Keshegi ishmerez qyzyl imperiyanyng kesirinen túmshalanyp kelgen, kezinde býkil әlemning nazaryn audarghan qandy oqighalardyng biri, Aday kóterilisi ekeni mәlim. Aday kóterilisi 1929-32 jyldardaghy Qazaqstannyng týkpirinde boy kótergen halyq narazylyghynyng eng ýlkeni. Qazaq ólkelik partiya komiytetining basynda otyrghan F.IY.Goloshekinning qanqúily óktem sayasatyna, zorlyq-zombylyghyna qarsy halyq tolquy 1931 jyldyng kókteminde bastaldy. Oghan Aday elin erekshe baqylaugha alghan óshpendiligi, Qazaq Ólkelik atqaru komiytetining mýshesi, Aday okrugtik atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Shәbden Eraliyevting qazasyna baylanysty orynsyz aiyptaular, ziyaly azamattargha degen qughyndaular, qyzyl jýn siyaqty oidan shygharylghan salyqtar, kýshpen újymshargha biriktiru, qorlau-zorlau, tonau, sholaq belsen­dilerding jýgensizdigi, halyqty jappay týrmelerge qamau týrtki bolghany ayan. Sh.Era­liyevting qazasy jeleuimen OGPU okrugting basshylaryn qughyndaugha úshyratty. Kezinde "Aday hany" bolyp tanylghan Tobaniyaz Álniyazúly bastaghan azamattardyng týrmege jabyluy da elding narazylyghyn tughyzdy.

Auyr salyqtardyng tolastamauynan týbek halqy әbden tityqtady. 1928 jylghy jút jәne onyng sonyn ala kelgen asharshylyq Aday kóterilisi­ning bastaluyn tezdetti.

Keshegi ishmerez qyzyl imperiyanyng kesirinen túmshalanyp kelgen, kezinde býkil әlemning nazaryn audarghan qandy oqighalardyng biri, Aday kóterilisi ekeni mәlim. Aday kóterilisi 1929-32 jyldardaghy Qazaqstannyng týkpirinde boy kótergen halyq narazylyghynyng eng ýlkeni. Qazaq ólkelik partiya komiytetining basynda otyrghan F.IY.Goloshekinning qanqúily óktem sayasatyna, zorlyq-zombylyghyna qarsy halyq tolquy 1931 jyldyng kókteminde bastaldy. Oghan Aday elin erekshe baqylaugha alghan óshpendiligi, Qazaq Ólkelik atqaru komiytetining mýshesi, Aday okrugtik atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Shәbden Eraliyevting qazasyna baylanysty orynsyz aiyptaular, ziyaly azamattargha degen qughyndaular, qyzyl jýn siyaqty oidan shygharylghan salyqtar, kýshpen újymshargha biriktiru, qorlau-zorlau, tonau, sholaq belsen­dilerding jýgensizdigi, halyqty jappay týrmelerge qamau týrtki bolghany ayan. Sh.Era­liyevting qazasy jeleuimen OGPU okrugting basshylaryn qughyndaugha úshyratty. Kezinde "Aday hany" bolyp tanylghan Tobaniyaz Álniyazúly bastaghan azamattardyng týrmege jabyluy da elding narazylyghyn tughyzdy.

Auyr salyqtardyng tolastamauynan týbek halqy әbden tityqtady. 1928 jylghy jút jәne onyng sonyn ala kelgen asharshylyq Aday kóterilisi­ning bastaluyn tezdetti.

1930 jylghy tamyzda Aday okrugining taratylyp, Guriev jәne Aqtóbe okrugterine bólshektenui de halyq tolquyna óz әserin tiygizdi. Sol jayly OGPU "Sopy", "Adaydy qútqaru", "Aqbota" astyrtyn úiymdaryn qúryp, kenes ýkimetine qarsy kýres jýrgizdi degen jeleumen 61 adamnyng isin qarap 21 adamdy atu jazasyna kesti.

Aday kóterilisine OGPU-dyng esebi boyynsha eluden astam jasaqtar qatysty. Kóterilisshilerding qaruly qarsylyghy birte-birte úiymdas­qan sipat alyp, 1931 jyly ózining shyrqau biyigine kó­terildi. Kóterilis tek Manghystaudy ghana emes, Jyloy, Tabyn audandaryn da qamtydy. Búl úlan-ghayyr jerdi sharlaghan kóterilis aimaq-aymaqqa bólinip, әrqaysysy óz basqarushylaryn (handaryn) saylady. Mәselen, Bozashynyng batys bóliginde (Túshyqúdyq Shebir jagha) Berish Mamay Sa­lpyqovty, Qyzau, Aqshymyrau ónirinde Bóken Qarabatyr Qaraldindy, Ontýstik Ortalyq bergi ýstirt aimaqtarynda qúnanorys Myrzaghaly Tynymbaevty, Soltýstik ýs­tirtte maylan jary Boqmash Sholanovty "han" etip saylady.

Kóterilisshiler qarudy 1920 jyly-aq iyemdengen. Aq general Tolstovtyng diviziyasy qyzyl әskerlerden shegin­gende Guriev qalasy arqyly Manghystaudyng ýstimen ótti. Tolstovshylar qys kezinde ash-jalanash bolghandyqtan qarularyn jergilikti halyqqa bolmashy azyq-týlikke aiyrbastaghan-dy. Jergilikti halyqtyng bir qatary osynday joldarmen qarugha ie bolghan. Biraq kenes ýkimeti búl qarudyng bir qataryn kezinde halyqtan jinap alghan-dy. Biraq túrghyndardyng kópshilik bóligi qarularyn tapsyrmay aman alyp qalghan. Aday kóterilisi kezinde jasaqshylardyng birazy sol qaru-jaraqty paydalandy.

"Aday kóterilisi" dep atalatyn alapat qasiret úzaq jyldar boyy óte qúpiya saqtaldy. Bir tandanarlyghy, osy taqyrypqa alghash týren sal­ghan ardager azamat - 35 jyl boyy ishki ister ministr­liginde jauapty qyzmetter atqarghan polkovnik Iztúrghan Sariyev edi. 1995 jyly Iztúr­ghan Sariyev Múqash Omarovtyng avtorlyghymen "Oyran­dal­ghan Aday dalasy" degen shaghyn ocherk jaryq kórdi. Osy kómeski tariyhqa qúlshyna kirisken Iztúrghan Sariyev keyinnen memlekettik qauip­sizdik komiytetining qúpiya múraghattaryna kirip, sol kezdegi altyngha bergisiz qújattardy qolgha týsirip, sonyng negizinde "Qandy oiran" atty derekti tarihy hikayatty dýniyege әkeldi. Onda atylghan, asyl­ghandardyn, sottalghandardyng tizimi, olardyng foto beyneleri, taghy da basqa qúndy dýniye­lerding barlyghy - Iztúrghannyng qúpiya múraghattardan tirnek­tep jinaghan jәdigerleri. Sol týp nusqalardyng bәrin keyin (marqúm) Iztúrghannyng zayyby Núrsan Manghystau múraja­yyna tapsyrdy.

Qalay degenmen de sonau 1870-71 jyldary patsha ozbyrlyghyna qarsy kóterilip, keyin qanjosa bolyp basyl­ghan Dosan Tәjiyev bastaghan últ-azattyq kóterilisi siyaqty, 1929-31 jyldardaghy Aday kóterilisi de qangha boyalyp jenilis tapty.

Mәselen, Túshyqúdyq, Shebir, Aqshymyrau baghytynda tegeurindi qimyldar tanyt­qan Mamay Salpaqovtyng jasaghy újymdastyru kezinde halyqtan tartylyp alynghan maldy birneshe ret iyelerine qaytardy. Elge tizesi batqan sholaq belsendiler men qyzmetin asyra paydalanghan milisiya qyzmetkerlerining jazasyn berdi.

Elge ýkimet әskerlerining keluin tejeu ýshin kemelerge belgi beretin mayaktardy qiratty. Telefon - telegraf aparattaryn býldirdi, Prorvany shauyp, tәuelsizdik jolynda basyn taugha da, tasqa da úrdy. Shәudir jerinde kýshi әldeneshe ese basym qyzyl әskerlermen shayqasyp jeniliske úshyrady.

Ýkimet әskerine kýshi jetpeytinin týsingen Mamay óz jasaghymen kóshin Irangha alyp ótpek bolyp, ýstirtting tasalau jerlerimen shegindi. Beyneu auylynan 100 shaqyrymday jerdegi Besshymyrau qúdyghy manynda qyzyldardyng qorshauyna týsip, ózi de mert boldy.

Smaqúmy men Ortalyq ýstýrtting qarabauyr betkeyi, Qaramaya kóli men taulary aralyghy kóterilisshilerding myqty tirekterine ainaldy. Búl aralyqtargha Aqsholaq Janaev, Mamay Salgharaev, Ótkilbay Batynov, Bәiimbet Jangeldiyev, Nәzir Bekenov, Qarabatyr Qaraldinder basshylyq jasady.

Soltýstik Aqtau jәne ontýstik Aqtau jotalarymen Batys jәne Shyghys Qaratau aumaghyndaghy kóterilgen elge Jarmaghanbet Qojabaev pen Júmabay Ýsenovter basshylyq etti. Olardyng qaramaghynda myngha tarta atty jasaq boldy. Jazalaushy otryad kóterilisshilerding izine týsip ýnemi shabuyldap otyrdy. Jazalaushylar mausym aiynda Senek jerimen Qaraqyn qúdyghynyng manynda Qoghabay sarbazdarymen, Syrma jazalaushy otryadymen kezdesip qaldy. Al Bosagha jerinde Bәiimbet pen Myrzaghaly Tynymbay­úlynyng jasaqtary 68-shi divizion jazalaushy otryadymen aiqasqa týsti. Búl kezde Myrzaghalidyng jasaghynyng sany jazalaushy otryadtan on ese kóp edi. Al jazalaushy otryadta ýsh stanokty eki qol pulemetterimen qarulanghan 110 jauynger ghana boldy.

24 mausymda tau shatqaly arqyly ótetin joldarymen Qaraqyn qúdyghymen ­kólik­ke mingen Chapurin men Fetisov bastaghan 8 jauynger barlaugha shyghyp kele jatty. Jol boyy tasada túrghan Myrzaghalidyng jasaqshylarymen atysyp qalady. Osy atysta Fetisov auyr jaraqattan qaytys bolady. Sol shayqasta auyr jaralanyp, beriluden bas tartqan Myrzaghalidy jazalaushylar qylyshpen shauyp óltirdi. Sol kýni Qaraghan Bosaghada Myrzaghaly Tynymbaevpen birge onyng qarulas dosy Ótkilbay Batynov ta qaza tapty. Onyng 16 jasar qyzy Túrghan sol soghysta jaralanyp jatqan әkesining basyn sýiep otyryp, eki qyzyl әskerdi qús myltyghymen atyp týsirip, ózi de oqqa úshty.

Boqmash Sholanov bastaghan jasaqshylar qorshaugha týsip, tiri qalghandary týgel tútqyndalyp, mal mýlki tәrkilendi. Aday kóterilisine qatysqan daraboz batyr Qúrmash Qosjanov otarlaushylarmen shayqasyp, aqyrghy oghy qalghansha berilmey atysyp, mert boldy. Sol siyaqty osynau kóteriliske qatysqan batyrlardyng biri Qúnyskerey Qojahmetov te jaularynyng zәre-qútyn qashyrghan aila­kerligimen kózge týsti. Kóterilisti basugha qúramynda OGPU-ding kavkazdyq 400 jauyngeri jәne 100 adamdyq atqyshtar tobymen 2 stanokty pulemetymen, 70 adamdyq sayasy basqarma әskeri "Atarbekov" kýzetshi kemesi atys qúraldarymen jiberildi. Búlar­gha qosa Saratov otryadynyng 100 jauyngeri 2 stanokty 6 pulemetterimen qarulanyp jetti, 40 kisilik Guriev diviziony jәne 110 әsker 2 qol stanokty pulemetymen qosa 8 avtokóligi 39 kisilik atty әsker attandyryldy.

Kóterilis basylghannan keyin tәrkilengen qaru - 137 vintovka men besatar, 542 anshy myltyghy, 3349 patron. Keyin resmy oryndardyng bergen mәlimetterinde kóterilis­shilerden 168 adam ólip, 22-si jaraly bolyp, 74-i qolgha týsti, 1715 adam qamaugha alyndy dep kórsetildi. Mәlimetting jalghan ekeni ózinen-ózi kórinip túr. Ólgender men jaralanghandar búdan әldeqayda kóp ekeni dausyz. Qanday soghysta da ólgenderden jara­lan­ghandar kóp bolady. Qy­zyl­dar qatang tәrtip ornatamyn dep baqayshaghyna deyin qarulanghan әskerlerimen beybit halyqty da qynaday qyrdy. Biraq onyng esebin týgendegen eshkim bolmady.

Jazalaushy otryadtyng shyghyny mýldem az, olardan 1 OGPU qyzmetkeri, 16 jauynger ólip, 7 adam jaraly bol­ghan, 9 adamy qolgha týsken. Sonymen Aday kóterilisi qangha bóktirilip basyldy.

Kóterilis basshylary Boqmash Sholanov, Qaramyrza Emberdiyev, Rahmet Baqmashev, Demegen Aytjanov, Qoghabay Aldasýgirov, Ótebay Janasov, Qoyshyghúl Jantileev, Dembergen Esemberdiyev, Kóbegen Qúrmanov, Qaysary Qaydaghulov, Ámir Nysanov, Qazaq Shenenov, Kóbeysin Quantyrov, Júmabay Ýsenov jәne Lúq­pan Sarghulovtar ýshtikting sheshimi boyynsha atyldy. 10 adam dýniye-mýlki tәrkilenip, 10 jylgha itjekkenge aidaldy. 200-dey adam әrtýrli jyl jazalaryna kesildi. 100 adam­gha jer audaru jazasy berildi. Aday kóterilisshi­lerining armany aragha 60 jyl salghannan keyin is jýzine asty.

Qazaqstan óz aldyna tә­uel­sizdik aldy. Sol tәuelsiz­digimizding bastauy Aday kóterilisinen bastaldy desek, oghan 2011 jyly 80 jyl tolady. El basyna kýn tughanda etigimen qan keshken erlerding jýrip ótken joldaryna enseli eskertkish belgiler qoyylsa, armanda ketken kózsiz batyrlardyng esimin әr auyldyng kórikti kóshelerine berse, kóterilis derekteri mektep­terding múrajaylaryna qoyylsa, Aday kóterilisi tarihiy túrghydan tereng zerttelip, jas úrpaqtyng jadynda mәngi qaldyru sharalary úiymdastyrylsa, núr ýstine núr bolar edi.

Tólekesh Oraqov.

Manghystau oblysy Shetpe kenti.

Qazaqstan jurnalister odaghynyng mýshesi

«Jas Alash» gazeti