Jyl sayyn qazaqtyng úlyq merekesine is jýzinde ainalmay-aq qoyghan Tәuelsizdik kýnin biz әsem bezendirilgen jasyl shyrshalar men tegimizge jat keyipkerlerding qozghalyssyz sherui ayasynda qarsy alyp jatamyz. Búl kelensizdik turaly kiyeli meyramymyzdyng qarsanynda búqaralyq aqparat qúraldarynda últjandy azamattarymyz shyryldap jazyp ta jýr. Oghan qúlaq asatyn biylik te joq, qarsylyq bildirip jatqan qogham da joq.

Jana jyl merekesining qazaqqa týk qatysy joq, bizding jyl bastauymyz Nauryz dep shulaghannan jalyqqan da synaylymyz. Sondyqtan búl mәselege basqa qyrynan kelip qaraudy jón sanap otyrmyz.

Osy jana jyl merekesi degen qanshalyqty tiri mereke degen súraqqa jauap izdep kórelikshi. Nelikten biz últymyzgha qajetti dәstýr men saltymyzdy janghyrtyp, ony kýndelikti qoldanyp otyrudyng ornyna jana jyl sekildi eshqanday maghynasy men mәni qalmay bara jatqan bóten dýniyeni toylauymyz qajet? Áriyne, europalyq jana jyl batysshyl kózqarasty jaqtaytyndar men әli de orys dýniyetanymyna qúl boludan bas tarta almaghan qandastarymyz ýshin qyzyqty mereke shyghar. Eshkimning tandauyna qarsy shygha almaytynymyz anyq. Degenmen, «Jana jyldy» marqúm meyram ekenin kelesi sebeptermen týsindirip ketsek dep edik.

Jyl sayyn qazaqtyng úlyq merekesine is jýzinde ainalmay-aq qoyghan Tәuelsizdik kýnin biz әsem bezendirilgen jasyl shyrshalar men tegimizge jat keyipkerlerding qozghalyssyz sherui ayasynda qarsy alyp jatamyz. Búl kelensizdik turaly kiyeli meyramymyzdyng qarsanynda búqaralyq aqparat qúraldarynda últjandy azamattarymyz shyryldap jazyp ta jýr. Oghan qúlaq asatyn biylik te joq, qarsylyq bildirip jatqan qogham da joq.

Jana jyl merekesining qazaqqa týk qatysy joq, bizding jyl bastauymyz Nauryz dep shulaghannan jalyqqan da synaylymyz. Sondyqtan búl mәselege basqa qyrynan kelip qaraudy jón sanap otyrmyz.

Osy jana jyl merekesi degen qanshalyqty tiri mereke degen súraqqa jauap izdep kórelikshi. Nelikten biz últymyzgha qajetti dәstýr men saltymyzdy janghyrtyp, ony kýndelikti qoldanyp otyrudyng ornyna jana jyl sekildi eshqanday maghynasy men mәni qalmay bara jatqan bóten dýniyeni toylauymyz qajet? Áriyne, europalyq jana jyl batysshyl kózqarasty jaqtaytyndar men әli de orys dýniyetanymyna qúl boludan bas tarta almaghan qandastarymyz ýshin qyzyqty mereke shyghar. Eshkimning tandauyna qarsy shygha almaytynymyz anyq. Degenmen, «Jana jyldy» marqúm meyram ekenin kelesi sebeptermen týsindirip ketsek dep edik.

Keyingi jyldary 31 jeltoqsanda dastarhanymyz olivieden bastap mandaringe deyin jaynap túrghanymen, búrynghyday merekelik kónil-kýy joq. Osydan bir 20 jyl búryn ghana jana jyl qarsanynda auada kәdimgidey tylsym bir quanyshtyng ruhy qalyqtap jýretin. Auyldaghy kontordyng aldyna, mektepting sportzalyna qaladan arnayy әkelingen jasyl shyrsha, bolmasa sonyng jasandy kóshirmesi ornatylylyp, bezendiriletin. Júrt jana jyldyng aldynda soghym soyyp, audan ortalyqtarynan tәtti kәmpiyt-sheker men salut-malutter әkelip, jengelerimiz ózinen-ózi baqytty bop bauyrsaq pisirip, jerqoymadan túzdalghan qiyar-qyzanaqtar shygharylyp mәre-sәre bolyp jatatyn edi ghoy. Ýiding aulasyndaghy qardy syrtqa shygharyp, malgha da obal ghoy dep qora-qopsymyzdy týgeldey tazalap, qoy men siyrgha da jaqsylau shóp-jem salyp jýretin edik. Ashy sugha qúmar aghalarymyz tamaqtary jibiytin bolghanyna quanyp, balalar aqqala soghyp jatatyn edi. Júrttyng barlyghy meyirlenip, jyly sóz aitqysy kep, birtýrli sóitetin...

Oylap otyrsanyz, onyng óz sebepteri bar syqyldy. Kenestik jana jyldyq dastarhany kýndelikti tútynatyn júpyny as mәzirine qaraghanda jylyna bir ret qana «bayyp» qalatyn. Kóptegen tagham týrleri, әsirese tropikalyq jemis-jiydekter kommunisterding asqazanyna jylyna bir-aq ret týsetin. Qalada túratyn qazaqtar qara uyldyryqty da osy jana jylda ghana bir kóretin-au osy. Al, auylda qaydan bolsyn múnday dýniye?! Qazirgi balalardy bay dastarhan nemese shytyrlap, myng qúbylyp atylatyn saluttermen qyzyqtyra almaysyz. Qúdaygha tәuba, әr qazaqtyn  ýiine osynday dastarhan bar, bolashaqta da astan tarshylyq kórmeyik. Mәsele, jylyna bir ret jayylatyn osynday ýstelding qúny ketip bara jatqanynda bolyp otyr. Saqaly sapsiyp, jas dauysty Ayaz atanyng is-әreketine de balalar «kimdi aldap túrsyn?» degen synaymen qarap túratynyn bәrimiz de bayqap jýrmiz.

Sosyn jana jyl - týngi mereke. Kenes adamy ýshin týn degen eng qauipti kezeng bolyp esepteletetin. 30-40 jyldardan qalghan ýrey ol zamannyng adamyn kesh batysymen úiqygha ketuge daghdylandyrghan. Sondyqtan ol ýshin týngi ómir beymәlim әlem sekildi bolatyn. Jana jyldyq týn - jylyna bir keletin kónildi mezet bolghandyqtan, búl kýndi kenes adamy erekshe kýtetin. Býgingi zaman adamynyng týngi ómirin klubtarda, kazino men meyramhanalardy, әrtýrli kónil kóteretin mekemelerde ótkizuge mýmkindigi bar. Sol sebepten qazirgi jana jyl merekesinde biz saghat 24.00 - den keyin últtyq arnalarda kórsetiletin merekelik shoulardy ayaghyna deyin kórmey, úiyqtap qalugha tyrysamyz.

Jana jyl kenes qoghamy ýshin «jogharydan týsirilmegen» beyresmy mereke bolghandyqtan, úzaq-sonar bayandamalardan, qúrghaq uәdelerden jalyqqan júrt ýshin zamanynda búl mereke shynymen jalpyhalyqtyq sipat alghan edi. Býgin biylik bólek, halyq óz betinshe ómir sýrip jatqandyqtan, erkindik pen jariyalylyq bizge mýlde qyzyq bolmay qaldy. Biraq sonymen qatar, bizding biylik ólip bara jatqan jana jylgha jana dem beruge qúshtar. Áyteuir, jeltoqsan kelisimen Alashtyng barlyq aimaqtarynda shyrshalar qoylyp, kóshelerding barlyghy janajyldyq qúttyqtaulargha tolyp ketedi. Teledidar arqyly shynyltyr ayazda dirdek qaghyp túryp: «Osynday әdemi shyrsha syilaghan pәlenbay әkim aghamyzgha rahmet!» - dep jyly ýii men kompiuterine asyqqan balalardy kórip otyramyz.

Songhy eki-ýsh jyldyng kóleminde qala qazaqtary jeltoqsannyng 31-de ghana jana jyl esine týsip, dýkenderge sabylyp jatatynyn qaytesin! Mindet sekildi.

Al, kýn men týn tenesip, shynymen de tabighat týlep, jana ómirdin  basy Úlystyng úly kýni kafelerden nauryzkóje izdep jýrgenin...

«Abay-aqparat»