtshylyghynyng azyp-tozyp qadirsizdenui - lumpendenui, - sóitip «bay qazaqtan», «bar qazaqtan» «kedey qazaqqa» ainaluy da - osy tús.

Biz әngimening basynda enbekting adamnyng jaratylysymen, qadir-qasiyetimen tikeley baylanysty ekenin aitttyq. Endi sonyng mysalyn, ómirdegi dәlelin Abay óleninen kóremiz:

Óz ýiinnen toyargha qolyng qysqa,

As berer auyldy izdep jýrsing bosqa.

Bir jilik pen bir ayaq qymyz bergen

Dereu seni júmsaydy bir júmysqa.

«Bir jilik pen bir ayaq qymyzgha» eriksiz jaldanyp adam enbegining qúnsyzdanuy, adamnyng qu tamaq ýshin qúldanudyng ne bir auyr da qorlyqty formalaryn basynan keshiru - Abay surettegen zaman enshisi.           Enbeksizdikting saldarynan adamnyng enbegi ghana qúnsyzdanbaydy, ony jeke basynyng da qúny ólsheusiz devalivasiyagha úshyraydy. Qazaqtyng dalalyq zannamalarynyng biri «Jeti jarghyda»: «er adamnyng qúny jýz jylqy, әiel adamdiki - elu jylqy» - dep bekitilgen. Al kedeylengen qazaq qoghamynda osy adamnyng qúny adam aitqysyz dengeyge deyin qúldyraydy:

Onda ony aldaydy, múnda - múny

Janyn berse, tabylmas sózding shyny.

Alty jaqsy, jýz jylqy bolghan basy,

Bir semiz at bolady onyng qúny.

Mine, osylaysha aqyn «uly siya, doly qolymen» dala dramasyn aldymyzgha jayyp salady. Tughan halqynyng basyna tóngen auyr hәldi jan-dýniyesimen sezine otyryp  búl keselding sebep-saldaryn da izdeydi:

Saudasy - ar men imany,

Qayrat joq boyyn tyighaly.

Enbekpen etti auyrtpay,

Qúr tilmenen jighaly.

Mine, mәselening kiltipany endi ashyldy: barlyq «bәle» adamnyng «enbekpen etin auyrtqysy» kelmegeninde eken. Adam psihologiyasy men jaratylysyn jetik biletin últ ústazdary el ishin jaylaghan kesirli keselding /enbeksizdiktin/ diagnozyn da dәl qoyady. Janaghy auyrsynyp, júmys istegisi kelmey, aitqangha kónbeytin, aidaghangha jýrmeytin adam tabighatyn ghylymda nәpsi dese, qazaq «et jan» dep ataydy. Osy adamgha keler barlyq bәlening bastau kózi nәpsini / «et jandy»/ tәrbiyeleu - enbek mәdeniyetin qalyptastyrudyng negizi, irgetasy.

Qazaq dalasyna kapitalistik qatynastar dendep ensimen әdettegi«mal» úghymy transformasiyagha úshyraydy: endi «mal» úghymy tórt ayaqty hayuandy ghana bildirmey, «aqsha», «kapital» degen de úghymdardy bildire bastady.

Qoghamdasyp, rulyq-taypalyq úiyqta ómir sýretin qazaq qoghamynyng ózgeriske týsetin kezi keldi. Búrynghyday el aralap, auyl kezip jýrudi zaman kótermeytin boldy. Búrynghy tirlikte sóket kórinbeytin «el qydyryp, as ishu» - endi sógile bastady. Sondyqtan enbek mәdeniyetin qalyptastyru ýshin eng aldymen qazaqtyng sanasyna ózgeris engizip, «u ishseng ruynmen», «kóppen kórgen úly toy» sekildi stereotipterdi búzu kerek boldy. Óitkeni, kóshpeli tirlik qoghamdyq sanagha negizdelse, kapitalistik qatynastar individtik sanany qajet etti. Ózgeristerge toly almaghayyp zamannyng qajettiligin tereng týsingen Abay osy mindetti de moynyna qayyspay alady:

Jalgha jýr, jat jerge ket, mal tauyp kel,

Malyng bolsa, syilamay túra almas el.

Qaruynnyng barynda qayrat qylmay,

Qanghyp ótken ómirding bәri de jel.

Jastayynan «sayaq jýrsen, tayaq jeysin» degen iydeologiyany boyyna sinirgen qazaqqa tughan auylyn, ýirenshikti stihiyasyn tastap shyghyp, qalagha baryp kәsip mengeru, enbek etu - onaygha týspeytin sharua edi. Biraq aqyn osy sanadaghy qasang qaghidalardy búzu ýshin adam tabighatyndaghy úly qajettilkterding biri - elge tanylu, syi-qúrmetke bólenudi stimul retinde qoldanady. Qoldana otyryp, ómirding temirdey qatal zany - adamnyng qadir-qasiyetining irgetasy «mal» / aqsha, kapital/ ekendigin búltaqtamay tura aitady. Malyng bolmasa, qansha aqyldy bolsang da sózinning salmaghy bolmaytynyn aitady. «Kómekey әuliye» Búqar jyrau aitpaushy ma edi:

Erge dәulet bitpese,

Shýldiregen qyzyl tilden ne payda;

Mal aragha týspese,

Qúr aiqannan ne payda, -

dep. Búdan biz qazaq filosofiyasynyng realistik tabighatyn angharamyz. Sondyqtan әr nәrseni óz atauymen atap ýirengen qazaq kýlbiltelemey qara qyldy qaq jaryp tura aitady: «aqyl - malda, kórik - kómeyde» dep. Biz bәrimiz kerisinshe: «aqyl malda emes» dep ýiretetin sovettik jalghan  filosofiyagnyng shekpeninen shyqtyq. Endi zaman ózgerdi, ózimizding tól, adastyrmaytyn  últtyq dýniyetanymnyng bastau-búlaqtaryna oralatyn kez jetti.  Búqar jyrau múrasyn jinaqtaushy Mәshhýr Jýsip búl taqyrypty tipti jerine jetkize taratady:

Búl kýnde jaqsy bar ma, malmen jaqsy,

Jaqsy atyng bir shyqpaydy,

Bolsang tapshy.

Er jigit sheshen boyp, malsyz bolsa,

Toptaghy aitqan sózing ne bolmaqshy?!

Sózinde bay adamnyng min bolmaydy,

Bay bolsang júmyskering kim bolmaydy?!

Er jigit sheshen bolyp, malsyz bolsa,

Ras dep, aitqan sózing shyn bolmaydy.

Ashy bolsa da - shyndyq. Qazirgi qazaq qoghamynyng onala almay jatqany - elim dep eniregen jigitting qolynda mal joq, - qansha jalaulatsaq ta shyndyqty aitu kerek, - qazaq qoghamy - kedeyler qoghamy. Maly barlardyng - qazaqpenen isi joq,  búl - býgingi kýnning paradoksy .

Osy kelensizdikti jon ýshin de sovetten qalghan «baylyq» úghymyna qozqarasymyzdy kýrt ózgertip, elding ekonomikalyq sanasyn kóteruimiz kerek. Qazaqtyng kedey bolatyn sebebi, onyng sanasynda sovettik qalghan baylyqqa degen teris qózqaras shógip jatyr. Búl naghyz qazaqy sana emes, deformasiyagha úshyraghan, otarlyq ezgiden sansyraghan aurushan, dimkәs sana.

Baylyq jaman emes, baylyq - jaqsy! Qazaqy qisyngha salar bolsaq; «Jemeseng de may jaqsy, bermese de bay jaqsy!» Hosh, endi baylyqqa qalay jetemiz? Baylyqty bizge kim beredi? Eshkim de bermeydi: ózgege qarap iyegimizdi qyshytatyn әdetimizdi qoiyymyz kerek. Baylyqty ne aqqan terden súra, ne qara jerden súra! Babalar amanaty osy. Osy oy arnasyen baghytymyzdan janylmay әri qaray jyljysaq, taghy da enbekke kelip tirelemiz. Enbek, enbek, taghy da enbek. Dana halqymyz: «Enbekting kózin tapqan, baylyqtyng ózin tabady» dep maqaldaydy. Al biz bolsaq enbek etudi úmyttyq, enbekting ashy terin zәmzәm suynday kóretin sanany joghalttyq. Bizde sol bayaghy Abay aityp ketken «aldam alsam, eptep alsam» degen sana basym. «Enbekpen etti auyrtatyn» zaman kelgenin qaperimizge de almaymyz.

 

Enbek, әlbette, nәtiyjeli boluy shart. Áytpese, «esil enbek, qúr shyghyn, tarqar ma eken qyrsyghym» degendey, adamnyng isi ónbeytin de kezderi bolady. Qazaq tilining leksikalyq bay qoryna ýniler bolsaq, enbek/enbekte/ sózining әuel basta negativti maghynada bolghanyn kóremiz / Tizerlep, etpettep jýru, keyin boy tasalay, búghyp jýru/. Osy leksikalyq birlikten payda bolghan, negativti maghyna beretin sóz - enbekti. Búl sózdi búryn biz jii kezdestirdik, biraq maghynasyn bilmedik. Sózding maghynalyq jaghynan ashyluyna bizge kómekke kelgen Mәshhýr Jýsip bylay deydi: «Jәne qazaqta bir maqal bar: «Er - egiz, enbekti jalghyz». Erding ózine layyqty qatyn jolyqsa, sonda «egiz» bolady. Qatyn jaman bolsa, aghayyn jaman bolsa, bala da jaman bolsa, «enbekti» dep, sony aitady. Erli-bayly ekeui aman túrghan kýnde «egiz» esepti. Birinen-biri aiyrylyp qalsa, qay qalghany «enbekti» sol bolady. Istegen isi ongha basqan adam «egiz» esebinde: ózi bireu bolsa da, isi oryngha túrghandyqtan, onymen - «egiz». Istegen isi ongha baspaghan adam «jalghyz» esebinde, «enbekti» dep sony aitady. Basy - aman, maly - aman - býtin túrghan adam - «egiz» esebinde, qaza-pәlege úshyraghan adam: «enbekti» dep sony aitady. Qazaq maqalynda bar: «Enbektining ýiinen etik basynday ólim shyqsyn!» - degen. Jәne aitady: «Enbektige qara jer oiylady» - degen: «Qúrghaq jerding ózi oghan saz balshyqtay -basqan ayaghyn suyryp ala almay, әuer bolady» - degen sóz». Qúday bizdi enbekti bolghannan saqtasyn, enbekqor, enbekshil etsin!

Kez kelgen nәrsening iske asuy ýshin belgili bir jaghdaylar qajet bolatyny siyaqty, enbekting de jýzege asuynyng sharttary bar. Ol sharttar - tәuekel men talap . Abay:

Tәuekelsiz, talapsyz mal tabylmas,

Enbek qylmas erinshek adam bolmas.

Esek kótin jusang da mal tauyp kel,

Qolgha júqpas, esh adam kemite

almas, -

deydi. Tәuekel men talap - iskerliktin, biznesting sharty. Búl úghymdar qazaq mәdeniyetinde Qúday úghymymen tikeley baylanysty. Baylyq - Qúdaygha tәuekel etumen tabylady. Qazaq úghymynda baylyqty Qúday beredi, adam bermeydi. Biraq búl týsinikti qate úghynyp, hareketke emes, әreketsizdikke dushar bolghan jandar da joq emes. Endi osy kýrdeli úghymdargha týsinik bere ketelik. «Baylyqty jaratqan Qúday, kedeylikti de jaratqan Qúday. Biraq seni bay qylghan, kedey qylghan Qúday emes» (Abay). Keybir adamdar tanym-týsinigining tayyzdyghynan ózining kedeyligin Qúdaydan kóredi. «Jaman adam Qúdayshyl» degen sol. Al Qúday saghan enbek etip mal tabugha, bay bolyp, bar bolugha barlyq jaghday jasap otyrghan joq pa? «On eki mýsheng sau bolsa, jarlymyn deme, kónilinde qayghy bolmasa, zarlymyn deme» dep ýiretedi qazaq danalyghynyng sarqylmas qazynasy maqal -mәtelder. Osy qarapayym dýniyetanymdyq zandylyqtardy bilmegen song adam balasy baylyqty Qúdaydan súramay, ózi siyaqty pendeden súrap basynyng qadirin ketiredi. Sondyqtan taghy da qazaq maqaly «Qúdaydan súraghannyng eki býiiri shyghady, adamnan súraghannyng eki kózi shyghady» dep bizding tanym-týsnigimizge korreksiya jasaydy. Ózi siyaqty adamnan birdene dәmetuding absurdtyghyn aitqany. Al osy «Qúdaydan súra!» degen qazaq mәdeniyetindegi imperativti qalay týsinuge bolady? Kómeke taghy ghúlamalardy shaqyramyz: «Jәne mal tileysinder, nege kerek qylayyn dep tileysinder? Áueli, qúdaydan tileymisin? Tileysin. Qúday berdi, bergenin almaysyn. Qúday taghala saghan enbek qylyp mal tabarlyq quat berdi. Ol quatty halal kәsip qylarlyq oryngha júmsaymysyn? Júmsamaysyn. Ol quatty ornyn tauyp saryp qylardy bilerlik ghylym berdi, ony oqymaysyn. Ol ghylymdy oqysa, úgharlyq aqyl berdi, qayda jibergenindi kim biledi? Erinbey enbek qylsa, týnilmey izdese, ornyn tauyp istese, kim bay bolmaydy? Onyng saghan keregi joq. Seniki - bireuden qorqytyp alsan, bireden jalynyp alsan, bireuden aldap alsang bolghany, izdegening - sol» (Abay, «Onynshy sóz»). Búdan artyq biz ne aita alamyz?!

Adamnyng qadiri -enbekpen dedik. Búl - aksioma. Biraq qanday enbek? Enbek ózi ekige bólinedi: adal, aram. Aram- sharighatta tyiym salynghan degendi bildiredi. Al adal /halal/ enbekting kez kelgen týri layyqty, onyng qay týrinen de bolsa jiyirkenuge bolmaydy. Abaydyn: «Esen kótin jusang da mal tauyp kel» - deytini sondyqtan. Búl imperativti dúrys týsinbegen keybireuler múny haram jolgha paydalanyp jýr. Sóitip ózderining onbaghandyqtary men búzylghandyqtaryna Abaydyng aitqanyn negiz etkisi keledi. Qazaqta taghy bir «jarly bolsang arly bolma» degen maqal bar. Kezinde búl maqaldy Abay synaghan. Ýlken morali túrghysynan, ar-úyat túrghysynan Abaydiki - dúrys. Kedey ekenmin dep ar-úyatyndy saudagha salugha әste bolmaydy. Biraq búl maqal basqa bir mәseleni de menzep túrghan sekildi. Mәselen, osy «ar» sózinen shyghatyn «arlanu» degen sóz bar. Bir nәrseni boyyna layyq kórmeu degen maghynany beredi. Qazaq aityp túr: jarly bolsang arly bolma, yaghni, eshqanday halal júmysty boyyna ar kórme, jiyirkenbe dep túr. Búl aitqanymyzben Abaydyng esek turaly aitqany ýndes shyghyp túr. Qazirgi kedeyshilikting basty sebepterining biri - osy adal enbekten arlanu. Otbasyn, әiel-bala-shaghang ash otyrghangha arlanbay, bir júmysty boyyna layyq kórmey arlanu - baryp túrghan soraqylyq emes pe?

Kedeyshilikke úryndyratyn, bizdi eseli enbekten tosatyn taghy bir jayt -janayarlyq. Yaghni, bizding ózimizding janymyzdy ózimiz shekten tys ayauymyz. Mәshhýr Jýsip búl turaly: «Baydyng maly ardaqty, // Kedeyding balasy ardaqty» - degen. Bay bolatúghyn kisi ózin de ayamaydy, balasyn da ayamaydy. Jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, úiqy kórmey, kýlki kórmey, kýn qatyp, týn qatyp, jany da joq oiynda, as-su da joq oiynda, maldyng qamyn qylugha jythady zor bolady. Kedey maldyng qamymen júmysy joq, esi-derti balasynyng suyqqa tonbaghanyn, qarny ash bolmastyghyn, úiqysy búzylmaghanyn maqsat kóredi. Jasynan jaman ghadetke tabighaty ýirengen bala sony qalyp alyp, aqyrynda múqtajdyqta, qorlyqta qalady». Mine, ghúlamalar bizge baylyq pen kedeylikting syryn aidan jaryq, kýnen anyq qylyp aldymyzgha jayyp salyp otyr. Osynyng bәri - adamnyng óz tabighatyn jete tanymauynda. Boyymyzda: «Oybay, ólesin!» dep sybyrlap, bizge ýnemi jany ashyp túratyn «dosymyz» bar. Shyn mәninde ol bizding dosymyz emes, anyq jauymyz. Onyng aty - nәpsi. Osy «nәpsisin /janyn/ tanyghan adam ghana Qúdayyn tanidy» - deydi qasiyetti hadiste. Nәpsini ayamay, jastayynan enbekke ýiretip, bas bilghizip tastaghan adam ghana myna ómirde de, ana dýniyede de tabysqa jetpek. «Ayasang - ayama!», «Balany - jastan, qatyndy - bastan» degen imperatiyv-maqaldar osy orayda aitylghan dep bilemiz.

Búl nәpsining tabighaty jayly, onyng mýmkindikteri turaly búrynghy qazaq jaqsylary Mәshhýr Jýsipting jetkizuinde bizben bylay dep syr bólisedi:

Bolarynda bolyp ót,

Boz jorghaday jelip ót.

Bolmasyndy bilgen son,

Bolghan erding qosyn jek.

Ózing adam bolghan son,

Audara tastap,

Qalay ketsen, olay ket!

Bay bolsan, torghyn oramalmen

beting sýrt,

Jarly bolsan, janynmen kóting sýrt.

Bay bolyp, bar bolsan,

Jan bir - altyn hanysha:

Syilasan, syilauyna túrady.

Joq bolyp, jarly bolsan,

Jan - bir kýderi:

Qansha qinasan, qinauyna shyday beredi, ýzilmeydi.

Jәne bir jaqsy maqal bar:

Jigitlikte jannan kesh te, is qyl:

Ólsen, ólesin.

Ólmesen, kisi bolasyn.

Bilgen adamgha - bәri nasihat

Bilmegenge ne aitasyn?!

«Joq bolyp, jarly bolsan, // Jan - bir kýderi» - deydi danyshpan babalarymyz. Kýderi - әbden ii qanyp júmsartylghan búlan ne búghy terisi. Qazaq eng myqty, berik, óte tózimdi terige balaydy. Adamnyng jany /nәpsisi/ de sol - «qansha qinasan, qinauyna shyday beredi, ýzilmeydi». Enbek ete bilu mәdeniyei - osy nәpsi tәrbiyesimen de tikeley balanysty.

HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaq mәdeniyetindegi kóterilgen mәselelerding bir parasy osyghan - enbek qúndylyghyn zerdeleuge arnalghany teginnen-tegin bolmasa kerek. Búl- bolghan, qazirde bar jәne bola beretin, ómiri qúny men mәn-mәnisin joymaytyn mәsele ekendigine basa nazar audarghymyz keledi. Enbek, enbek, enbek! Qazirgi qazaq ruhaniyaty men mәdeniyetining aldynda túrghan eng kókeykesti asqaraly mәselening bire de biregeyi de osy - enbek etu. Enbek etu mәdeniyetin qalyptastyru, qara júmys pen oy júmysyn parqyn ajyratyp beru, әlemdik bәsekege shydas beretindey enbek etu etikasyn qalyptastyru - býgingi kýnning kezek kýttirmes mәselesi ekenin taghy da qadap aitamyz.

HIH ghasyrdyng bel ortasynda ghúmyr keship, qazaq әleumeti basynan ótkergen barlyq ózgerister men auyrtpashyqtardyng kuәsi bolghan, kuәsi ghana bolyp qoymay, tyghyryqtan shyghar jol izdegen, baghyt núsqaghan Abay ainalasyna ýlgi-ónege shashqan ýlken tәlimger de bolghany belgili. Sonday ýlgi-ónegening bir parasy enbek pen onyng qadir-qasiyetine arnalady. Birde Abaydyng ýiine birneshe sóz ústaghan dilmәr, sheshen jigitter kelip týsedi. Qonaqtar as-suyn iship jaylasyp alghannan song Abay olardy synamaq maqsatynda: «Er bir-aq ret óledi, ez kýnde óledi» - degen sózding mәnisin súraydy. Sonda qonaqtardyng ýlkeni:

- « Ózekti erge bir ólim» degen, ez ózining ezdiginen kýnde óledi, er bir-aq ret óledi. - deydi. Ýy iyesi:

- Búl búrynnan aitylyp kele jatqan sóz, mening kýtkenim búl emes, - deydi. Sonda ekinshi egdeleu qonaq túryp:

- Emen iyilmeydi, mort synady. Er adam da bir- aq ret óledi, -degen maghynada sóz aitady. Abaydyng búl jauapqa da kónili kónshimeydi. Sonda qonaqtardyng eng jasy ornynynan túra kelip:

- Abay agha, dat! Men aitayyn, - deydi. Ýy iyesinen rúhsat alsymen jas jigit kidirmesten:

- Er egiz, enbekti jalghyz degen, er jigitting qadir-qasiyeti enbekpen ólshenedi, enbeksiz ótken әrbir kýn ólimmen teng emes pe? - degen eken. Abay a jigitting jauabyna dәn riza bolyp, ýstine shapan jauyp syi-syyapat kórsetipti.

Halyq jadynda saqtalghan osy bir әdemi әngimede oishyl aqyn bolmysynyng taghy bir qyry jarqyray kórinedi. Abay bir kýnde Abay bola salmaghany, tynymsyz enbek pen mehnat shegu arqyly ghana osynshalyq biyik dәrejege jetkeni mәlim bolady.

Bar ómirin enbekpen ólshegen Abay atamyz tipti sýiispenshilik, ghashyqtyq, mahabbat mәselesine de osy túrghydan qaraydy. Adam balasyna tәn búl sezimning ózi ótkinshi ekenin saralay kele:

Mahabbat, dostyq qylugha

Kim de bolsa teng emes.

Qazir dayyn túrugha -

Bes kýndik ghashyq jón emes.

Sýiispek kónlim oilady

Jannyng bәri - qatybas.

Sýiisu tozbay túrmaydy,

Enbekke az kýn tatymas, -

deydi. Aqyn janyna jaqyn tútyp, shygharmalaryn basqalargha qaraghanda kóp audarghan Lermontovta búl oy bylaysha órnekteledi:

...Lubiti...no kogo je?.. na vremya - ne stoit truda,

A vechno lubiti nevozmojno.

V sebya ly zaglyaneshi? - tam proshlogo net y sleda:

Y radosti, y muki, y vse tam nichtojno .

Lermontovtaghy «na vremya»-ny Abay «az kýn» degen sózben almastyrypty. «Az kýn» - uaqyt mólsheri,- qysqa uaqyt, tez ayaqtalatyn uaqyt; ol ótpeli, ótkinshi, bayansyz bolghandyqtan da enbekke tatymaydy, kýsh júmsaugha túrmaydy dep túrghan joq pa aqyn? Enbek, adamnyng kýsh-qayraty men aqyl-oyy kerisinshe, ótpeli emes, túraqty, bayansyz emes, bayandy nәrsege júmsaluy kerek. Osy ólshemmen alghanda Abay qazaq mәdeniyetinde enbekting týr-týsin saralap, elep-ekshep «bayandy enbek» degen úghym engizedi de:

Týbinde bayandy enbek egin salaghan,

Jasynan oqu oqyp, bilim alghan.

By bolghan, bolys bolghan óner emes,

Enbeking búdan ózge bәri jalghan,

- dep «ýkim» shygharady . Abaydyng talghamyna tatyghan, aqyl syny men oy sarabynyng temir tezinen ótken enbekting eki-aq týri bar eken: ol - egin salu jәne jastayynan oqyp bilim alu. Al júrttyng bәri qyzyghatyn, elding bәri úmtylatyn by bolu men bolystyqty aqyn jaramsyz dep tauyp otyr. Olardy ol «óner emes» deydi. Qyzyq, júrttyng bәri ónmendep úmtylatyn, bar malyn shyghyndap, keyde ar-úyatyn da saudagha salyp jiberetin nәrseni Abay «óner emes» dep týkke alghysyz qylyp tastaydy. Joq, olay emes dep ózimizdikin dәleldep Abaymen sheksiz pikir talastyrugha bolady. Biraq búl әreketimiz esh nәtiyje bermey, ózimizdi tekten-tekke qajytatynymyz taghy ras. Odansha: «Abay nege búlay aitty eken?» - dep oilanghanymyz abzal shyghar. Bizdinshe, aqyn adam ómirinin, onyng adamshylyq qalpynyng ólshemi dep enbekti qarastyrsa, enbekting ólshemdi retinde ónerdi alady.

«By bolghan, bolys bolghan nege óner emes?» - degen súraqqa әlimiz kelgenshe endi jauap ta berip kórelik. Bolys bolamyn dep bar malyn shyghyndap, bolys bolyp alghan song bar kýsh-qayratyn sol maldy qayta óndirip alugha júmsaytyn qazaqty Abay kózi kórdi. Kimning tarysy pisse sonyng tauyghy bolatyn, «tura biyde tughan joq, tughandy biyde iman joq» degen atam qazaqtyng moralidik kodeksin úmytqan paraqaor biydi de Abay kórdi. Kórip qana qoyghan joq, ózi de biraz jyl bi, bolys boldy. Boldy da búl isting bayansyz, jalghan ekendigin kәmil týisindi. Aqyn ne jazsa da basynan ótkerip, әdiletti jýreginen ótkizip baryp jazdy; beynelep aitar bolsaq: «jýregining qanymen» jazdy.

Abay aitqan osy jayt - býgingi kýni de aktualdy. Búrynghynyng bii men bolysy - býgingining deputaty men әkimi. Qazir de júrttyng barlyghy deputat, barlyghy әkim bolghysy keledi. Al Abay aityp otyr: «Búl senderding jappay úmtylatyn nәrselering emes, odan da bayandy enbekke úmtylyndar» deydi. Qarapayym kәsip /egin salu/ pen bilimdi biylik pen taqtan joghary qoyady. Oy kózimen qarasaq, elding ekonomikalyq hal-ahualy qazir eki nәrsege - auyl sharuashylyghy men jogharghy innovasiyalargha negizdelegen jana tehnologiyalargha baylanysty. Elu elding qataryna kiremiz dep el aldynda maqsat qoyghan Elbasynyng da arman-ansary, oy maqsaty jastardy jappay biylikke emes, bilimge júmyldyru, kәsiby mamandardy dayarlau, auyl sharuashylyghyn kóteru. Áriyne, eshkim deputat bolma, әkim bolma dep jatqan joq, - kiyeli jerding bos bolmaytyny beseneden belgili, - biraq jalpy últtyq túrghyda ol - maqsat emes. Maqsat - shyn ónerding qataryna jatatyn bayandy enbeke bar kýshindi sarp qylyp, halqyna paydaly bolu. Qazaq elining ainymas temirqazyghy, últ ústazyna ainalghan Abay taghylmy bizdi osynday oigha jeteleydi.

«Jas Qazaq ýni» gazeti