Alshandatyp arghymaq mingen batyr qazaqtyng býgingi bәtuasyz biyligine jylqy mýlde kerek emes eken. Óitkeni ministrliktegi myqtylar qyl qúiryqty januardy mal sharuashylyghyndaghy basym baghyttardyng qatarynan syzyp tastaghan. Demek, búl - onsyz da memlekettik biylik tarapynan kónil bólinbegen jylqy malyna endigi jerde budjetten soqyr tiyn da bólinbeydi degen sóz. Onyng ýstine, belgili paluan Jaqsylyq Ýshkempirovten basqa, jylqynyng jyrtysyn jyrtatyn qazaq taghy joq. Songhy 10 jyldyng ishinde jylqy týligine qatysty birde-bir basqosu ótpegeni sonyng aighaghy bolsa kerek. Tek bir ghana adam «jylqy-jylqy» dep shyr-shyr etedi. Ol - jylqygha býkil bolmysymen berilgen, mayyn tamyzyp túryp qazaqsha sóilegende, qazaqtyng ózin jolda qaldyratyn Igori Nikolayúly Nechaev deytin aqsaqal.

Alshandatyp arghymaq mingen batyr qazaqtyng býgingi bәtuasyz biyligine jylqy mýlde kerek emes eken. Óitkeni ministrliktegi myqtylar qyl qúiryqty januardy mal sharuashylyghyndaghy basym baghyttardyng qatarynan syzyp tastaghan. Demek, búl - onsyz da memlekettik biylik tarapynan kónil bólinbegen jylqy malyna endigi jerde budjetten soqyr tiyn da bólinbeydi degen sóz. Onyng ýstine, belgili paluan Jaqsylyq Ýshkempirovten basqa, jylqynyng jyrtysyn jyrtatyn qazaq taghy joq. Songhy 10 jyldyng ishinde jylqy týligine qatysty birde-bir basqosu ótpegeni sonyng aighaghy bolsa kerek. Tek bir ghana adam «jylqy-jylqy» dep shyr-shyr etedi. Ol - jylqygha býkil bolmysymen berilgen, mayyn tamyzyp túryp qazaqsha sóilegende, qazaqtyng ózin jolda qaldyratyn Igori Nikolayúly Nechaev deytin aqsaqal.

Kekilin kýn sýiip, jalyn jel taraghan jylqynyng basyna tóngen nәubet sonau HIH ghasyrdan bastaldy. Ilgerini qaydam, 1916 jyldyng ózinde elimizde 4,5 mln bas jylqy bolghan eken. Biraq osynsha mal sany jyl sanap tómendey bergen. Búghan negizgi sebep retinde eki mәseleni ataugha bolady. Birinshisi, mal túrmaq, jarty qazaqty qyryp tastaghan asharshylyq jyldary jylqy sany 450 myngha deyin qúldyrady. Odan qalghany kenesting azyq-týlik baghdarlamasyn iske asyru maqsatymen kolhozdyng kók arbasyna jegildi. Onyng ýstine, sәigýlikke soqa sýiretu sәnge ainalghan tústa Don jylqysynan aighyr salu sharasy keninen jýrgizildi. Osylaysha qazaqy jylqynyng túqymy búzyldy. Tek 50-inshi jyldary tehnika keninen taraghanda ghana attyng arqasyn­daghy jýk birshama jenildegen. Esesine búl tústa әigili jýgeritanushy Hrushev biylikke kelgen bolatyn.

- Dәl osy tústa, - deydi auyl sha­ruashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor Igori Nechaev, - jandayshaptary «jylqy paydasyz mal, eger jem-shópti shoshqa men siyrgha bersek, etting astynda qalamyz» degen esekdә­mege Hrushevti sendirdi. Sóitip, aldymen Reseydegi jylqynyng bәri et kombinatyna aidaldy. Kezek Qazaqstangha kelgen tústa Dinmúhammed Qonaev: «Nikita Sergeevich, jylqy - bizding basty týligimiz. Onyng ýstine, Qazaqstanda 180 mln gektar jayylym bar. Ol jerge jylqydan basqa maldy ósire almaymyz. Sondyqtan bizge rúqsat etiniz!» - degen. Al Hrushev: «Dalana qansha mal syisa, sonsha ósir, endeshe!» - dep, qo­lyn bir siltegen. Osynyng negizinde key­innen Qazaqstanda et pen qymyz ón­di­ri­sin damytu jóninde arnayy qauly shyq­qan. Mine, osylaysha D.Qonaev qa­zaq jyl­qysyn týgeldey qúryp ketuden saq­tap qaldy, - deydi Igori Niko­lay­úly.

Degenmen songhy jyldary Qambar ata týligi sanynyng qayta kóterilgeni angharylady. Ghalymdardyng esebine sensek, qazir Qazaqstandaghy jylqy sany 1,5 milliongha jetken. Búl bәlen­dey kóp bolmaghanymen, ózge eldermen salystyrghanda, әjeptәuir joghary kórsetkish. Mәselen, Reseyding ózinde múnday mal joq. Al ghalymdar jylqy ónimderin óndiru boyynsha elimiz Meksika men Qytaydan keyingi ýshinshi orynda ekenin aitady.

Kenestik kezende birqatar jylqy zauyttary júmys istep, Qostanay, Kóshim, Múghaljar túqymdary shygharylghan. Al qazaqy jylqynyng jeti tiypi bolsa, sonyng býginge jetkeni - aday men jaby jylqylary. Biraq sonyng bәrine derligi songhy jýz jyldyng ishinde әrtýrli jylqy túqymdarymen budandasyp, tegi búzylghan. Taza qandy qazaqy jylqy tek Qaraghandy oblysynyng Shet audanyn­daghy «Sholaq espe» sharuashylyghy men Aqtóbe oblysynda ghana bar.

Qazaqy jylqynyng qasiyeti nede? Múny týsindiru ýshin bir-aq mysal ai­tayyq. Osydan birneshe jyl búryn caha júrtynan mamandar kelip, «Sholaq espe» sharuashylyghynan ýsh aighyr satyp alady. Jalpy, Yakutiya ólkesining asa suyq ekeni belgili. Mine, solar keyin taghy bir kezdeskende Igori Nechaevke bylay depti: «Biz búghan deyin de talay jerden aighyr әkelgenbiz. Biraq sonyng bәri suyqqa shydamay óle bergen. Al sizderding maldarynyz keremet eken. Barghanyna 1 jyl bolmay jatyp, jýn­deri ósip ketti. Úzyndyghy - 10-11 santiymetr. Ayazyna qynq demeydi. Tipti biz saha jylqysynyng týpatasy - qazaq týligi degen toqtamgha kep otyrmyz».

Al endi osy taza qandy qazaqy jyl­qy qalay saqtalyp qaldy? Múny kóp­tegen ghalymdar dәl osy Igori Ne­chaevting esimimen baylanystyrady. Giy­ne­tikalyq zertteu jasaghan aghylshyn ghalymdarynyng ózi «Sholaq espedegi» týlik tegining tazalyghyna tanday qaghyp­ty. Alayda zaty orys bolghanymen, ja­ny qazaq Igori Nikolayúly - maqtangha joq kisi. Jylqy sharuashylyghyna sonau eluinshi jyldardyng basynan aralasqan ol qazaqtyng osy sanauly jylqysyn men alyp qalyp edim demeydi. «Endi qalghanyn joghaltyp almayyq. Eger búdan aiyrylsaq, múnday jylqy әlemde joq», - dep shyr-pyry shyghyp jýr. Biraq ony estiytin qúlaq taghy joq. Mal sharuashylyghy jәne jem-shóp óndirisi ghylymiy-zertteu institutynyng jylqy jәne týie sharuashylyghy bóli­min­de qysqara-qysqara 12-aq adam qalghan. Bilimdi jastardyng bәri biznes­ke ketip jatyr. Al memlekettik gazetter ghalymnyng múnyn baspaydy.

Jaraydy, múny qoya túrayyq, Qazaq­stangha et kerek emes pe edi? Endeshe, jyl­qy eti óndirisin nege damytpasqa? Mamandardyng boljauy boyynsha, endi 5 jyldan keyin jylqynyng sany 2 miyl­liongha jetedi. Jyl sayynghy ósim 6-8 payyzdy kórsetip otyr. Qazaq­standaghy qauymnyng 70 payyzy - músyl­mandar. Igori aqsaqaldyng sózimen ait­saq, «músyl­mandy bylay qoyyp, qazir kәpir­lering de qazy-qartanyng dәmin alyp bolghan».

Jalpy, jylqy etine degen súranys naryqtaghy baghadan da angha­rylady. Jylqy eti ózge týlikterding etinen esh kem emes. Tipti artyq ta. Qazy­nyng 1 kelisi - bazarda 2,5 myng tenge. Olay bolsa, jylyna 30 myng tonna etti syrttan tasyp otyrghan Qazaq­stangha jylqy sharua­shylyghyn órken­detu - ózin-ózi qamtudyng eng tiyimdi joly bolmas pa edi. Oghan qosa jylqy eti adam aghzasyna da paydaly. Onda qan tamyrlardy bitep tastaytyn holesterin joqtyng qasy. Jerding astyndaghyny biletin europalyqtar, mine, osyny úqqan song Qambar ata týligine basqasha qaray bastady. Qaraghany sol, Europada jylqy etine degen súranys jyl sanap ósip keledi. Mәselen, bir ghana Fran­siyanyng ózinde jyldyq tútynylatyn etting 30 payyzyn jylqy eti qúraydy eken. Sondyqtan búl el Polishadan әr jyl sayyn 20 myng jylqyny satyp alyp otyr. Jalghyz Fransiya emes, Germaniya men Italiya da syrttan jylqy etin tasidy. Tipti 300 million halqy bar Amerikanyng ózi songhy jyldary jylqy etine jyly qabaq tanytyp jýr. Demek, jarnamasyn dúrystap jasasa, tek ja­yylymda ósetin qazaqtyng qyl qúiryqty januaryna әlem nazary auary anyq. Oghan Qazaqstannyng jylqy óndirisi bo­yynsha júmyr jerdegi alghashqy ýshtikting qúramynda ekenin de qosyp qoyynyz.

Jalpy, qazaq jylqysynyng qyrda ósui, jayylymmen kýneltui et sapa­synyng joghary kórsetkishin ghana aiqyn­damaydy. Búl әri - tekti týlikti kóbey­tuding ólsheusiz mýmkindigi. Búlay deyti­nimiz, Aqylbek Kýrishbaev bastaghan miyn­iys­trlikting atqara almay kele jatqan bir júmysy - jem-shóp óndirisi. Kenestik ke­zennen bergi 20 jyl ishinde agrarly memleketimizdegi mal azyghy mәselesi әli sheshimin tapqan joq. Ótken qystaghy maldyng jappay qyryluyna da eng aldymen osy jem-shópting azdyghy sebep bol­ghan bolatyn. Biylghy jinalghan azyqtyng kólemi de mandyp túrmaghan synayly. Keybir derekter boyynsha onyng kólemi - 40-45 payyz. Búl - kerekti mólsherding jartysynan da tómen.

Betin әri qylsyn, qys biyl da qysyp ketse, qoradaghy maldyng birazy shyghyn boluy әbden mýmkin. Al әldeqanday jút kelip qalmasa, anau-mynau ayazyna boy bermeytin, adamnyng «qasqyry» bolmasa, dalanyng qasqyryna aldyrmaytyn, tamaghyn tebinmen tauyp jeytin jylqynyng orny - әmanda bir bólek. Búl artyqshylyq pa? Artyqshylyq.

Álemde jyl sayyn 2 million adam qúrt auruynan ólim qúshady eken. Damyghan 50 elding qúramyna kirgisi keletin Qazaqstan tuberkulezge shal­dyqqandardyng kórsetkishi boyynsha aldynghy qatargha ytqyp shyqty. Ár jyl sayyn elimizde 2800 adam osy dertten kóz júmsa, indetke boy aldyrghandardyng sany 20 mynnyng shamasynda. Al osy dertting emi ne? Onyng dauasy - qymyz. Múny qazir býkil әlem moyyndaghan. Qymyzdyng qasiyeti búdan da ózge talay dertti qaghyp tastaugha jetedi.

Biraq siyr sýtine subsidiya bólgen ýkimet qymyzgha kók tiyn tólemeydi. «Sportpen ainalysyndar, keleshek úrpaqtyng densaulyghy myqty boluy kerek» degendi N.Nazarbaevtan bastap, biyliktegilerding bәri aitady. Dúrys qoy. Alayda nan tabudyng ózi múng bolyp túrghan qazirgi zamanda auyldyng eli dalagha shyghyp, gimnastika jasaydy degenge deni dúrys adam ilana ma? Qayta auyldaghy aghayyngha «Jylqy ósirinder, bie baylap, qymyz ishinder! Biz ózimiz ghana iship qoymay, qymyz ben etti eksportqa shygharatynday dengeyge je­tui­miz kerek. Kóbeytken maldaryna, ótkizgen qymyzdaryna subsidiya bere­miz, - dese, qanday ghaniybet! Onda jigit­terding deni astyna at minip, qolyna qúryq alyp, qyrgha shyghar edi. Ár litri alaqanyna tiyn týsiretin bolghan son, kelin-kepshik te jatyp almay, jelibau jaghalap, biyening sauyryna enkeyer edi. Mine, naghyz sport! Keshegi Seksenbay, Toqsanbaylar osynday tirlik keship, dastarqanynan qymyz ýzilmegen qazaq­tardyng shanyraghynda tughan. Mine, - naghyz densaulyq. Biraq bizding biylik múnday últtyq qúndylyqtargha, qolda bardyng qadirin bilip, ary qaray da­mytugha qúlyqty emes. Sebebi, aqsha ayaydy. Ókinishke qaray, sol ayaghan qar­jysy qazir it pen qúsqa jem bolyp jatyr. Qalay deysiz be? «Kedendik odaqqa kirsek, Reseyge 60 myng tonna et ótki­zemiz. Sóitip, aqshanyng astynda qalamyz» dep lepirgen qazaq biyligi qazir et túrmaq, it mújyghan sýiek tappay, shetelden siyr tasy bastady.

Ashu aitar

Igori NEChAEV:

• Jylqynyng iyisin sezbeytin ýkimet jylqygha tiyn shygharmaydy. Miyn­istrliktegi bir qazaq jigiti: «Aday jylqysy ne kerek?» - deydi. «Áy, ainalayyn-au, aday jylqysy mening emes, sening atannyng jylqysy ghoy», - dep kýidim men sonda. Qazir jylqy izdep jýrgen esh­kim joq. Qazaqtyng jigitteri ne jaqsy júmys, ne jesir qatyn izdeydi.
• Búryn patsha zamanynda Qazaqstannan barghan siyr eti Mәskeu men Peterborda eng qymbat baghagha satylatyn. Orystar ony talap alatyn. Nege? Óitkeni bizding mal tek dalada jayylatyn. Qazir shetelden siyr әkep jatyr, bәsekege qabiletti bolamyz dep. Atasynyng basy. Bizdegi jem-shóp sheteldegiden 3 ese qymbat. Osyny bastyqtar týsinbeydi. Býgin bastyq bolyp otyrghan olar erteng ornynan týsse, bizge laborantqa da jaramaydy.

Qydyrbay AMANJOLOV:

• Ótken jyldary Kazagroinnovasiya Argentinadan mamandar әkelip, otan­dyq ghalymdardy oqytpaqshy bolghan. Sonda ne oqytady deysiz ghoy. Bizge, yaghny qazaqqa egin-egip, mal baghudy ýiretpek eken. Búl qazaqty mazaq etu ghoy. Al endi soghan qansha aqsha júmsaldy? Olardyng múnda kelgen issaparyna, ja­tyn-orny, ishetin tamaghyna qansha qarjy júmsaldy? Búghan kim jauap beredi?

Núrsúltan NAZARBAEV:

• Qazir bizde qyzmet istep jatqan jigitter asyl túqymnyng barlyghyn shetelden satyp alamyz dep jatyr. Ol oy belgili. Aqsha bólip, satyp alatyn bolsaq, onda ministrlikting de, mamandardyng da qajeti joq.

Aqylbek KÝRIShBAEV:

• ...70-80 myng asyl túqymdy qymbat mal tasu jónindegi úsynysqa kelispeymiz. Óitkeni syrttan mal әkelu ýshin selek­siyalyq asyldandyru júmystary men jem-shóp óndiri­sining mýmkindikteri jýielenui kerek. Jәne sharua­shylyqtardaghy búrynnan bar materialdyq-tehnikalyq bazalar paydalanylmasa, asa qymbat sheteldik mal genefondyn joghaltyp alamyz. Al onday ysyrap bizding tәjiriybemizde búghan deyin bolghan («Kazpravda» gazetinen).

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» № 44 (81)  08 jeltoqsan  2010 j.