Mekemtas Myrzahmetúly, professor: «Jolbiyke din iyeleri – uahabshylar...»
Bauyrjan jәne men
Biyl seksenning sengirine shyghyp otyrsyz. Ókinip, «әttegen-ay» deytin tústarynyz kóp pe, әlde kónilinizdi jay taptyratyn estelikteriniz mol ma?
- Seksenning sengirine kelsem de, ótkenimdi oigha alsam ókinip, opynghan uaqytym, «әttegen-ay» deytin tústarym basym eken. Men jәne mening zamandastarym qaytalanbas sayasy әleumettik, sapyrylysqan qoghamdyq qúbylysta ghúmyr keshippiz. Bizding dýniyetanymymyzdy sol qogham ústanghan ateistik, materialistik tanym qalyptastyrdy. Óitkeni basqasha qalyptasudyng joly da joq edi. Búl jolgha salynghanda halyqtyq tarihy jadymyzdan, últtyq dәstýr, salt-sana, ruhaniyat jaghynan júrday bolyp, basqynshy halyqqa tabynyp mәngýrttengen qalpymdy kesh anghardym! Búdan ótken ókinish, búdan ótken «әttegenaylar» bola qoymas. Zaman aghysy meni de, mening qúrdas zamandastarymdy da da óz qaqpaqylyna saldy. Ol aghystan tys qala almadyq. Osy sebepten bolsa kerek, men 10 klasta oqyp jýrgende-aq partiya qataryna ótip, әdiletti, baqytty jolgha týstim dep oilaghandyqtan, sol jyly «Bes jyldyqty tórt jylda» degen túnghysh ólenimdi jazdym.
- Taqyrybynan da albyrt anghaldyq boy aldyrghan kenestik iyis seziledi eken...
Bauyrjan jәne men
Biyl seksenning sengirine shyghyp otyrsyz. Ókinip, «әttegen-ay» deytin tústarynyz kóp pe, әlde kónilinizdi jay taptyratyn estelikteriniz mol ma?
- Seksenning sengirine kelsem de, ótkenimdi oigha alsam ókinip, opynghan uaqytym, «әttegen-ay» deytin tústarym basym eken. Men jәne mening zamandastarym qaytalanbas sayasy әleumettik, sapyrylysqan qoghamdyq qúbylysta ghúmyr keshippiz. Bizding dýniyetanymymyzdy sol qogham ústanghan ateistik, materialistik tanym qalyptastyrdy. Óitkeni basqasha qalyptasudyng joly da joq edi. Búl jolgha salynghanda halyqtyq tarihy jadymyzdan, últtyq dәstýr, salt-sana, ruhaniyat jaghynan júrday bolyp, basqynshy halyqqa tabynyp mәngýrttengen qalpymdy kesh anghardym! Búdan ótken ókinish, búdan ótken «әttegenaylar» bola qoymas. Zaman aghysy meni de, mening qúrdas zamandastarymdy da da óz qaqpaqylyna saldy. Ol aghystan tys qala almadyq. Osy sebepten bolsa kerek, men 10 klasta oqyp jýrgende-aq partiya qataryna ótip, әdiletti, baqytty jolgha týstim dep oilaghandyqtan, sol jyly «Bes jyldyqty tórt jylda» degen túnghysh ólenimdi jazdym.
- Taqyrybynan da albyrt anghaldyq boy aldyrghan kenestik iyis seziledi eken...
- Búl kezde men eki jasymda әkemnen, on alty jasymda sheshemnen aiyrylghan tas jetimning ózi bolatynmyn. Ash, jalanash bolyp, tyrmysyp jýrip, joghary oqu ornynda oqyp, ómirge joldama alghan jigittik kezimdegi mening qalpym osy bolatyn. Búl ókinish pe? Áriyne, ókinishting kókesi bolatyn.
- Osy jyly qazaqtyng has batyry Bauyrjan Momyshúlynyng da jýz jyldyq mereytoyy sizding seksenge toluynyzben qatar kelipti. Osynshama jasqa kelseniz de, batyrdyng múralaryn jinap, jýgirip jýrgendiginiz artynyzdan ergen jastargha syn emes pe?
- Bauyrjan Momyshúlynyng 30 tomdyq shygharmalar jinaghyn shygharugha atsalysu - mening Baukeng aruaghy aldyndaghy azamattyq, tuystyq boryshym bolatyn. Óitkeni últymdy, ótken tarihymdy sýiip, qayta qalyptasuyma Baukenning yqpaly asa zor boldy. Búl mindetti mening artyma ergen jastar orynday almaytyn eki týrli sebep bar. Birinshiden, Baukeng múrasy óte kýrdeli, astary qat-qabat boluynyng ýstine, ol múrany memleket qarjysynsyz jýzege asyru - óte qiyn sharua. Onyng qapysyn tauyp, qiysynnan qiystyryp alyp shyghudyng joly ekiúday edi.
Ekinshiden, Baukeng múrasy Mәskeuding әskery múraghatynda, batyrdyng balasy Baqytjanda, mening qolymda jәne Baukenning qandy kóilek maydandas dosy jazushy Dm.Sneginde, qalghany múraghatta, t.b. kisiler qolynda jatty... Ári olardyng basym týri arabsha, latynsha jazumen hatqa týskendikten, oqugha dayarlyghy joq jastargha qiyn soghuy sebepti artymnan ergen jastargha syn aita almaymyn. Endi Baukeng múrasy tolyq týrde basylym kórmese de, 30 tomdyq arqyly jas úrpaqtyng qolyna jetti. Endi osy múrany jan-jaqty tereng tanyp, «Bauyrjantanu» salasyna atsalyspasa, jastargha eleuli týrde syn bolmaq.
Abay jәne jana tanym
- Qalyng qazaq sizdi abaytanushy retinde de jaqsy biledi. Úly Abaydyng bizge әli de beymәlim tústary bar ma?
- Abay múrasynyng bizge beymәlim, júmbaq túsy aqyn múrasynyng shyghysqa qarym-qatynasyn anyqtauda jatty. Búl sala 1949 jylghy SOKP OK-ning kosmopolitizm turaly qaulysynan keyin mýlde zerttelmey, aqtandaq kýiinde qaldy. Búl salany tek úly Múhtar ghana kóterip, óz oy baylamyn tezisteri arqyly bizderge menzep ketti. Ol zamanda qylyshynan qany tamghan iydeologiyalyq sayasat Abay shyghysyn zertteuge tyiym saldy. Osy sebepti búl sala mýlde qolgha alynbady desek, eshkim de dau aita qoymas. Mine, Abaydyng júmbaghy osy salada jatyr... Ol - tolyq adam turaly ilimi. Osy ilimning býginde kirer esigin ghana ashyp, oishyl aqyn tanymynyng keng sarayyn aralap, tanyp bilu mindeti aldymyzgha qoyylyp otyr. Abaytanudaghy endigi janalyq osy saladan ashylmaq. Abaytanudaghy beymәlim tústar da osy salada jatyr. Búl sala ghylymy negizde tolyq ashylmay, abaytanu óristep kete almaydy. Tipti qazirding ózinde búl salagha ýnsiz qarsylyq barlyghy jasyryn syr emes.
- Úly aqyndy krishnait etip ghylymy enbek jazghandargha qarsy kýrestiniz. Olar nege Abaydy «menshiktegisi» keldi? Búdan olar ne útatyn edi?
- Abaydy tanyp bilu jolynda әr kezde-aq iydeyalyq shabuyldardyng bolyp ótkenin kóremiz. Mysaly, 1923 jyldan bastalyp, úly aqynnyng jýz jyldyq mereytoyyna deyin túrpayy sosiologiyalyq, formalistik, komporativtik tanymdar shabuyly bolyp ótti. Tipti, keyde Abay múrasy kereksiz múra retinde teristelip te jatty. Kenestik iydeologiya materialistik, ateistik dýniyetanym túrghysynan Abaydy ateist, materialist retinde nasihattap kelse, býginde tәuelsizdikke qolymyz jetkende, Abaydy krishnaiyttyq tanym túrghysynan tanytugha úmtylghan aghym keldi. Ol aghymnyng Abaydy «menshiktenuge» úmtylu sebebi bizding oisanamyzdy qazaqtyng «qyryq jamau kórpeshesindey» qyzyldy-jasyl etip bólshekteu maqsatynan tuyp otyr.
Qazir Qazaqstandaghy 48 diny konfessiya ókilderin biz shaqyrghan joqpyz ghoy. Olardyng bizge kelgendegi maqsaty ne? Olardy jan úshyryp qyzmet ettiretin, jylyna olargha astyrtyn keletin milliondaghan dollardy kimder jiberip jatyr? Asa qyzu týrde jýrgizilip jatqan әreketterding astarynda qanday maqsat jatyr? Dinnen bólingen halyqtyng basy eshqashan da birikpeydi. Eng qauipti mәsele osy arada jatsa kerek.. Oilansaq, osyny oilanayyq!
- Al Abaydyng «krishnalyghy» túrghysyndaghy әngimege qozdyrushylardyng maqsaty ne boldy?
- Krishnalyq joldy ústanghandardyng Abay men Múhtardy «menshiktegisi» kelgendegi maqsattary - qazaqtardy ózderi ústanghan aghymgha nandyryp, krishnalyq jolgha týsiruding eng úrymtal túsy Abay men Múhtardyng dýniyetanymyn krishnaitter ústanghan vedalyq ilimning túrghysynan nasihattap, bayandau arqyly sindiru.
Óitkeni býgingi qazaq qauymynyng Abay men Múhtardy ózderining ruhany әlemining temirqazyghy retinde ústanatyn tanymyn olar jaqsy bilip otyr. Osy sebepti Abay men Múhtar múrasyn, olardyng dýniyetanymyn krishnaittik tanymmen ýilestire kórsetu arqyly soghan nandyryp, ózderining qataryna tartu. Qazirding ózinde neshe myndaghan qazaqtardy krishna qataryna endirip jiberdi - olar jýrgizip otyrghan kriyshnaittik nasihattyng nәtiyjesi osy emes pe?
Abay, Shәkәrim múrasyndaghy sopylyq tanymgha, týp iyeni tanyp biluge úmtylghan jantanu ilimine jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptap kele jatqan uahabitter de qyryn qarauda. Týrkistannyng piri atanghan Yassauiydi qúrmetteushilerdi «Allagha serik qosu» dep tyrashtana teristeumen birge bizding ghasyrlar jelisinde qalyptasqan últtyq qúndylyqtarymyzdy da teristep, ózderi ústanghan jolbiyke «dinge» ózderi ústanghan jat qalypqa salugha úmtyluda. Abay, Shәkәrimdi, tipti jana payghambar jasaushy ahmadia baghyty da jarnama retinde paydalanuda. Bәrining maqsaty - bizding ruhany tútastyghymyzdy búzu.
Uahabizm jәne jastar
Qazaqtyng tól mәdeniyeti talan-tarajgha týskendey әser qaldyrady. Ártýrli diny aghymdar últtyq bolmysymyzdy, salt-dәstýrimizdi joy maqsatyn ústanghany jiyi-jii bayqalyp jýr...
- Qazaqtyng tól mәdeniyeti últtyq dәstýr, salt-sanasyn, әdet-ghúrpyn, yaghny basty últtyq qúndylyqtaryn isten shygharyp, sanadan óshirui, halyqtyq tarihy jadymyzdy shayyp, mәngýrtke ainaldyru - elimizdi jaulaghan, ruhany jaghynan otarlaghan qas-dúshpandardyng ospadar qaskóiligi dep úghynu kerek.
Óitkeni tariyhqa kóz jibersek, jeti ret bizding qasiyetti atajúrtymyzdy, jerimizdi jaulap, otarlaugha úmtylghandardyng әrqaysysy-aq dilimizdi, dinimizdi, tilimizdi ózgertip, eki ret halqymyzdy marginaldy sanagha úryndyrghan qytay, parsy, grek, arab, qalmaq, orys otarshyldary, eng aqyry, býgingi jolbiyke din - uahabshylargha deyin bәri de halqymyzdyng san ghasyrlar boyy qalyptasqan últtyq qúndylyqtarynyn, últtyq dәstýrlerining týbine jetuge, jonggha úmtylyp kelgenine tarih kuә.
Halqymyz óz dinin, dilin, tilin, ata dәstýrin saqtau jolynda arystanday alysyp, kýresip keledi. Býgin de, erteng de búlardan bizdi saqtaytyn kýsh - solargha qarsy ruhany kýres qana! Ahmet Baytúrsynov aitqanday, «Dindi shanshyp istikke» jem ýshin satylghandardan pәtua shyqpasy shyndyq qoy.
- Qazirgi qazaq ortasynda salafittik baghyttaghy din degen taghy bar...
- Salafittik tanymdy ústanghan, yaghny bilmesten adasqan nemese jemge satylghandar býginde әlsiregen diny ómirimizdi ala tayday býldirip bara jatqan uahabitter meni ghana emes, bәrimizdi de óz qataryna tartugha úmtyluda. Ol ýshin uahabshylardyng kim ekenin, qanday maqsat kózdeytin tarihy tamyryn bilip, tegin tektep, islam dinin býldiru ýshin HVIII ghasyrda aghylshyn otarshyldary qoldan jasaghan uahabizm aghymynyng bolmysyn, bet-beynesin, kózdeytin maqsatyn jete tanyp, әshkerelep otyru - mindetimiz.
- Jastar qaterli aghymdardyng bar ekenin bilgenmen, olardyng qaydan kelip jatqanynan habarsyz... Ekstremistik sektalardy kimderding bastap jýrgenin bile bermeydi...
- Mysaly, elimizde dendep bara jatqan uahabtyq aghymdy HVIII ghasyrdyng basynda Úlybritaniya otarshyldyq ister ministrligi qúpiya josparmen jasaghan. Aghylshyn jansyzdary arqyly uahabizm aghymyn qoldan jasap, islam dinin ishtey iritip, joy maqsatyn jolgha qoydy. Múnday jikshil aghymnyng basynda arabtardyng Bәny Tamin taypasynan shyqqan Múhammed ibn Abdul-Uahab (1711) aghylshyn tynshysy Hempermen tanysyp, sonyng túzaghyna týsedi. Aghylshyndar Uahab bastaghan búl aghymnyng yqpaly jýre bastaghan son, ony sayasy qúral retinde paydalanyp, ol aghymgha dem berip, basqa elderge taraluyn tikeley qoldap, kól-kósir qarjy bólip otyrdy. Óitkeni otarshyl aghylshyndar arabtardy jaulap alysymen, músylmandardyng ruhany jaghynan ishtey monolitti tútastyghyn bilgen son, olardy bodandyqta ústap túrudyng qiyngha sogharyn kórdi. Kórdi de, ol ruhany tútastyqty arabtardyng qolymen iritki salyp, islam dinine lang saludy qolgha aldy әri búl әreketine memleket qarjysyn ayamay tókti. Býginning ózinde elimizge uahabtyq jәne t.b. hristiandyq jolbiyke dinsymaqtardy taratu jolyna әr jyly syrttan 12-13 mlrd dollar tógilude.
Abdul Uahabtyng islamgha lang salghan isi qaterli әri ziyandy ekenin bilgen onyng tughan әkesi men inisi Sýleymen uahabiylerge qarsy baghyttalghan «Allanyng nayzaghayy» degen kitap ta jazdy. Ómer Begting «Uahabiylikting bastaluy jәne taraluy» (Almaty, 2002 j.) degen kitabynda: «Abduluahab... ózining jalghan iydeyalaryna músylmandardy sendiru ýshin Qúran kәrimning «Ahqap» sýresining 5-, «Jýnis» sýresining 106- jәne «Raghd» sýresining 14-ayattaryn dәlel retinde qoldanady jәne búlargha úqsas basqa da ayattardy keltiredi. Biraq búl ayattardyng barlyghy pútqa tabynushy mýshrikter men kәpirlerge ghana qatysty týskendigin tәfsir ghalymdary birauyzdan dәleldegen», - dep jazylghan.
Mәselening negizi, yaghny Abdul Uahabtyng júrtshylyqty adastyryp jýrgen lany Qúranda Allagha serik qosu turaly týsken jogharyda atap kórsetilgen ayattardyng músylmandargha emes, pútqa tabynushylargha arnalghandyghyn әdeyi shatastyruynda jatyr eken. Búdan shyghatyn qorytyndy - músylmandardy pútqa tabynushy kәpirlerden ajyrata bilu kerek. Qazaq uahabiytterining әuliye-әnbiyelerge, aruaqqa, qazaqy últtyq qúndylyqtar men últtyq dәstýrlerge ólerdey qarsy bolyp, olardy aitsan, «Allagha serik qosasyn», - dep, júrtty ýrkitip jýruining týp-tamyry osynday jalghan tanymnan shyghyp jýrgenin bilu kerek. Birinshiden, qazaqtar әlimsaqtan beri - músylman, olardy pútqa tabynushy mýshrikter dep nasihat jýrgizu - baryp túrghan adasushylyqtyng ózi bolyp túr.
Ekinshiden, qazaqtardyng әuliyege, aruaqqa, payghambarlargha tilek etip, olardyng qabirlerine ziyarat etuin «Allagha serik qosu» dep shulasady. Qazaq bir iske kiriskende: «Qúday ondap, aruaq qoldap», - dep, aldymen Jaratushy IYege syiynyp, aruaqty uәsila, yaghny sebepshi retinde úghynatyny anyq kórinip túr.
Qúrannyng «Maida» sýresinde «Ey, músylmandar! Alla taghaladan qorqyndar jәne oghan jaqyndau ýshin uәsila izdender», - deydi emes pe? Qazaq júrty osy tanymdy dәstýrli tanym retinde ghasyrlar boyy ústanyp kelse, osy últtyq dәstýrdi uahabshylar qoldanudan alyp tastaugha jantalasyp jatyr.
Týrik halyqtary әri olardyng qarashanyraq iyesi qazaqtardyng ata-babalary monoteistik әhly kitapty ústanghan iudaizm, hristian, músylman dinderinen ondaghan ghasyr búryn monoteistik tәnirlik dindi ústanghan halyq ekenimen sanaspay bola ma eken?
Men fanatiyk, dindar adam emespin. Din ataulyny onyng payda bolu, damu tarihyn ghylymy jәne teologiyalyq tanym túrghysynan tanugha úmtylamyn. Ishtey ruhany jaghynan tazaru jolynda Abaydaghy «imanigul tanymyn» ústanamyn. Músylman adam aldymen syrtqy kórinisin ghana emes, ishki ruhany kórinisin saf taza ústauy kerek. Abay sózimen aitsaq:
«Bastapqy ýshti bekitpey, songhy tórtti
Qalaghanmenen tatymdy bermes jemis».
Óitkeni «Abaydyng bastapqy ýshti» dep kórsetip otyrghany imanigýl, yaghny ýsh sýy, al «songhy tórti» dep atap otyrghany - oraza, namaz, zeket, qajylyq. Osy sebepti de Abay:
Imannyng tazalyghyn jaqsy úqtyrmay,
Syrtyn qansha jusa da, ishi onbaghan, - degen týpkilikti oy baylamyna kelgendikten de:
Sayaz týzer sayqaldar ghapyl qalar,
Haqiqat ta, din daghy tereninde, - deydi.
Jastar jәne últtyq qúndylyqtar
- Últtyq qúndylyqtardy úlyqtaudyng joly nendey?
- Tariyhqa nazar salyp oilayyqshy. Ne sebepti otarshyldar, mysaly, VIII ghasyrdaghy arabtar, HVIII-HH ghasyrlardaghy Resey otarshyldary qazaq halqynyng últtyq salt-sana, әdet-ghúrpyna, tili men diline, dinine ólerdey qarsy bolyp, ony joy ýshin kýresti. Ertede qytay otarshyldary: «Kóshpeli týrik halyqtaryn jaulap alugha bolady, biraq olardyng últtyq dәstýrin búzu mýmkin emes», - dep qaraghan edi.
Al Resey imperiyasy bizdi jaulaghanda, otarlaudyng ghylymy negizge qúrylghan tәsilderin qoldanu arqyly bizding ruhany әlemimizge qol saldy. Yaghny qazaqtardy islam dininen shygharyp, shoqyndyryp, orystandyru sayasatyn ústandy. Kenes Ýkimeti halyqtar dostyghy sayasatyn jamylyp, Resey otarlaghan 194 últ pen úlysty bir últqa, bir tilge ainaldyru sayasatyn jón dep tapty.
Mysaly, qazaq halqynyng últtyq dәstýrin, últtyq salt-sana, әdet-ghúrpyn feodaldyq-bayshyldyqpen aiyptap, olardy joidy maqsat tútty. Otarlaudyng eng súmpayy týri «skvotterstvolyq» әdiske qol artty. Últtyq ruhty, últtyq sanany óshirudi qolgha aldy. Qazaqtyng últtyq ózegin jonggha kiristi. Tipti qazaqtyng ghasyrlar boyghy kýnkórisi - jylqyny joygha airyqsha mәn berdi. Mysaly, kazak atamany Ryabushkiyn: «Búl qazaq deytin atqa minse jyndanyp, eserlenip ketedi. Eshkimge baghynbaydy. Qazaqty baghynyshty ústau ýshin, attan aiyru kerek. Qazaq qalay attan aiyrylady - búdan baghynyshty, búdan momaqan, búdan sorly halyq joq», - dese, gensek N.S.Hrushev osy syrdy bilgendikten, jylqygha jausha tiyip, shoshqa men jylqy etinen «halyqtar dostyghy kolbasasyn» jasau әreketi, yaghny jat peyildi kórsetpey me?
Kenes ýkimeti tilimizdi, dilimizdi, dinimizdi әlsiretip, últtyq qúndylyqtarymyzdy da isten shyghardy. Al endi jolbiyke din iyeleri - uahabshylar kelip, olar da qazaqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan últtyq әri diny әdet-ghúryptaryna shabuyl jasauda. Sebebi, bizding ruhany tútastyghymyzdy búzu, memleket sayasatyna ziyan keltiru arqyly syrttan qarjy qúiyp túrghan alpauyttardyng maqsatyn oryndaugha, ata jolymyzdan taydyrugha qyzmet etude.
Osy sebepti bizder últtyq qúndylyqtarymyzdy saqtap, olardyng әrbir әreketine ghylymi, teologiyalyq tanym túrghysynan taldau arqyly jauap beruge mindettimiz.
Últtyq qúndylyqtardyng mәn-maghynasyn jete tanyp, ruhany tútastyghymyzdy saqtaudyng joldaryn jastargha nasihattap, sanasyna sinirip otyrudyng qajettiligi kýn tәrtibine qoyylugha tiyis.
- Býginde úmyt bolghan, biraq maghynasy tereng dәstýrlerding birin aityp bere alasyz ba?
- Qoldanystan shyghyp qalghan últtyq dәstýrlerimiz barshylyq. Mәselen, «qynamende» sózi Abaydyng ataqty «Bireuding kisisi ólse qaraly ol» degen óleninde:
Kýieu keltir, qyz úzat, toyyndy qyl,
Qyz tanystyr - qyzyqqa
júrt yrjanshyl.
Qynamende, jar-jar men
betashar bar,
Ólensiz solar qyzyq bola ma gýl, -degen óleng joldarynda bir-aq ret atalyp ótetini bar. 1968 jyly shyqqan «Abay tili» sózdigining 419-betinde «Qynamende - kýieudi qalyndyqpen alghash ret kezdestiru keshi, oiyn-sauyq», - degen tolymsyz anyqtama berilipti, biraq búl anyqtama kóne dәstýr úghymynyng jadymyzdan shayylyp óship ketken sózderding birine jatady.
Shyndyghynda, qynamende - qúda týsu, qyz úzatu, qúda kýtu toyy kezinde kelin alugha kelgen qúdalargha qatysty auyl jastarynyng әzil-qaljyng túrghysynan jasalatyn is-әreketteri.
Resey imperiyasy barlyq týrik halyqtaryn otarlap, shoqyndyru arqyly orystandyru sayasatyn ústanuy sebepti әri Kenes ýkimetining osy sayasatty halyqtar dostyghy týrimen býrkemelep jýrgizui - bizding kóptegen últtyq әdet-ghúryp, salt-sanamyzgha, halyqtyq tarihy jadymyzdy óshirip jiberdi. Solardyng biri qynamendening de sanamyzdan óship ketui sebepti ony bizder, agha úrpaq, úmyttyq.
Ángimelesken Arman ÁUBÁKIR
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 43 (80) 01 jeltoqsan 2010 jyl
Týpnúsqadaghy taqyryp:"Últtyq qúndylyq - úlaghattyng úlysy"