Redaksiyadan: Biyl qazaqtyng әigili aqyny, qogham jәne memleket qayratkeri Kәkimbek Salyqovtyng 85 jyldyghyna oray   «Jezkiyik» qory ashyldy. Búl qordyng qazirgi maqsaty – Kәkimbek aghanyng býkil shygharmashylyq tuyndylaryn jinastyru, múraghatyn retteu. Qordyng basty úiymdastyrushysy – Salyqova Mayra Kәkimbekqyzy. «Syrymbette mektebim» búryn esh jerde jariyalanbaghan, Abai.kz aqparattyq portalynda alghash ret jaryq kórip otyrghan estelik-ocherk. Kәkimbek-agha búl dýniyeni ózi oqyghan Syrymbet mektebine arnap 2010 jyldyng qantar aiynda jazghan eken.

Syrymbet degende qazaqtyng asyl perzenti Aqan serinin:

Auylyng qonghan Syrymbet salasynda,

Ghashyq boldym aq súnqar balasyna.

Bidayyqqa layyq qaraghym-ay,

Bóktórgige qor bolyp barasyng da... –

dep shyrqaghan әni eriksiz eske týsedi. Poeziyanyng abzaly da, osy emes pe?! Árkim ózining «barasyng da...» degizbey qoymas bir qúpiyasyn oilap mәngi ýzilmes bir saghynyshyn basady.

Egde tartqan bizder sekildi hәm ókshelep kele jatqan orta buyndaghy úrpaqtyng ishinde búl әndi bilmes qazaq kemde-kem bolar. Jas úrpaq, ókinishke qaray alshaqtap barady. Al, Aqan serining «Qúlagerin» bilmeytin qazaq joqtyng qasy dep bilemin, óitkeni, «Qúlager» әni qazaqtyng aldyna jan salmas ýzdik jýirigin әspettese, oghan qosa otarlyq zamanda shekken zorlyq pen zombylyqtyn, qastandyq pen qiyanattyng aighaghynday Qúlagerding ólimi әkelgen múny men sheri el jýregine batqan berishtey saqtaldy. «Qúlager» degende qazaqtyng aqtanger aqyny kenes kesapatynda jazyqsyz atylyp ketken Iliyas Jansýgirovty úmytpaymyz. Ol kisining «Qúlager» atty poemasy ózine mәngi ólmes «Qúlager-aqyn» atty ataq berdi, qazaq poeziyasynyng eng jaqsy poemalarynyng inju-marjany qatarynda tughan asylmúra dýniyege keldi.

Toyly auyl Syrymbetting salasynda,

Kóz salsam oza shapqan qarasyngha.

Qúlager shauyp jýrgen elesteydi,

Kókshe men Jetisudyng arasynda, –

dep Ilekene arnalghan ólenimde jazyp edim, búl tamasha poema shyn mәninde qazaqtyng eki asyl aimaghyn jalghastyryp túrghany aidan anyq. Kenirek oilansaq, búl poema, Qúlagerding tragediyasyn býkil qazaq eline moldau taratyp qana qoymay keng jalghangha pash etken asyl qazyna.

Kókshetau men Jetisudyng arasy shynynda da bauyr elderdey jaqyndasyp ketti. Ol joldy Birjan sal atamyz aqyn Saramen aitysu saparynda salyp ketti. Ári qaray Iliyas aghamyz «Qúlager» atty poemasymen eki aimaqtyng tuystyghyn úlghaytty, tek quanysh emes qayghy-múnyn bólisuge jan tebirenisimen shaqyrdy. Kenester Odaghy ydyrap zeynetkerlik jasymda Almatyda túrghanda Taldyqorghan oblysynyng sol kezdegi әkimi Serik Aqymbekov erulikke shaqyryp barghanymyzda qoyylghan konsertting toqsan payyzy mening sózime jazylghan әnderden qúralypty, qayda barsaq ta «Ýsh arys», «Jezkiyik» aldymyzdan asqaqty dauystarmen qarsy alyp túrdy. Sondaghy úqqanym: jetisulyqtardyng kókshetaulyqtardyng shygharmalaryn erekshe qasterleui.

Syrymbetting aruaghyn kóterip, atyn әlemge jetkizude atap aitar babalarymyz az emes, sol kóshting basynda qazaqtyng túnghysh ghalymy, aghartushy aqtangeri, jihankezdigimen atyn әlemge jayghan túnghysh qazaq Shoqan Shynghysúly Uәlihanov túrady.  Syrymbetting etegine alghashqy eldi mekenning irgesin qalaghan, Abylayhannyng úly qazaqtyng songhy hany Uәly edi. Búl qonysqa sebep bolghan ataqty Ayghanym anamyzdyng әmiri. Uәly han ekinshi bәibishe etip Ayghanymgha ýilengende әri súlu, әri aqyldy jas qosaghynyng jýrek tilimen aitqanyn oryndap Syrymbetke Kókshetaudan han ordasyn kóshirip ataqty tau etegi, kól shetinde Syrymbet qystaghyn bekitipti (tómende surette). Uәlihan dýniyeden ozghannan keyin Resey patshasy Aleksandr I jarlyghymen 1824 jyly Ayghanymnyng súrauy boyynsha Syrymbette hanzadanyng shaghyn ordasy, Uәlihan әuletining ata qonysy salyndy.

Syrymbet tauy shynynda da Saumalkól, Shalqar, Qúmdykól, Jekekól, Aqbalshyq, Toranghyl, Qoskól orap jatqan Saryarqanyng qaytalanbastay súlu belbeuinde ornalasqan búl altyn aimaqtyng balqaymaghy derlik shyn nәzik súluy.

Qúnarly jaratylghan kýlgindeu qara topyraqta ósken aqbaltyrly shoq qayyndar, qalyng qaptalday altyn beldi nәn qaraghaylar, san týrli shýigin shóp ósken myrza aimaqty Aqan seri babamyz: «Búl jerde Syrymbettey tau bar ma eken, malgha jay Jeke kóldey qau bar ma eken?», – dep tebirenipti. Shynynda da Saumalkólden Syrymbetke sheyin jiyrma bes shaqyrym jerdegi joldyng eki jaghyndaghy qaraghay, qayyn, kógildir shyrsha, kók terek aralasqan ormanda bir ghalamat bar. Aq qayyndar qalyndyghyn kýtken súlularday sylana qalyp, qaraghaylary sapta túrghan sarbazdarday aspangha boy jazyp, birinen-biri qalmastay keudelerin kerip túr. Aqan seri aitqan «qau barma eken?» deude de ýlken syr bar. Syrymbetting etegindegi aq qaudan ózge jerdegi qaudandardan da әldeqayda nәzik, appaq kýmistey kóz tartatyn keremet. Óitkeni jylqy malyna búl qaudandy qysta berseng súly izemeydi. Talyqsyp túrghan kezinde jata ketseng aq mamyqtay júp-júmsaq. Búl qaudannyng kýzge qaray jetilip dәn taratar seleui de Aqtotyday әri súlu, әri kerbez ósetin. Aqseleu Seydimbek  inime «Sen basqa jerding seleui emessin, Syrymbetting «aq jibek seleuisin» deushi edim. Juyrda ghana dýniyeden oqys ótken ghúlama ghalym, asqaq әnshi, sheber kýishi Aqseleu maghan Syrymbetting ýkili aq seleulerin elestetetin. Biz aghaly-inili adamdarday syilas edik.

Syrymbet asa biyik tau emes, biraq adamgha jaqyn, jýregi jyly tau. Jas kýnimizde tóbesine talay shyqqanda este qalghany ontýstik shyghys jaghynan kógildir Kókshe kórinedi, odan beri Kókshetau jotalary silemdenip Ayyrtau, Imantau, Shalqar, Aqan-borlyq bolyp dóngelene shúbyrsa, tura soltýstigine qarasang Jalghyztau kózge týsip, ózge taulardan jaqynyraq túrghanday bauyr tartady. Sonda Syrymbetti kólder de, taular da, qalyng jynysty ormandar da orap jatqanday oy tastaytyn. Syrymbetke arnaghan ólenderimning birinde:

Birge oqyghan kóp balalar qasymda,

Talay túrdym sal Syrymbet basynda.

Taza aua, taza aspan móp-móldir,

Móldir kózge qúmar etti jasymda, –

degende de ainala kólder men taulargha, ormandar men toghaylargha oranghan jer jannatynyng tazalyghy, pәktigi, móldirligi jan bauraghan eken ghoy. Oilap túrsaq tabighat pen adamzattyng bauyr basyp ýilesken dostyghy osynday ghalamattardan bastalady eken. Syrymbetke sal-serilerding ýiir bolghany da zandy qúbylys. Janym taza, arym taza bolsa ol da Syrymbetting taza tabighatynyng bergeni dep bilemin.

Kenes ýkimeti kezinde Syrymbet eldi mekeni Kazgorodok dep atalyp, Tónkeris audanynyng ortalyghy bolghandyghy bar. Sol ataumen Syrymbettegi orta mektep te Kazgorodok orta mektebi atalyp, taghdyr sol әigili mektepting týlegi etti. Oqyp jýrgende asa kóp mәn bere qoymasaq ta, uaqyt ótken sayyn ósken jerimizdi, shyqqan tegimizdi, oqyghan mektebimizdi úlaghattay týstik. Syrymbet maghan búl kýnde A.S. Pushkinning Mihaylovskoesi, Abaydyng Qarauyl tóbesi siyaqty kiyeli ordam, qútty shaharym, aruaqty altyn besigim bolyp kórinedi.

Kezinde Kazgorodokty tughan jerim etip kórsetuim de belgili, әli de kóptegen eski qújattarda saqtauly. Naqty tughan jerim Soltýstik Qazaqstan oblysy, Shal aqyn audanyndaghy «Enbek» atty auyl bolsa da, alghashqy pasportymda Kazgorodok saqtauly. Onyng sebebi pasport alu tek qana onynshy synypty bitirgen kezde ghana qajet boldy, oghan sheyin eske kelmedi. Al, әkem Aytahmet Salyqovtyng pasportynda 1932 jyly Kazgorodokta tughan delinipti. Shyndyghyna kelsek, búl mening ekinshi tughan jerim jәne óz taghdyrym ýshin óte ystyq kórgen asyl aimaq.

Syrymbetting bauyryndaghy kýnder esten ketpes qyzyq ta, tәrbiyelik manyzy da mol bolatyn. Aqan seri, Ýkili Ybyray, Baluan Sholaqtyng әnderi jan әlemin biyiktetti. Kazgorodoktan audan ortalyghy Saumalkólge kóship, Ayyrtau audany atandy. Audan ekige bólinip ekinshi jartysy «Tónkeris» audany, keyin «Oktyabri» audany bolyp Soltýstik Qazaqstanda qaldy. Ayyrtau audany, 1944 jyldan bastap Kókshetau oblysyna jatty. Maghan eki oblystyng talasyp jýru syry da osynda. Aytekeng auyldyq kenesting tóraghasy kezinde Qazaq KSSR-nyng Jogharghy Kenesining birinshi shaqyryluynyng deputaty bolyp saylandy. Bala kýnnen sayasattyng iyisi múrnyma kire bastaghany da sol shyghar. Ol kezde Kazgorodok orta mektebining diyrektory Núrjan Áuelbekov, audandyq tútynushylar kooperasiyasyn Hayyrov Balahmet atay basqaratyn. Auyldyng ýsh aqsaqaly syilas, syrlas bolyp ketti. Sodan bolar Erkin Áuelbekov pen Qajahmet Balahmetov te óz aghalarymday tatu-tәtti, qimastyq tәrtibinde óstik.

Bizding ýide túratyn Músanyng apasy Ermek tәtem ózi altynshy synypta oqyp jýrip alty jasqa ayaq basqan maghan qazaqsha oqudy ýiretti. Qyz balanyng júmysy kóp, oquy da bar jәne kempir-shaldar keshki astan keyin oghan kitap oqytatyn. Mine, songhy auyr júmystan arylu ýshin Ermek tәtem kitap oqudy ýiretip ózi bostandyq aldy. Ol kezde latyn alfaviyti bolatyn. Oqityn kitaptar asa kóp emes, biraq Sәbit Múqanovtyng «Júmbaq jalau» romanyn oqu onaygha soqpaytyn, onyng sebebi qazaq ýshin ol úzaq dýnie ghoy. Men atam men әjeme «Júmbaq jalaudy» oqi-oqy sharshaghanda oqymay-aq jatqa sudyrlatugha jattyqtym. Keyin Sәbit aghamen kezdeskende «Sen osy meni qaydan bilesin, shyraghym?» demesi bar ma? Sonda bayaghy «Júmbaq jalaudy sudyrlata taqpaqtadym. Sәbeng qatty razy bolyp, birge fotogha týsti. Osy kýnde qatty oigha batamyn, bayaghy kenesting qyzyl bayraghyn «Júmbaq jalau» dep atauy dúrys eken, keyin partiya men zamana aghymyna baghynyp «Botagóz»dep ketti ghoy. «Júmbaq jalau» iyeleri bolishevikter ornatqan imperiyanyng qúlauynyng syry sol әuelgi júmbaqtyghynda ma dep qalasyn. Sәbit Múqanovtyng bir keremeti ol qazaqqa roman oqytty. Sәkenderding jazghanyn oqytpay tastady, Múhtar aghamyzdyng «Abay joly» atty úly romany keyin tudy. Sondyqtan da Sәbitting danqy ýzdik shyghyp túrdy. Shynyn aitsaq, úlyqty qatty synaymyn dep, ózi de qatty soqqygha týsti. Sәbit degen úly jazushy, ardaqty esimning lebizi jýregimde osylay mektepke barmay jatyp úya salghan edi. Jýz jyldyq toyyn ataghanda bir jinaghymdy arnadym, Almatygha eskertkishin ornatugha tikeley atsalystym.

Kazgorodokke qayta oraluym kóptegen jyldardan keyin boldy. Saumalkólde túrghanda soghys bastaldy, toghyz jastaghy bala edim. Bir qyzyghy oqugha barmay jýrip kitap oqyghanyma әkem de óz mindetin qosty. Júmystan kelgen sayyn barlyq gazetterdi – audandyq, oblystyq, respublikalyq basylymdardy, әsirese, «Sosialistik Qazaqstandy» basynan ayaghyna deyin dym qaldyrmay oqytatyn. Sol ghadet boygha sindi, orys mektebinde birinshiden jetinshi synypqa deyin oqysam da qazaqsha gazet, kitaptardy oqymaytyn kýnim bolmady. Ákemning gazet oqytu sabaghy – ómirlik sabaq bolyp sayasatqa jas basymnan qanyqtyra, tanystyra bastaghanday boldy da, qazaqsha shyqqan barlyq kórkem әdebiyet degen dýniyening qolgha týskenin týgel biletin boldym. Oghan qosa bóle agham Músa Asayynov ýzdik әnshi, tamasha dombyrashy bolghandyqtan ol maghan «Elim-aydan» bastap barlyq әnderdi ýiretti, keyin әri qaray osynyng barlyghy qazaq ónerine degen ýlken sýiispenshilik tudyryp jaqyn etti. Birinshiden tórtinshi synypty Saumalkólde, besinshini Elenovkada, altynshy men jetinshi synyptardy Kókshetau qalalyq er balalar orta mektebinde bitirdim.

Jyldar jyljyp, soghys ta ótti, soghystan keyingi zamandy da kórdik. Ákemiz de Kókshetau audandyq atqaru komiytetining tóraghasy qyzmetinen súranyp shyghyp ózimizding ýirenshikti Ayyrtau audanyna keldi. Búl audangha oralu sebebi jalghyz qaryndasy Aqyq jelkesine auyr zat týsip ketip, kenetten eki kózinen aiyryldy, kýieui әskerden oralmady. Amangeldi, Aqanseri atty kishkentay eki balasymen mýgedek bolyp qalghanda qyzmetke osy auylgha súranyp, kóship keldik. Kensesi kórshi «Birlestik» auylynda bolsa da «Ósken» atty, qazirgi «Ýkili Ybyray» auylynda birge túrdyq. Shota Uәlihanov Mәskeuden jazghy demalysqa kelgenimizde Aqyq tәtemdi kórdi, qolynan dәm tatty. Ol kisi meni qúshaqtap, ýstimdegi pogony bar formama riza bolyp: «E, Alla jar bolghan eken», – dedi.

Mine, auylgha kóship keluimizge baylanysty orys mektebin tastap Kazgorodoktegi qazaq mektebining segizinshi synybyna týsuge tura keldi. Aytahmet Salyqov búl elding deputaty bolghan ataqty kisi ghoy, mektep diyrektory Músahan Qanapiyanov Kazgorodokting búrynghy auylnayyn óte jaqsy qabyldady. Maghan toghyzynshygha bar dep te úsynys engizdi. Men bas tarttym, úyat bolady degendi syltau etip aityp qalyp edim, múghalim riza niyetpen: «Jaraysyng batyr, asyqpay oqyp, aldynghy qatarda bol», – dep mektepting internatynan oryn bergizdi, Ýkimet qamqorlyghyna tolyghymen alyndym. Jas bala kýnderi kórgendey emes, Kazgorodok te, Syrymbet te erekshe ózgerip ketkendey kórindi. Músahan múghalim Syrymbet tóniregin mektepting internatynyng iyeligine berudi oblystan súrap hat dayyndatypty. Haty úzaq hәm kóptegen maghlúmat bererlik qosymsha derekteri bar eken. Osy jazghandaryn qazaqshadan orysshagha ózining kabiynetine otyrghyzyp qoyyp diyrektorym audartty. Audaryp bergennen keyin qatty quanyp, «Ózinning sayasattan habaryng mol eken, ony qaydan taptyn, tumay jatyp» dep kýldi. Men ómir boyghy ghadetim retinde gazetterden qol ýzbeytinimdi, oryssha, qazaqsha birdey oqitynymdy aitqanda ol kisi: «Jaraysyn, baqytty bol, kereginde paydalanyp túramyn», – dedi.

Músahan Qanapiyanovtyn  (surette) keremettigi – ol kisi talantty oqytushy, óte jigerli de bayypty basshy, fәlsafaly hәm inabatty sóilesetin mәdeniyeti zor ústaz bolatyn. Mektep-internattyng óz sharuashylyghy boldy. Sauyn siyrlar, soyymdyq qara mal men qoy, jylqysy az emes-tin. Balalar ashanasyna etti óz qolyndaghy sharuashylyghynan alatyn. Kóktemde barlyq balalardy aparyp orman otaugha salatyn. Otyndyqqa arnalghan qalyng aq qayyndy toghay jarty kýnde Chapaevtan qyrylghan aqtarday jerge qúlap týsetin. «Taydyng mingeni bilinbeydi, balanyng istegeni bilinbeydi» degendey qúlatylghan aghashtyng barshasyn sol súlatylghan kýiinde bútalaryn baltamen alyp tastap, jongha bólek ýietinbiz. Bura san aq qayyndardyng qatar-qatar jalanash jatqandaryn qozghamay-aq, jatqan jerlerinde aramen shaghyn sarjan bolarlyq, peshke siyarlyq mólsherde bólshektep tastaytynbyz. Kelesi kelgende eresek balalar keskilengen dónbek shórkelerdi tikeley jaryp-jaryp tekshelep ýiip, sarjandanghan kýiinde keptiruge qoyatynbyz. Kishkene balalar men qyzdar ýiilip qalghan bútalardy bólshektep, keskilep, ol kesindilerdi de dayar otyn bolarlyqtay etip jinap, keptiruge qoyatyn. Kelesi júmysymyz osy otyndyq aghashtardy internattyng bazasyna әkelip qatarlap, qalqaytyp ýiip beretinbiz. Qystyng kýni shekesinen shekitip ala berer qaryndaghy sary mayday sarjandalghan aghashtardy jaghugha ala beretin. Qysqy shópti de Músahan aghay osylay dayyndatatyn. Búl jýieli júmystar iyesin tauyp, kelesi kelgen diyrektorlargha da ýlgi boldy. Esesine «tamaghymyz toq, kóilegimiz kók» degendey bizdi óte әdemi kiyindirip ózi kelip Músekeng fotosuretke týsirtkizetin.

Mektebizding ishi-syrty adam tanqalarlyqtay óte sәndi de, mәndi bolatyn. Mәselen, ýziliste demalatyn ýlken zal kósemderding suretterimen ghana bezendirilip qoymay, olardyng sózderi qastarynda jazuly túratyn. Múghalimder zaly, diyrektordyng óz kabiyneti, balalar oqityn synyptyq klastardyng bәri de kóz tartqanday tamasha bezendiriletin. Jalpy búl esh jerde kezdespeytin mayly boyauly suretterdi soghys jyldarynda uaqytsha mekendegen Mәskeudegi ýlken teatrdyng suretshileri salyp berip ketken eken.

Músahan múghalimning bir keremeti ózi tarihshy bolsa da qazaq әdebiyeti sabaghyna kelip otyryp, sonynda óz eskertpelerin aitatyn. Óz sabaghynda qazaq tilining tazalyghyna mәn beretindigi sonshalyq, mysaly, Bekenov Erkin degen balagha bilip túrghan sabaghyn qashan mýltiksiz, qystyrma sózdi jәne «vot», «tak» degenderdi qospay taza aitqansha tórt-bes ret qaytalatqany esimde. Sondyqtan múghalimning sabaghy degende aitarymyzdy bir-birimizge qaytalap qospa sózderdi alyp tastaugha tyrystyq. Jer, su, aghashtardyn, shópterdin, elderding attaryn taza aitugha úmtyldyq.

Mektepte asa daryndy múghalim Ghany Dәuitbaev aghay basqarghan drama krujogy júmys istedi. Ghanekenning ózi de isker de bilimpaz kisi ghoy, biraq «generalinaya repetisiyagha» diyrektordyng ózi keletin. Key jerlerin týzetip Ghany agha ózinshe oryndaghanda halyq әrtisterinen kem týspeytin. Osyndayda Músahan agha «Jaraysyndar!» dep quanyp ketetin.

Músahan agha múntazday taza kiyinip, әr ayaq basqan jýrisimen, sypayy kerbez túrysymen tanqaldyratyn. Ol manghaz, kerbez óte kórkem, jyly shyrayly kisi edi. Elding bәrimen «siz» dep sóilesetin, ol syrlap qoyghan sypayylyq emes, tabighy ghadeti bolatyn. Keyin bayqasam, bizding mektepting týlekteri osy minezdi kóshirip alghanday ýlkenmen de, kishimen de «siz» dep sóilesu sypayylyghyn ghadet etti. Bala kezde ne qyzyqtyrmaydy, Músekeng qos qaragerdi jektirip, at túrmanyn kýmistep tastap, ózi minetin jenil shanasyn qyzyl siyrdyng terisimen tystatyp, qasqyr túlybyn janyna salyp, toygha bara jatqan serilershe otyratyn.

Bir kýni diyrektor shaqyrady degen song ne bolyp qaldy degendey qysyla basyp bardym. Toghyzynshy synyptyng oqushysy edim, bir jaghymsyz qylyghymdy bireu-mireu jetkizdi me dep te qaldym. Múghalim bayyppen qarap saspay sóiledi de, «Er jetkende kim bolsang da basshylyq júmystan qasha almaysyz. Siz oquda da, kýreste de, tóbeleste de, dramkrujokte de, dombyrashylyqta da aldasyz, maghan konferansie bolyp sahnany basqarghanynyz da únaydy. Osynyng bәrin eskere kele mektepting «Oqushylar komiytetin» basqaruynyzdy súraymyn, qazirgi bala da jinaqylyq tanytyp jýr, biraq orysshagha shorqaq jәne adamgha jaqyndyghy men oqushylardyng aldyndaghy bedeli sizdey emes. Oghan rahmet aityp, sizdi qoyghymyz keledi. Búl ýlken qoghamdyq júmys, mysaly, «Detskiy dom» bizge baghynbaydy, al balalary sizdermen oqidy. Bóten eki eldey taytalastyghymyz da tausylmaydy, osynyng bәrin әdemi sayasatpen, jýieli dәlelmen týzetuge bolady. Retti degen tiyisti jerde mening ózimdi de syngha ala berinizder, sizderding sheshimderinizdi qoldaugha tyrysarmyn. Kóptegen dauly mәselelerdi maghan siltey bergizbey qaq jartysyn sizder talqylaytyn bolasyzdar» dep toqtady. Ol kisi qanshama bayypty da baysaldy sóilese de, әr sózi shoqtay tiyip, denemdi qyzdyrdy. Qysqa, qysqa da bolsa núsqa sózderde qanshama mәseleler jatty. Aqyry men kóndim. Mektepti bitirgenshe «Oqushylar komiytetin» basqardym. Keyin oilasam shahta basqarsam da, partkom men gorkomnyn, obkomnyng hatshysy bolsam da Músahan agha bergen sabaqtar boyyma tabighy týrinde singen eken dep oilaymyn. Esimde qalghany alghashqy ret 7 noyabri meyramyndaghy saltanatty mitingide tribunadan kópting aldynda sóileu qiyngha týsti. Biraq osy bir ýlken jolgha alghashqy qadamym jasalghan eken.

Kazgorodok orta mektebining tikeley oqu baghdarlamasynan basqa da bergeni maghan óte kóp boldy. Birinshiden, jetijyldyqty orystilinde bitirgenime baylanysty qazaq grammatikasyn, әdebiyet tarihyn, qazaq tarihyn qolymnan kelgenshe ózimshe iygeruge tyrystym. Búl júmys meni óz betimmen bilimdi ústarta biluge ýiretti. Qazaq әnderine qúshtarlyq kýsheydi, jasymda dombyra, mandolina tartushy edim, kýishiler krujogynda boldym, muzykalyq barymdy muzyka krujogyn tamasha basqaratyn jas múghalim Hamit Núrmanov biraz jetildirdi. Ásirese, әnshilerdi sýiemeldeu ónerine mashyqtandym. Mektepting eng ýzdik әnshisi Jamal Aqbúzauova ózgening emes, mening sýiemeldeuimdi únatyp, ýnemi әigili әnshining qasynda boldym. Osy mektepke kelip oqymay orys onjyldyghyn bitirsem mýldem ózgeshe dýnie bolar edi. Mektebimizge Qyzyljar, Kókshetau filarmoniyasynyng әrtisteri jii kelip konsert beretin, onyng ishindegi eng talantty ýzdigi óz bólem Músa edi. Ákemning aghasy – halyq aqyny Moldaqmet Tyrbiyúly jii kelip jýrgende menen bir synyp joghary oqityn balasy Sýniyat әkesine mening óleng jazyp jýrgenimdi, qabyrgha gazetinen týspeytinimdi tәmamdapty. Shal óte quandy. Internat balalaryna kelip óleng aitqanda qasyna diyrektorymyz internattyng bastyghy Espay aghay erip jýretin. Ásirese, Birjan saldyn, Aqan serinin, Baluan Sholaqtyng ólenderin, Orynbay, Arystan, Shóje siyaqty aityskerlerding shygharmalaryn jatqa aityp tanqaldyratyn. Moldekeng ýige kelgende sýiikti ústazy, jazyqsyz «halyq jauy» atanghan Ýkili Ybyraydyng ólenderin esik, terezeni japqyzyp tastap bizderge ýiretetin. Ol óleng sabaqtary da ghajayyp mektep boldy. Sәkenning «Kókshetauyn» da eng alghash jasyryn týrde Moldekennen ýirendim, artynan internatta bir komnatada jatatan balalar birinen-biri kóshirip alyp, týn ortasy auyp el úiqygha kiriskende qosylyp túryp «Kókshetaudy» hormen aitatynbyz. Kýndiz dombyragha qosyp mashyqtanyp, aqyry Sәkenning «Kókshetauyn», Baluan Sholaqtyng «Ghaliyasyn», Ýkili Ybyraydyng «Qaraqat kózdi, sym sausaq» jәne «Gәkkudin» bir-eki týrin jattap alyp aityp jýrushi edim. Búl sabaqtar muzykanyng mәtinin shygharugha da, óz ólenderimning keybireuin óz әnimmen aitqyzugha da jetkizdi. Moldekeng keyde arbanyng ýstinde kele jatqanda balasy ekeumizge til ústartu tәsilderin ýiretetin, mening ólenderimdi tyndap, aqyl-kenes beretin.

Kazgorodok mektebining Músahan Qanapiyanov úiymdastyrghan bir ereksheligi, ózge mektepterden dәrejesi joghary, oqu sapasy ozyq túrghany boldy. Múghalimderimizding bәri de joghary bilimdi ýzdik túlghalar, kesek minezdi kisiler edi. Ghany aghay turaly az da bolsa aittym ghoy, ol kisi orys dramalaryn ózi audaryp mektep sahnasyna iykemdelgen týrinde balalargha oinatatyn. Óz basym әrtistikke myghym bolgham joq, múghalimning audarmalaryn oqyp sol siyaqty ózim de eptep audarma mәselesine kirise bastadym. Ghany aghanyng tili óte bay, oqugha da, oryndaugha da ynghayly keletin. Ol kisining Abaydyng Pushkindi audaru tәsilderin sóz etkeni esten mәngi ketpestey jan bauraytyn. Fonvizinning «Toghysharyn» óte úghymdy da әserli audaryp, oinaushylardy da, kórushilerdi de meylinshe tapqyr audarmasymen tanqaldyratyn. «Toghyshardyn» beynesin Shota Uәlihanov «Toghyshardyn» ózinen asyrghanday etip, aqylsyzdyghyn da, eserligin de, erkeligi men topastyghyn da tamasha oinaghany sonshalyq, ony kóshedegi balalar «Toghyshar, Toghyshar!» dep toghysyp jatatyn. Jalpylap aitsaq, Ghany aghay búl ónerge erekshe berilgen jan edi. Ol aqay-toqay sandyraqshyl dabyldan aulaq túrghan, túla boyy taza lirikagha túnghan, kókiregi shyrayly asyl túlghanyng naghyz ózi bolatyn.

Orys tilinen sabaq beretin ústazymyz Ghabdúlhay Ramazanov, belgili memleket qayratkeri Amanolla Ramazanovtyng әkesi. Ol kisining Abekennen kishi balalary Baghústar, Elústar da tamasha ósip kele jatyr edi, biraq dýniyeden erte ótti. Elústar menen bir synyp tómen oqydy, biraq jap-jaqsy dostar edik. Ol oqudy bitiruine eki jyl qalghanda dýniyeden ótti. Ghabekeng óte tereng bilimdi kisi bolghandyqtan-au, bergen sabaghy oqubaghdarlamasynan әldeqayda molyraq, kendeu hәm terendeu kórinetin. Meni ol kisi orys tiline jýiriktigimnen shyghar óte jaqsy kóretin. Balasy Elústarmen dosjar bolugha da kóp yqpalyn tiygizdi. Múghalimning ýiine men әuelde úyala basyp, keyinde óz balalarynday talay baryp jýrdim. Ol jay barys emes, maghan da Elústargha da qosymsha jýktemeler beretin. Elústargha tapsyrmasy men ýshin óte jenil bolghandyqtan septesushi edim. Al, óz jýgim auyr bolatyn. Ol kisi: «Sen óleng jazasyn, qabyrgha gazetterinen oqyp túramyn. Endi búl talabyndy jetildiru qajet, Polonskiydi ózim jaqsy kóremin, Lermontovta múng kóp, әriyne, bәrinen de Pushkinge jaqyn bol, sen olardy audara basta» degeni bar. Men ýshin bir qyzyghy Qabeken: «Til ústartam desen, orystyng qara sózin audar, Pushkinning qara sózderin jatta» deushi edi. Sabaqtaghy jýie boyynsha «Kapitan qyzynyn» ishinen jattaugha bergende menen birinshi bolyp súrady. Men mýdirmey «Ya vyglyanul iz kibitki, vse bylo mrak y vihori. Veter vyl s takoy sviyrepoy vyraziytelinostiu, chto kazalsya odushevlennym» dep әdemilep aityp bergenimde bes qoydy da, «osy bilgening ýlken azyq bolady, úmytpastay jatqa aityp jýr, toqsannyng ayaghynda taghy da súraymyn» dep qadaghalaghany esimde. Qazir úlaghatty ústazyma myn-myng alghys aityp otyramyn. Sol kezdegi bastamalardan bastap, «Evgeniy Onegindi» audarugha jetsem, alghashqy sabaqtardyng tartymdylyghy, qyzyqtyrghyshtyghy dep bilemin. Úlaghatty ústazym úly danagha qol sozudy ýiretken eken.

Músahan Qanapiyanovty biz toghyzynshy synypta jýrgende Kókshetau oblystyq oqu bólimining bastyghy etip alyp ketti. Onyng sebebi mektebimizdi el aralap jýrgen Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining hatshysy Júmabay Shayahmetov kórip, riza bolyp diyrektorymyzdy jogharylatqan eken. Músekenning júbayy Kýlәsh apamyz da Saumalkólde ósken, kórshi bolghan jaqyn kisi edi, inim dep syilap jýretin, kóship ketkenderine quanghan joqpyn, men ol apaydy Ermek tәtemdey qúrmetteytinmin. Ermek tәtem orta mektepti bitire almay dýniyeden erte ótip ketti, ekeui egiz qozyday dos bolatyn. Kýlәsh apay sabyrly da baysaldy, kerbez de óte symbatty kisi edi. Balalary Baqytjan, Erúlan búl kýnde elge belgili biri aqyn, biri kompozitor, aqynjandy ata-analarynan júghysty bolghan daryndy jigitter. Jalpy, Músahan aghaydyng boyynda tәrtipke beriktik pen meyirbandyq, tәkapparlyq pen ústamdylyq, kishipeyildilik pen inabattylyq úlasyp túratyn. Ol kezde búl ýlken minezding tórkinin, sýiikti ústazdyng zayyr-zatyn bilmedik. Músekenning týbi tóre, Abylay hannyng nemere aghasy Súltanbet súltannan taraydy eken. Ertis boyyn biylegen Súltanbet (Súltanmúhammed) parasattylyghy men aiymdyghy, batyrlyghy men memleket isine dayyndyghy sonshalyqty Abylaydyng tiri kezinde orys patshasy ekeuine teng qarapty. Súltekinning Reseymen de, Qytaymen de ara qatynasty bekituge at salysqan Abylayhannyng ýlken mәlimgerlik qyzmetin de óte joghary dәrejede oryndaghany tarihta mәlim.

Músahan aghamyz basqa qyzmetke ketkennen keyin ol kisining ornyna kóp keshikpey Sәrsenova Naghima múghalim bekidi, ózi fiziyk, al júbayy Qoyshy Bibulaev matematikadan sabaq berdi. Bibulaevtyng matematikagha bilgirligi bir tóbe, balalardy múqiyat zertteui kýshti, ýlken tәrbiyeger ústaz bolyp shyqty. Men basqa sabaqtyng bәrinen beske oqyp, matematikadan tórt alyp jýrdim, onyng da óz sebebi bar, búrynghy Qausyl Jәkenov degen múghalimning esebin dúrys shygharamyn, biraq taqtadan oqy kelgende bólshekti ýshten bir deuding ornyna, orys tәrtibimen «odna terti» dep, yaghny bólshekti kersinishe oqyp renjitip alghan bolatynmyn. Keyde taqtagha shygharghandy oqy degende, esebimning qatesi joq, biraq oqymaymyn dep yzalandyryp alatynmyn. Taghy bir hikaya, kýzgi sabaqtyng bastalghan kezi bolsa da barlyq balalar futbol ne voleybol oinaugha ketip, terlep-tepship internattaghy bólmege kelsek jalghyz ghana Erkin Bekenov degen synyptas dosym otyr eken. «Ou, Erkin, saghan ne boldy, kóp qyzyqtan qaldyng ghoy» desem, ol: «Dauryqpa, erteng matematika», – dep qorqytty.

Sonda men basqa balalardyng kózinshe «Ey, beyshara-ay, radio tyndamaysyn, gazet oqymaysyn, matematikanyng negizgi zany ózgerdi ghoy. Mysaly 2h2=4 deushi edik, endi eki de eki bes boldy, bәri – bir alaqanda» dedim.

Balalar týsinip aitqanymdy qolday ketti. Erkin tosyrayyp biraz otyrdy da, Qayrosh degen aghasy bar edi, sodan súrady, dúrys pa degendey. Qayrekeng qyzdyra týsti: «Erteng ýr jana matematika bastalady, janaghy Kәkimbek aitqanday tәrtippen bәri janaryp ketti, әitpese dop teuip jýrer me edik», –dep týidi. Ári qaray shyday almay Erkin bólmeden shyghyp otyrdy. Sol ketkennen Qausyl múghalimning ýiine bir-aq barypty. «Jәy ma, shyraghym, kesh bolyp qaldy ghoy?» dese, «Jәy emes» dep menen estigen «janalyqty» aityp beripti. Qausyl aghay Otan soghysynyng mýgedegi, tayaqpen jýretin maydanger, Qazan uniyversiytetin bitirgen qatal kisi bolatyn. «Jaraysyn, shyraghym... Matematika ornynda, biraq Salyqovtyng sandyraghyn óte dúrys dep bilemin: eki de eki tórt, sol qyljaqqa senip maghan jýgirip kelgen senimen bes» depti.

Osy әngimelerdi jana múghalim Qoyshy Bibulaev estip alypty. Ol kisi bir kýni meni sabaqtan keyin qaldyryp onasha әngime-dýken qúrdy. Kelisimen múghalim uaqytty kóp sozbady. «Qalqam, oqugha jaqsy, yntaly bala ekensin, biraq aqyndyghyng qysyp, matematikany qaljyngha salatyn kórinesin, adam bolamyn deseng ony qoy, «Esep bilmegen esek» – dep bir týidi de, – endi tәrtibindi ózgert, matematikany bilmeytin oqushy emessin, alda әli eki jyl bar, eger matematikadan bes alyp otyrsang altyngha talasasyn», – dedi. Basqa da biraz mysaldar keltirip, sau bol dep bosatyp jiberdi. Meni búl ýlken oigha salghan kezdesu boldy. Matematika sabaghyna nazar audaryp, búrynghydan qolgha myghym ústap algha bastym. Ýsh toqsan bitkennen keyin tórtinshi toqsandy Qoyshy múghalim shymqay ótkendi qaytalaumen, songhy jyldary ekzamenge keletin esepterdi qayta shyghartumen bәrimizdi saqaday say etip dayyndady. Men Mәskeudegi Týsti metal jәne altyn institutyna barghanda matematikadan da, nachertatelinaya geometriyadan da eshqanday qysylmadym. Al, bizding eng bosandau Bekenov Erkinimiz Almatydaghy QazMU-dinmatematika fakulitetin bitirip, әri matematiyk, әri kóp jyldar kórshi auylda mektepting diyrektory boldy.

Birsydyrghy jyldardan keyin Jezqazghan qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy kezimde Burabayda demaldym. Bir joly Sәbit Múqanov aghamyzgha sәlem bereyin dep «Oqjetpes» shipajayyna kelsem, búrynghy diyrektorym Naghima Sәrsenova, ol kezde Kókshetau oblystyq atqaru komiytetining orynbasary kezi, Qoyshy aghay ekeui Kókshetaugha attanghaly jatyr eken. Múghalimderim qasymdaghy júbayym Mәriyamdy kórip quanyshqa bólendi. Búl kezdesu shyn mәninde de bir serpildirip tastady. Jatqan bólmelerine qayta oralyp kirip, jinap qoyghan shabadandy ashyp, Naghima apay bastalghan bir ýsh júldyzdy koniyakty ashugha ynghaylanyp edi, Qoyshy aghay: «Qoyynyz Nәke, ómiri ýsh degen bagha alyp kórmegen oqushymyz ghoy, ash «Bes júldyzdy», – dedi. Nәken: «Ol da dúrys eken, «attyng basy, atannyng qomy» boldy degendey asyghystyq qoy», - dep armyanskiy bes júldyzyn ashyp, ýstelge shaqyrdy. Koniyakty talay jyl iship jýrmiz ghoy, tap osy joly ústazdarymnyng aldynda dananyng aldynda túrghan baladay selk etip qatty qysyldym da, ústazymnyng aldynda ashyny tatyp kórmep edim dep әreng ghana til qattym. Qoyshy aghay: «Ey, qalqam, ózing de el basqarghan ýlken azamat boldyn, rúhsat, baqytty bol», – dedi. Syrymbettegi balalyq shaq oralghanday qatty quandym. 1949 jyly «Qazaqstan pioneri» gazetinde Stalinning jetpis jasqa tolghan toyyna arnalghan ólenimdi basqandaghy diyrektorymyz Naghima apay men Qoyshy aghaydyng internatqa keshtetip kelip qúttyqtaghandary dәl sol kezde esime týsti. Shәkirtterining quanyshyna shyn shattana biletin tamasha ústazdar ghoy, úmytpaghan eken: «Bayaghyda gensekke óleng arnap Syrymbetting atyn shygharyp edin, partiya júmysynda jýrsin, qútty bolsyn, Alla Kremlige jetkizsin» dep batasyn berdi. Naghima apay da shyn sýisine qarap: «Qaraqtarym, baqytty bolyndar!» dep ekeui bizdi Sәbit aghay men Mәriyam apaydyng jatqan jerine apardy. Onsyz da qoshtasyp shyghamyz dep otyr edik, balalarymyz kelip qaldy dep múghalimderimiz bizge de, Sәbene de ýlken qúrmet kórsetti.

Múghalimderimizding bәrin de jazar edim, әtteng sóz sozylyp kete me dep qorqamyn. Men ýshin Kazgorodoktegi ústazdarymnyng barlyghy da perishte ispettes kórinedi. Ol kisilerden alghan bilim men tәlim-tәrbiye, kózimiz kórgen ómir sabaqtary esimnen eshqashan da ketpek emes. Jasymnan azdap dombyragha әuestigim bar edi, túnghysh ústazym da – Músa Asayynov. Al, Kazgorodokke oqugha kelgendegi bir zor tabysym Hamit Núrmanov degen jas jigit tarihtan sabaq berdi jәne dombyra krujogin ashty. Búl ýiirme sәtti boldy, kýy tartatynbyz, shekti aspaptardyng kýshimen әnshilerdi de sýiemeldeushi edik. Áygili әnshi qyz Jamal Aqbúzauova «Syrghaqtyny» shyrqaghanda mandolinmen mening sýiemeldeuimdi únatyp, audandyq, oblystyq sayystargha qatynasyp jýrdik. Úlan Ementaev ekeumiz birge tartyp, kýiden de Kókshetaudyng bas jýldesin alyp edik. Dombyra jan serigim bolyp, әn shygharugha da jattyqsam, sol Hamit aghaygha alghysym mol.

Búrynghy diyrektorymyz Músahan Qanapiyanovtyng soghystan keyingi engizgen bir dәstýri jyl sayyn oqu bitiretin onynshy synyptyng balalarynyng kәmelettik attestat aluyn ýlken toygha ainaldyratyn. At shaptyru, baluan kýresi, basqa oiyndar ótetin de alys-jaqynnan kelgen aghayyndar bar ónerin kórsetetin. Biz oqu bitiretin jylda da sol dәstýr jalghastyryldy. Ataqty halyq aqyny Moldaqmet Tyrbiyúly ólenmen qúttyqtap, aq batasyn arnady. Ayyrtau aqsaqaly atanghan «Sholaq ózek» kolhozynyng bastyghy Toqysh Rysbekovtyng da aitqan sózi este qaldy. Toydan keyingi as ýstinde Moldeken: «Qalqam, Kәkimbek, qay oqugha barasyn?», – dedi. Men aqyn bolam dep Almatydaghy QazMU-ding jurnalistika fakulitetine degen jauabymdy kóp kidirmey tik aittym. Shal qatty qarqyldap kýldi. «Ói, sen onsyz da aqynsyng ghoy, aqyrghy synaqtaghy әdebiyet pәnindegi shygharmany Torayghyrovtyng «Qamarsúluyna» arnap ólenmen tolghanyp, atyndy Esil-Kókshege pash ettin, endi ne kerek?» dep qart aqyn oily qalpymen salmaqty aitty. Sodan keyin bir búrylyp: «Halyq aqyny atanyp, el tilegin aqtap jýrmin ghoy, sonda men qay oqudy bitirdi deysin.a Aqyngha oqu keregi joq, ómirge aralasu kerek, ol ishten oqyp tuady, anasynyng aq sýtimen berilgen nәsibi bar. Saghan aqyndyqty esh adam ýiretken joq qoy, oghan bes jylyndy shyghyndama» dep pighylyn bileyin degendey Toqysh aqsaqalgha qarady. Toqang «basqa oqudy oila, búl oqudy qoy, shyraghym» degendey nyshan bildirdi. Men endeshe lesnik bolayyn dep saldym. Oghan aq basy jarqyrap Toqang saq-saq kýldi de: «Ony qoy qalqam, «ólmeseng obeshik bolasyn» degen sóz bar, ol sózde jasyryn tәmsil jatyr, oghan da oqu keregi joq dep týiindedi. Sonda toyda otyrghan aqyn Músa agham: «Bota, qayda bararyn óziniz aitynyz» dep Moldekene qarady, ol kisini el-júrtymyz «Bota» deytinbiz.

Moldekeng soghys jyldary (1943) Núrqan Ahmetbekovten Almatyda aitysyp teng týskenin әngimelep berdi de, aitar sózin ýr jana bastap ketti. «Sol joly bizderdi – on alty oblystyng aqyndaryn Jambyl aqasaqalmen qosyp Qanysh Sәtbaev ýiine qonaqqa shaqyrdy. Barshamyzdyng súraghymyz boyynsha Qanysh ken barlau júmysyn qyzghylyqty etip aityp berdi. Jezqazghandy mysalgha alyp, eldi qalay bayytudyng jolyn sóz etti. Sen, Kәkimbek qalqam, ýmit kýtken óz balamsyn, aqylyng jetse Qanyshtyng oquyna bar. Kókshening tolyp jatqan taulary әri-sәri, anau Jalghyztauda, mynatúrghan Syrymbet pen Ayyrtauda eshtene joq deysing be? Olay emes, Qanysh qalay Jezqazghandy jarqyratty, onyng bolashaghyn aitqanda biz tanqaldyq. Soghystan jýdep shyqqan el jana ghana esin jinap keledi, sen er jigit bolam deseng Abay aitqanday atannyng emes, Otanynnyng balasy bolugha tyrys. Qanyshtyng oquyna bar, jol aqysyn ózim tóleymin», – dep toqtaldy. Bәrimiz úiyp tyndap qaldyq. «Kóndim, Bota» dedim. Sol kezde Toghysh aqsaqal jarq etip, sózge qayta kiristi. «Ózing ólgennen sózing ólgen jaman» deushi edi, jaraysyng qalqam, Moldekenning dualy auzynan shyqqan qúdiretti sózin jyqpaghanyna rahmet. Aqyldy sóz arnasyn tapty. Alla saghan Qanyshtyng ónerining jalghasyn bersin», – dep aq tilegin bildirdi. Mәskeudegi Týsti metall jәne altyn institutynyng shaqyru qaghazyn gazetten qiyp alyp qoyyp edim, sol boyynsha ken barlau fakulitetine barlyq dokumentterimdi, orta mektepti kýmis medalimen bitirgenime sýienip Mәskeuge jiberdim.

Áriyne, onyng bәri teginge týsken joq, el tórinen alysta jatqan menireu, súrghylt, jabayy auyldan qyj-qyj qaynaghan, esing keterdey jaynaghan Mәskeuge qalay baramyn, oquyna ýlgeru qalay bolady degen de sekem oilar keldi. Biraq aqyn atam aitqan asyl esim – Qanysh Sәtbaev jarqyn júldyzday alystan qol siltep, dem berip túrghanday tәuekelge shaqyrdy. Qúlagershil minezim sol tәuekelge senip, ishki namysty úlghaytty. Qosh bol, Syrymbet, saghan rahmet! – dep kete bardym.

Shota Uәlihanov Mәskeuding arhiytektura institutyna týspekshi boldy. Taghy bir synyptasymyz Aysha Birkenova men baratyn instituttyng metallurgiya fakulitetin tandady. Aqyry osylay boldy da, Moldekeng de shygharyp salugha kelgende qolyma jýz tengelikti ústatty. Tughaly poezgha minip kórmegen qazaqtar Aysha ekeumiz Mәskeuge tura kettik. Shota Almaty arqyly oqugha alyndy. Osylay Syrymbettegi mektebimnen Mәskeuge jol týsip balalyqpen qoshtasyp, jastyq shaqpen dostasyp, sәtbaevshyl injener bolamyn dep joghary oqu saparyn bastadym.

Qayda jýrsek te Syrymbettegi mektebim bolashaqqa jaqqan meje shamday qasiyetin úmyttyrmady. Ýsh jyl oqyghan tamasha oqu ornynyn, onyng múghalimderin, balalardy tәrbiyeleytin qyzmetkerlerin týgel aityp tauysugha bolmaydy, al aitpay ketuge syimaytyn bir mәsele – búl ómirlik ruhany azyqtyng ýlken bóligi jәne qansha jasqa kelseng de qatarlasa tilektesip jýretin birge oqyghan dostar, synyptas qyzdar. Segiz er bala, segiz qyzdan túratyn bizding synyp Kazgorodok, qazirgi Syrymbet qazaq orta mektebining tarihyna óshpestey etip jazdy. Olay deytinim synyptastarym ónkey órim ónerpazdar, talpynugha jalyqpaytyn jas talanttar bolatyn. Mysalgha suretshiler Shota Uәlihanov, Erkesh Aytmaghambetov, Núrtas Aytbaev audandyq, oblystyq dәrejedegi sayystarda alda jýrdi. Jas aqyndargha kelsek men bar, Shota bar, Uahitov Nyghmetjan ózgelerge des bermeushi edik. Aysha asqan matematiyk, Zeynikesh tamasha biyshi, Ágir tariyhqa jýirik bolatyn, Zina men Maghi, Bәkósh ta osal emes. Ayta bersek bәri de jaqsy oqityn ornyqty da oishyl kelgen aqyldy balalar edi. Balalyqtyng bazarly kezin soghys jyldary jútqan tirnekter orta mektepke kelgende iriktelip, aqyl qonar qalypqa týsip ketipti. Onashada otyryp key mәselelerdi talqylay kelgende bәri de tys qalmaytyn jiger-qayrattary mol jastar edi. Keybireulerimen ómir jolynda dәmdes-túzdas boldyq, qaysybireulerin kóptep kórmesek te ózara habar ýzbedik. Shota Uәlihanov qyryq jasqa tolghanda:

Áy, Shota, kelip qaldyq qyryq jasqa,

Aqtarar endi saghan syrym basqa, –

dep jeldirmelete kele:

«Qalghanda balalyq shaq Syrymbette,

Mәskeuden bizding jastyq bir-aq shyqqan», –

dep aqiqatty derek etippin. Partalas dosym Shota búl kýnde Tәuelsiz memleketimizding úly rәmizderining biri – Eltanbanyng avtory, әigili suretshi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Almatydaghy Shoqan eskertkishining ekinshi avtory, Tәuelsizdik alanyndaghy monument býgingi Shot-Aman-Ydyrysúly Uәlihannyng tól enbegi. Men ýshin óte qymbatty dýnie – Semeydegi «Semey poligonynyn» zardabyna arnalghan eskertkish zaman syryn aityp bergen ghajayyp dýniye. Shota әri aqyn, әri dramaturg, ýlken oqymysty mәdeniyet ghúlamasy retinde Syrymbette, Mәskeude oqyghanyn ghana emes, Shoqan babamyzdyng nemeresi retindegi paryzyn aqtay bilgen azamat. Shotanyng boyyna bitken talantyn múqalmaytyn ynta-jigeri men jankeshti enbekqorlyghy shyndap keledi.

Dostarymnyng osaly joq, al qyzdargha kelsek, Aysha Birkenova Moskvadaghy Týsti metall jәne altyn institutynda birge oqydyq. Men kenshilik jolynda Sәtbaev tapqan kenderdi qazyp, jer astynan alyp beremin dep úmtylsam, ol metallurg boldy, keyinnen ghylym kandidaty ataghyna jetti. Átten, dýniyeden erte ketti. Ózge qyzdardyng bәri de JenPIY-di bitirip, ústazdyq qúrumen boldy. Sol qyzdardyng tórteui Kókshetauda, bireui Saumalkólde túryp jatyr. Olardy jii kórip túratyn da kýnder boldy, sonday kezdesulerding birinde aitqanym:

Aq shashty jelbiretsem taramay kep,

Úmyttym ótken kýndi sanamay kóp.

Qorqamyn

birge oqyghan súlulargha,

Qaytadan ghashyq bolyp qalam-au, –

dep әzilge búrsam da, bir ýide ósken balalarday ystyq tartyp túrady. Qazir qyryq jas degendi eske almaymyz, qayran alpys! – dep taqap qalghan seksenge seri kýnde sergek jetsek deymiz.

14.01.2010.

Astana

Abai.kz