Mәdy Kerimsal. «Qara jorgha» biyine kimder kóz alartuda?
Berik Súltanovtyng «Shyndyq» portalyna jariyalanghan «Qara jorgha» - qazaqqa qasiret» maqalasy birden eleng etkizdi. Aydyn, kýnning amanynda «Qara jorgha» biyindey asyl múramyzdy jerden alyp, jerge salghan maqala mazmúny qanynyzdy qaraday qaynatady.
«Qara jorgha» babalarymyzdan qalghan jәdiger emes. Úrpaghyna biydi múra qylatynday, babalaryma ne kórinipti? Sonda úrpaghyna ósiyet eter dýniyeleri bolmaghany ma?» - dep kósiledi avtor. Qyranday qalqyp, tolqynday terbelip, jorghaday taypalyp, biylenetin «Qara jorgha» qazaqtyng býkil bolmysyn kóz aldynyzgha әkeledi. Biyding ón boyynda órlik, erlik, súlulyq, syrbazdyq, asqaqtyq, biyiktik jatyr. Ol - sondyqtan da qazaq biyinin, tipti qazaq mәdeniyetining brendi bolugha tatityn qúndy dýniye. Endeshe, últtyq biyimiz babalardan qalmaghanda, aspannan salbyrap týse qalyp pa?
Berik Súltanovtyng «Shyndyq» portalyna jariyalanghan «Qara jorgha» - qazaqqa qasiret» maqalasy birden eleng etkizdi. Aydyn, kýnning amanynda «Qara jorgha» biyindey asyl múramyzdy jerden alyp, jerge salghan maqala mazmúny qanynyzdy qaraday qaynatady.
«Qara jorgha» babalarymyzdan qalghan jәdiger emes. Úrpaghyna biydi múra qylatynday, babalaryma ne kórinipti? Sonda úrpaghyna ósiyet eter dýniyeleri bolmaghany ma?» - dep kósiledi avtor. Qyranday qalqyp, tolqynday terbelip, jorghaday taypalyp, biylenetin «Qara jorgha» qazaqtyng býkil bolmysyn kóz aldynyzgha әkeledi. Biyding ón boyynda órlik, erlik, súlulyq, syrbazdyq, asqaqtyq, biyiktik jatyr. Ol - sondyqtan da qazaq biyinin, tipti qazaq mәdeniyetining brendi bolugha tatityn qúndy dýniye. Endeshe, últtyq biyimiz babalardan qalmaghanda, aspannan salbyrap týse qalyp pa?
Búdan әri ol qazaqta «Qara jorghanyn» bolmaghanyna kózben kórgendey-aq kepildik bere kelip, «Adamzattyng baqytty ómir sýrui ýshin týsirilgen Qúran-Kәrimde Alla taghala: «Zinagha jolamandar!..» - deydi. Zina jasau bylay túrsyn, sol jolgha alyp baratyn býkil jolgha jolamauymyzdy Alla bizge búiyryp túr. Al «Qara jorgha» - zinagha alyp baratyn joldardyng biregeyi. Sebebi, by barysynda qyz ben jigitting bir-birine óte jaqyn bolatyny dausyz. Qyzdyng tal shybyqtay búralghanyn, jyly kýlkisin, oinaqtaghan kózin kórgen kez kelgen erge shaytannyng jaman oy salatyny aidan anyq. Ol oidyng qanday ekeni barlyghymyzgha ayan! Álemderding Rabbysy bolghan Alla zinagha tyyym salsa, biz Allagha qarsy shyghyp, bireulerdin: «Qoy dese de qoyman-dar!» - degen sózin basshylyqqa aluymyz kerek pe?» - dep dalagha laghady.
Qúday-au, Áulieaghashty órtedi, sәlem salugha bolmaydy dep, kelin men ata-enening arasyna jik saldy, әrtýrli terrorlyq әreketterge bardy, endi kelip atadan múragha qalghan «Qara jorghagha» auyz salghany ma әsiredinshilderdin? Eng soraqysy - múnday týsiniktegilerding jyldan-jylgha artyp kele jatqany. Oghan dәlel - Berik Súltanovtyng jeke blogynda qayta jariyalanghan әlgi maqalany teristeuding ornyna, qoshtaushylar kóbirek tóbe kórsetipti. «Biydi eng alghash jyndar shygharghan. Jyndardan adamdar ýirengen. Baqsy, shamandardyng jyn shaqyrghan kezde esten aiyrylyp, selkildep biyleytinderi sondyqtan. Keybir din ghúlamalarynyng pikirinshe, by biylegen adamdy jyn silkilep túrady», - dep pikir bildiredi Quanysh esimdi oqyrman. Baqsynyng izgilik ýshin kýresip, emdik, ruhany ústazdyq qyzmetter atqarghanyn Kenes ýkimeti saldarynan úmyta bastaghynyn býgingi jastar qaydan bilsin. Kenes ýkimeti paydalanghan ruhany otarlau sayasaty diny aghymdar arqyly jalghasyn tabady dep kim oilaghan.
«Búl by - qazaqty qúrtqysy keletinderge taptyrmaytyn dýniye. Qazaq «Qara jorghany» biylese, altyn uaqyttaryn bosqa ótkizedi, boydaq jigitter ózderine auru tabady. Sóitip, bilimge degen qúshtarlyq azayady. Tastandy balalar kóbeyip, jasandy týsik jasatu artady», - dep bir týiipti jurnalist Berik Súltanov.
Keybir shipajaylar men emhanalar «Qara jorghanyn» densaulyqqa myng da bir em ekenin týsinip, sauyqtyru әdisi retinde paydalana bastaghany kópke mәlim. «Qara jorgha» - 13288 adamnyng biyleuimen Ginnester kitabyna jazylghan, Qytaydaghy Shynjang ólkesinde oqushylar dene shynyqtyratyn biyge ainalghan, Germaniyadaghy qazaqtardyng últtyq ereksheligine balanghan, qala berdi, sauyq-dumannyng sәnine ainalghan qazaq biyi. Býginde osy «Qara jorgha» biyin kýlli Qazaqstan halqy toy-duman kórigine ainaldyrdy. Múnday últtyq ónerimizdi «bilimge qúshtarlyqty joyady», «jasandy týsik artady» dep qara kýie jaghu diny kórsoqyr bolmasa, sanaly adam aitatyn sóz be? Aytpaqshy, birinen-biri maqala kóshirip basyp, bir-birine silteme jasap, «jarnamalaghan» «Uaghyz», «Shyndyq», «Namys», «Asyl arna», «Din islam», «Mәlimetter» tәrizdi sayttardyng qay-qaysysynan da qazaqqa qarsy, últtyq mýddemizge qayshy iydeyalardy tabugha bolady.
Oghan taghy «azamattyq jurnalistikany» jeleu etip kýn sayyn tolyghyp jatqan Berik Súltanovtyng blogy tәrizdi internettegi jelilerdi qosynyz. Jastar, negizinen, internetpen júmys jasaytyndyqtan, missionerler diny ekspansiyalaudy osy baghytta júmyldyrghandy jón dep tapqangha úqsaydy. Blogshy bolamyn dep boqshagha ainalyp bara jatqan jastardy kórip jýrmiz. Qazaq ruhaniyatyn týp-tamyrymen joidy maqsat tútqan әsiredinshilderding internettegi bassyzdyqtaryna tosqauyl qoi kerek.
Diny aghymdar ózderine berilgen barlyq mýmkindikti asyra paydalanyp jatyr. Al biz missionerlerden qorghanudyng qamyn oiladyq pa? Áy, qaydam...
QILY QISYN
Duman ANASh, «Almaty Aqshamy» gazetining qyzmetkeri:
Diny fanatizmning dәstýrge qol saluy - qauipti tendensiya. Óz basym, qazaqta «Orteke», «Buyn» siyaqty biylerding bolghanyn etnograftardyng auzynan estigenim bar. «Qara jorgha» osy biylermen ýndes. Onyng ýstine, últymyzdyng sal-seriler syndy ýlken muzykalyq instituty boldy. Olardyng dauysy Kókshening shyndarynan ary asyp shyrqalghanda, albyrt jastyng bәri oily keyipte bas shúlghyp, tyndap otyrdy dey alasyz ba?.. Yaghny әr úrpaqtyng óz jasy bar, óz jasamysy bar. Jas qay kezde de jastyghyn isteydi. Onyng túla boyynda jaratylystyng zandylyghy bar. Eger búl zandylyqqa moyynsúnbasaq, onda biz kóbeymes edik. Kóbeymesek, el bolmas edik. Sondyqtan «Qara jorgha» biyin zinaqorlyqqa aparady degen - jansaq úghym. Búl - qazirgi «adasqaq» aghymdardyng ynghayyna qaray ilkimdeu ýshin jazylghan, óte qarau niyettegi jazba.
Qazir adamdardyng ózin-ózi tappay, qúnarly dýniyening kózin bilmey, estu, kóru daghdysy boyynsha ghana el-júrt ishindegi osynday jekelegen jandardyng sózine qúlaq asuy bayqalady. Óte qauipti tendensiya. Álihan Bókeyhanov turaly Qoshke Kemengerúly: «Ol óz serikterin tatardyng diny fanatizminen qútqara bildi», - dep aitady. Bizde HH ghasyr basynda islamnyng auqymynda tatar fanatizmi bolsa, qazir HHI ghasyrda búl fanatizmning esebine jetuden qaldyq. Jәne onyng saltymyzgha, dәstýrimizge qol sala bastaghany qorqynyshty. Jastardy sanany ulaytyn әlgindey әreketterden qorghay biluimiz kerek.
Aygýl BOLATHANQYZY, jurnalist:
Bir qynjyltarlyq nәrse - dindi halyqtyng dәstýri men saltynan joghary qoyyp jýrgenimiz. «Músylman bolu ýshin aldymen arab bolu kerek» degen týsinikting qazaq jastarynyng arasyna dendegeni sonsha, jastarymyz qazaqtyq qalpynan ajyray bastady. Ony kýnde kórip te jýrmiz. Tipti sol hidjab kiyip jýrgen qarakózderimizding ózi ekige bólinip alghan ba dersin. Olay deytinim - bireuleri týrli týsti ashyq matadan tigilgen kiyimder kiyse, endi bireuleri tek qara týsti kiyim kiyinedi. Búl endi - óz aldyna bólek taqyryp.
Keybir dindarlarymyz «Allagha serik qosu» dep, kelin sәlemine qarsylyq tanytqany bylay túrsyn, qasiyetti dombyramyzgha, últtyq ónerimizge «kóz alarta» bastady. Olardyng týsiniginshe, dombyra - shaytannyng aspaby, qazaqta óner bolmaghan. Qazaq tek bes uaqyt namazdan bas kótermegen eken...
Osynday kózqaras endi «Qara jorghagha» da kelip jetti. Sonda qalay, «Qara jorghany» biylegenderding barlyghy tastandy balalardyng kóbengine sebep pe eken? Álde olar tannyng atysy, kýnning batysy by biyleuden qoldary tiymeydi dep oilay ma? Meyli, «Qara jorghany» qoyalyq, «Qyz quuymyz» she? Jýirik atqa mingen shabandoz jigitting quyp jetip qyz betinen sýietinin ne deymiz sonda? Demek, búl kisilerding týsiniginshe, olar da, keshirinizder, jasandy týsikting kóbengine jol beretinder ghoy. Sol sebepti aitqymyz kelgen nәrseni adamgha oy salatynday qisyngha sýienip aitsaq eken.
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 43 (80) 01 jeltoqsan 2010 jyl.
Maqala yqshamdalyp basyldy