Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4948 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2010 saghat 04:38

Astanada EQYÚ sammiyti ashylady

Astana. 1 jeltoqsan. QazTAG – Astanada sәrsenbi kýni EQYÚ sammiyti preziydent Núrsltan Nazarbaevtyng bayandamasymen ashylady.

Múnday auqymdy shara songhy 11 jylda ótkizilmepti. Songhy ret sammit Stambulda (Týrkiyada) 1999-shy jyly ótkizilgen.

Eske sala ketsek, Úiymgha 2010-shy jyly tóraghalyq etken Qazaqstan Astanada sammit ótkizu turaly úsynys aitqan bolatyn. 3-shi tamyzda EQYÚ-gha qatysushy memleketter syrtqy ister ministrler kenesining otyrysynda búl bastama qoldau tapqan.

Búryndary Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kezdesudi ótkizuding manyzdylyghyn atap ótken. «Europalyq liyderler Qazaqstangha senedi, sammitti ótkizudi dúrys dep esepteydi. Bizde jauapkershilik ýlken – әlemdik masshtabtaghy osy ýlken sharany abroymen atqaryp shyghuymyz kerek», - dedi N. Nazarbaev.

«Sammitti layyqty dengeyde ótkizu ýshin biz qolymyzdan kelgenning bәrin jasaymyz», - dep qorytyndylady memleket basshysy.

Onyng negizgi taqyryptary - euraziyalyq jәne euroatlanikalyq kenistiktegi qauipsizdik, Aughanstan problemasy, Qyrghyzstandaghy ahual, «qatyp qalghan» dep atalatyn shiyelenisterdi sheshu bolady. Olardyng ishinde EQYÚ-nyng damu perspektivasyna erekshe nazar audarylady.

Astana. 1 jeltoqsan. QazTAG – Astanada sәrsenbi kýni EQYÚ sammiyti preziydent Núrsltan Nazarbaevtyng bayandamasymen ashylady.

Múnday auqymdy shara songhy 11 jylda ótkizilmepti. Songhy ret sammit Stambulda (Týrkiyada) 1999-shy jyly ótkizilgen.

Eske sala ketsek, Úiymgha 2010-shy jyly tóraghalyq etken Qazaqstan Astanada sammit ótkizu turaly úsynys aitqan bolatyn. 3-shi tamyzda EQYÚ-gha qatysushy memleketter syrtqy ister ministrler kenesining otyrysynda búl bastama qoldau tapqan.

Búryndary Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kezdesudi ótkizuding manyzdylyghyn atap ótken. «Europalyq liyderler Qazaqstangha senedi, sammitti ótkizudi dúrys dep esepteydi. Bizde jauapkershilik ýlken – әlemdik masshtabtaghy osy ýlken sharany abroymen atqaryp shyghuymyz kerek», - dedi N. Nazarbaev.

«Sammitti layyqty dengeyde ótkizu ýshin biz qolymyzdan kelgenning bәrin jasaymyz», - dep qorytyndylady memleket basshysy.

Onyng negizgi taqyryptary - euraziyalyq jәne euroatlanikalyq kenistiktegi qauipsizdik, Aughanstan problemasy, Qyrghyzstandaghy ahual, «qatyp qalghan» dep atalatyn shiyelenisterdi sheshu bolady. Olardyng ishinde EQYÚ-nyng damu perspektivasyna erekshe nazar audarylady.

Forumnyng qorytyndysynda Astana deklarasiyasy qabyldanady dep josparlanuda.

Osy, Helsinkiy qorytyndy aktisin qabyldaghannyng 35, jәne Parij hartiyasyn qabyldaghannyng 20 jyldyghyn atalyp ótetin mereyli jyly memleket jәne ýkmet basshylary, osy elder Úiymgha kirgende moynyna alghan barlyq mindetterin, normalar men prinsipterin oryndaytyghyn taghyda quattaydy dep kýtilude. Úiymnyng kýn tәrtibinde túrghan barlyq mәseleler boyynsha júmystardy jandandyru jәne jetildiru jónindegi tapsyrmany memleket jәne ýkimet basshylary syrtqy ister ministrlerine tapsyratyn әreket jospary qabyldanady dep kýtilude.

SIM ministrligining mәlimetterinshe, sammitke qatysu ýshin 75 resmy delegasiya, sonday-aq halyqaralyq úiym, ÝEÚ men BAQ ókilderi keledi dep kýtilude.

Astanagha forumgha qatysatyn 5 mynday qonaqtar keledi dep josparlanghan.

EQYÚ-gha qatysushy memleketterding samitti ótkizuge júmsaghan shyghyny 11 mln eurodan asty. Onyng ýshten ekisin Qazaqstan tóledi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377