Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5996 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2010 saghat 09:22

Alghaday Bekbatyr. Qazaq balasyna qanday at qoyady?

Asylynda, qazaqtyng dinshildiginen yrymshyldyghy kýshti. «Jaman yrymgha bastamay otyr», dep tyiyp tastaghanymen, alghashqy da ishi ilanyp ketken song artynan «qazaq yrym etedi, yrymy qyryn ketedi» ózin júbatady. Al, jaqsy yrymgha jan-tәnimen senedi jәne sol senimi aldamaydy. Qazaq balasyna at qoyda da yrymdaydy. Key otbasylarda bala toqtamaghan kezde shaqalaghynyng atyn Toqtar, Toqtaghan dep qoysa, keyde múnday yrymshyl esimderdi ýsh-tórt balasyna deyin sozady. Mysaly, bir ýiding Aman, Esen, Túrar, Meken esimdi balalary bar. Kózimizben kórdik. Úrpaqtyng amandyghyn janynyng saulyghynan joghary qoyatyn qazaq әigili «Ayman-Sholpan» jyryndaghy Kótibardyng esimderi sekildi býrtýrli at ta qoyady. Ondaghysy til-kózden aman bolsyn degeni.

Qazaq ýshin úldyng orny bólek bolatyny ayan. Ómirge at jalyn tartyp miner úl kelse, qolyndaghy baryn shashyp, toy qylady. Úzaq jyldar úl kórmese, otaghasynyng qabaghy týsip, bәibishesi ózin tap bir soghan kinәli adamday sezinip jýretinin ósken ortadan talay kórdik. «Jaratqannyng jazghany ghoy» deytin qazaq taghy da yrymdap búrymdy qyzdarynyng esimin Úlbosyn, Últughan, Últu dep qoyady.

Asylynda, qazaqtyng dinshildiginen yrymshyldyghy kýshti. «Jaman yrymgha bastamay otyr», dep tyiyp tastaghanymen, alghashqy da ishi ilanyp ketken song artynan «qazaq yrym etedi, yrymy qyryn ketedi» ózin júbatady. Al, jaqsy yrymgha jan-tәnimen senedi jәne sol senimi aldamaydy. Qazaq balasyna at qoyda da yrymdaydy. Key otbasylarda bala toqtamaghan kezde shaqalaghynyng atyn Toqtar, Toqtaghan dep qoysa, keyde múnday yrymshyl esimderdi ýsh-tórt balasyna deyin sozady. Mysaly, bir ýiding Aman, Esen, Túrar, Meken esimdi balalary bar. Kózimizben kórdik. Úrpaqtyng amandyghyn janynyng saulyghynan joghary qoyatyn qazaq әigili «Ayman-Sholpan» jyryndaghy Kótibardyng esimderi sekildi býrtýrli at ta qoyady. Ondaghysy til-kózden aman bolsyn degeni.

Qazaq ýshin úldyng orny bólek bolatyny ayan. Ómirge at jalyn tartyp miner úl kelse, qolyndaghy baryn shashyp, toy qylady. Úzaq jyldar úl kórmese, otaghasynyng qabaghy týsip, bәibishesi ózin tap bir soghan kinәli adamday sezinip jýretinin ósken ortadan talay kórdik. «Jaratqannyng jazghany ghoy» deytin qazaq taghy da yrymdap búrymdy qyzdarynyng esimin Úlbosyn, Últughan, Últu dep qoyady.

Sóitken, qazekem, tabighatpen birge jasasyp sonyng bir ajyramas bóligindey ómir sýrgenin jәne ainala qorshaghan tughan dalanyng súlulyghyn da balalarynyng esimderine beredi. Edil, Altay degen esimder soghan kuә. Al, qazaq qyz balany jatjúrttyq sanap mәpeley ósirip, jer betindegi súlu dýniyening atyn qyzdaryna qoyghan. Qyrmyzy, Kýnsúlu, Aymóldirler sonyng aighaghy. Búl óz kezeginde qazaqtyng jany súlulyqqa, әdemilik pen ýilesimdilikke ansar ekenin kórsetedi jәne múnda da qazaqtyng yrymshylydyghynyng taby jatyr.

Zamana, qogham ynghayyna qaray da qoyylghan esimder qazaq arasynda jeterlik. Negizinde, kez kelgen qoghamdyq, sayasy jýie adamdardyng sanasyna, jýikesine әser etetini anyq. Mysaly, 19 nshy ghasyrdyng sonyndaghy qazaq qoghamyndaghy islam dinining kýshti әseri sol tústaghy adamdardyng esiminen tanylghanday. Ol kezdegi ekining birining aty Qúrannan alynyp qoyylghan. Jәne payghambarlardyn, әuliye-әmbiylerding de attary jii kezdesedi. Ibrahiym, Múhamedqanafiya, Dosmúhammed, Mústafa syndy esimder eski zamannyng esteligi.

Sonymen birge, ótken ghasyrdyng alasapyran uaqytynda qyzyldardyng «qúdayy» jasaghan kezende qazaqtyng esimi de ózgeriske úshyrady. Sovhozbek, Sezdbek, Mels, Pioner siyaqty tize berseng kete beretin esimder últtyq sanamyzgha otarshyldyqtyng qanshalyqty qatty soqqy bergeninen habar beredi.

Biraq, qazaq qashanda óz ortasynan shyqqan últ túlghalary men iygi-jaqsylardyng jolyn úrpaghyma berse, ol da eli ýshin enirep ótse dep yrymdaghan. Sol yrym men izgi tilek soghys jyldary Qasym, Bauyrjan, Mәlik esimdi balalargha qoyylsa, alpysynshy, jetpisinshi jyldardaghy tólder Múhtar, Oljas atandy. Súm soghystyng ayaqtaluyn ansaghan el taghy da soghan yrymdap qaradomalaqtaryna Jenis degen at berdi.

Keyin kele zaman auysty. Tәuelsizdik jyldary qazaq balagha at qoyda ózining әdetine basyp eliktep baqty. Batys pen slaviyandyqtardyng neshe týrli esimderi qazaq balalaryn teginen, ózinen ajyratyp jibergendey bolghan. Aragha uaqyt salyp Núrsúltan atty balaqaylardyng legi keldi ómirge.

Onyng syrtynda qoghamdy elendetken keybir oqighalargha qatysty da at qoyatyndar tabyldy. Ontýstikte Daghdarys degen balanyng bar ekeni búghan deyin aitylghan. Endi mine, eli ishi - endigi balalardyng aty Sammithan, Sammiytek, Aziada bolar dep mysqylmen miyghynan kýledi.

Qazaq ishinde balagha esim berude jýlgesi ýzilmey kele jatqan bir dәstýr bar. Ol - batyrlardyng aty. Rayymbek, Bayan, Nauryzbay, Erasyl dep keletin nypsylar býginde qazaq balasyna kóptep qoyylady. Onda da yrymdap batyr, eldi de, qoldy da bastaytyn er bolsyn degen tilekpen qoysa kerek. Al, yrym men tilekting ar jaghynda adamnyng ózi de seze bermes últtyq jan men sananyng qalauy jatady. Qazaq qay qoghamda da últtyq jany qysylyp, ruhy jabyrqaghan kezde Qúdaydan batyr tileydi. Ár zamannyng óz batyry bolatyny taghy ras... Ýsh nýkteni oqyrmangha qaldyrdyq.

Ótkende «El bolamyn desen, esimindi týze» degen maqala jaryq kórgen. (http://old.abai.kz/content/symbat-syluova-el-bolamyn-desen-esimindi-t-ze) Sondaghy kestege qaraghanda, qazir qazaq qyzdaryna Arujan, Ayaulym, Kәusar al, úldaryna Erasyl, Núrasyl, Álihan degen esimdermen qatar Ámina, Mәdina, Islam degendey diny esimderde kóptep qoyylatynyn kórdik. Búl degeniniz, qazirgi qazaq arasynda 19 nshy ghasyrdyng ayaghy men 20 nshy ghasyrdyng basyndaghyday әsire dinshildik әser etip jatqanyn kórsetedi. Esesine, Ayaulym, Kәusar nypsylarynyng kóptep qoyyluyn - býgingi adamdardyng boyynan izgilik pen meyirimdilikting azdyghynan jәne qoghamda etek alghan týrli ozbyrlyq pen jemqorlyqtan, adam qasiyetining azayghanynan jany men sanasy sharshaghandyqtan әdildik pen meyirimdi, izgilikti kýtken jannyng týpki qalauy dep týsindik.

«Abay-aqparat»

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371