«Qúryltay ótkizuge tym erte eken. Jalpy, últ mәselesi degenimiz - óte nәzik әri qymbat mәsele. Ol asyghystyqty kótermeydi. Men osyny tereng úghyndym»,- deydi Qajymúqan Ghabdolla myrza (surette) «Abay.kz» aqparattyq portalyna arnayy berip otyrghan súhbatynda.  Esterinizge sala keteyik, Oral qalasynan shyghatyn «Júmadaghy jýzdesu»gazetining bas redaktory Qajymúqan Ghabdolla bauyrymyz «Qazaqstannyng batys aimaghy qazaqtarynyng 1-Qúryltayyn» ótkizbek bolyp әrekettengen edi. Biraq, onyng búl talaby aldymen últjanashyrlarynyng tarapynan qarsylyqqa úshyrady. Nege, ne ýshin, nendey sebeppen  qarsylyqqa úshyraghanyn tómendegi súhbatynda Qajekeng de eptep anghartyp ótedi. Biz súhbatty súhbat alushynyng alghysózimen birge ýtir nýktesin ózgertpey jariyalaghandy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

«AQYLYMYZ AMBISIYaMYZDAN JENILSE - ALTAU DA ALA BOLADY...»

- deydi últ janashyry, respublikalyq «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan GhABDOLLA

«Qúryltay ótkizuge tym erte eken. Jalpy, últ mәselesi degenimiz - óte nәzik әri qymbat mәsele. Ol asyghystyqty kótermeydi. Men osyny tereng úghyndym»,- deydi Qajymúqan Ghabdolla myrza (surette) «Abay.kz» aqparattyq portalyna arnayy berip otyrghan súhbatynda.  Esterinizge sala keteyik, Oral qalasynan shyghatyn «Júmadaghy jýzdesu»gazetining bas redaktory Qajymúqan Ghabdolla bauyrymyz «Qazaqstannyng batys aimaghy qazaqtarynyng 1-Qúryltayyn» ótkizbek bolyp әrekettengen edi. Biraq, onyng búl talaby aldymen últjanashyrlarynyng tarapynan qarsylyqqa úshyrady. Nege, ne ýshin, nendey sebeppen  qarsylyqqa úshyraghanyn tómendegi súhbatynda Qajekeng de eptep anghartyp ótedi. Biz súhbatty súhbat alushynyng alghysózimen birge ýtir nýktesin ózgertpey jariyalaghandy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

«AQYLYMYZ AMBISIYaMYZDAN JENILSE - ALTAU DA ALA BOLADY...»

- deydi últ janashyry, respublikalyq «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan GhABDOLLA

Songhy qarasha aiynyng kóleminde qazaq baspasózining barlyq dengeyin, tipti, elimizding Parlamentining Mәjilis zalyn da bir eles, turasyn aitsaq, eles emes-au, qaghynghan qúiyn nemese doldanghan dauyl kezip ketkendey. Ol: «Qazaqstannyng batys aimaghy qazaqtarynyng 1-shi Qúryltayynyn» úiymdastyrushysy, respublikalyq «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan GhABDOLLAnyng aty men onyng iydeyasynyng ainalasyndaghy qúiyn...

Aldymen, «Dat» jobasynyng «Obshestvennaya pozisiya» gazeti, ile-shala «Abay kz.» portaly, әri qaray aimaqtyq baspasózder jamyrady, sosyn, respublikalyq basylymdar týsti bәigege, aqyry, Parlamentting Mәjilis zaly dýr silkindi...

Bir aida kýlli iyisi qazaqqa aty mәshhýr bolyp ýlgergen Qajymúqan GhABDOLLAny tabudyng ózi bir qiyamet boldy. Úyaly telefondardyng shyqpaghan «jany» qalghan shyghar, әupirimdep, Qajymúqan Ghinuarúlyn da taptyq-au, әiteuir...

- Qajeke, sizdi tapqannan, qúmnan iyne suyrghan jenil boldy ghoy. Qalta baylanysynyz ýzilgen, el shulap jatyr, qayda jýrsiz?

- Qytayda issaparmen boldym. Men әrtis te, biznesmen de, sayasatker de emespin, júrty saghynatynday belgili de túlgha emespin...

- Múnynyz ras, biraq, bizdi qyzyq­tyr­ghany sizding kishi jýzding qúryl­tayyn úiymdastyrmaqshy niyetiniz...

- Men eshqashan, eshqanday jýzding qúr­yl­tayyn ótkizudi oilaghan emespin. Tek, bi­yldyng kókteminde Almatyda ótken últ jan­ashyrlarynyng basqosuynan qatty qa­pa kónilmen qayttym. Tipti, artyq sóz de, balaghattau da oryn alghan jiynnan keyin kópke deyin óz-ózime kele almay, men-zeng kýide jýrdim...

Qarshadayymnan taghdyr tauqymetin tartyp ósken adammyn. Mýmkin sondyqtan bolar, eshqashan ózimning qara basymnyng qam-qareketin, últymnyng mýddesinen, qazaghymnyng múqtajdyghynan joghary qoyghan emespin. Aduyndy  «Ayghaq» basylymynda da, azuy alty qarys «DAT» gazetinde de, «Aqjol Qazaqstan» gazeti men «APTA kz» basylymdarynda da júmys istedim. Qolymnan kelgeninshe qazaqtyng bir jetpegenin aitsam dep jýrdim.

Sóitsem, últjandy aghalarymnyng ózderi qyryq pyshaq qarsylyqtarynan әli aryla almay keledi eken. Osyghan qarnym ashyp, sayyp kelgende: «Múqym qazaqtyng basyn qosyp, berik biriktiru ýshin, bәlkim, tútastay emes, aqyryndap aimaqtan bastasam qalay bolady?» - degen oy keldi.

- Sol etqyzumen kishi jýzding qúryltayyn ótkizip jibermekshi boldynyz?

- Taghy qaytalap aitayyn: bir jýzding nemese rudyng qúryltayy degen tútas qazaqtyng tarihynda bolmaghan jәne bolmaytyn da nәrse. Nege deseniz, qazaq óte azbyz. Men qazaqty jýz ben ru nemese jerlestikke bólu týgili, «taza», ne «shala» qazaq dep bóluge de qarsymyn. Bir-birimizding jaghamyzgha jarmasa bergenshe, demografiya mәselesimen ainalysuymyz kerek. Qazaq kóbeii kerek. Bizding naghyz jauymyz syrttan keledi...

Mening aitqanym: «Qazaqstannyng batys ai­maghy qazaqtarynyng 1-shi Qúryltayy» dep atap, Qazaqstannyng barlyq aimaqtarymen qosa, Qytaydan, Reseyden, Ózbekstannan, Qyr­ghyzstannan, Týrkmenstannan jәne basqa da Europa elderinen qazaqtardy Oralgha shaqyryp, qazaqtyng bolashaghy turaly aqyldasyp, óz otandastaryma ýlgi bolarlyq sharua istemekshi edim...

Onyng aqyry taghy da әdettegidey bos baybalam, qúr qoqan-loqqy bolyp shyqty. Mysaly, mәjilistegi әriptes agham Ualihan QALIJANnyng ózi mening ózimnen: «Inim-au, múnyng aq-qarasy, ótirik-shyndyghy qaysy?» - dep súramady. Basqa birde-bir agham osy saualdy ózime qoymady. Tek, alyp-qashpa, jel-ósek sózderding shylauynda kete bardy...

Ol-ol ma, kýndelikti menimen birneshe mәrte sóilesip jýrgen jaqyn, janashyr adamdardyng ózderi gazetten oqyghany men teledidardan kórgenderi boyynsha ton pishe bastady. Mine, internet pen ozyq aqparat zamanynyng «zardaby»...

- Bayqasaq, betiniz qaytyp, key­inkirep qalghan siyaqtysyz ghoy?

- Mәsele mening batyldy­ghymda, әitpese, qorqaqtyghymda emes. Mә­se­le - qazaqtyng biriguden búryn, bý­linudi oilaytyndyghynda bolyp túr...

Basymyz birigip, qarymymyz iligu ýshin bizge qansha uaqyt kerek? Bilmeymin. Mine, kýni keshe әlemning tórt búryshynyng basshylary Astanagha keldi. Jer betindegi problemalar shash-etekten. Bireude jer joq, bireude otan joq, bireude tamaq joq, endi bireude tynysh úiqy joq...

Al, Qúdaygha shýkir, bizding tughan otanymyz da, últymyz da, jerimiz de, elimiz de, tilimiz de, dinimiz de din-aman. Endi yntymaqty bolsaq, yrys alysqa ketpes. Osyny tilmen sayray bermey, sәl-pәl iske asyrugha niyettenip edim, bórining artynday shulap shygha keldi. Qoldan jau jasaghysy keledi, ósek aityp, dúshpan tapqysy keledi...

- Qajeke, sonymen, sizding qazaqty bóluge emes - biriktiruge, ydyratugha emes - yntymaqty etuge úmtylghan niyetinizdi bildik. Al, әlgi әlemdi shulatqan qúryltayynyzdyng jayy ne boldy? Qashan, qayda ótedi?

- Biz oiymyzdy bildirdik, júrttyn, kópshiliktin, jalpy halyqtyng oi-pikirlerimen tanysyp jatyrmyz. IYisi qazaqtyng mýddesin kózdeytin qúndy úsynystar tym-tym az. Yaghni, mening oiymsha, biz qúryltay ótkizuge әli pisip-jetilgen joqpyz. Sondyqtan, qúryltay ótkizuge tym erte eken. Jalpy, últ mәselesi degenimiz - óte nәzik әri qymbat mәsele. Ol asyghystyqty kótermeydi.

Men osyny tereng úghyndym. Jәne baybalamshyl basqalar da auyzyn ashpastan búryn , aldymen, osyny oilanyp alsa deymin...

- Qajeke, aitqanday, Sizding óziniz bir kezde qyzmet jasa­ghan «Dat» jobasynyng «Obshestvennaya pozisiya» gazeti biylghy jyldyng 17 qarashasyndaghy №41 sanynda bylay dep jazdy: «Kezinde Mústafa Shoqayúly: «Amangeldi qypshaq ruynan edi. 1917 jyldyn kóktetminde tónkeris bastalyp ketken son, Týrkistan týrikterin maydan júmysyna alu toqtatyldy. Uaqytsha ýkimet tarapynan Torghay uәlayatyna komissar bolyp taghayyndalghan Álihan Bókeyhanov Torghay halqyn kóterilisti toqtatyp, beybit ómirge qaytyp oralugha shaqyrdy. Álihanmen birge onyn en jaqyn dostary bolghan últshyldar Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly da halyq búqarasy arasyna ýgit jýrgizip, dala uәlayaty túrghyndaryn tynyshtanugha ýndedi. Ahmet pen Mirjaqyp arghyn ruynan boluy sebepti Torghay ónirindegi arghyndar olardyn sózderine qúlaq asty da, qypshaqtan shyghyp, «han» saylanghan Ábdighapar men Amangeldini tyndamady. Nәtiyjesinde keshe ghana orys otarshylaryna qarsy birge soghysqan Torghay qazaqtary endi qypshaq pen arghyn bolyp ekige jaryldy...» - dep jazady «Batyr bolisheviyk Amangeldi haqyndaghy aqiqat» degen maqalasynda.

Avtor odan әri: «Búl tústa halyq arasyna «tónkeristen son orys múghajyrlary Reseyine qaytatyn kórinedi» degen qaueset sóz taraghan. Osydan kelip orystardan qalatyn jerdi bólu turaly mәselenin tóbesi kórine bastady. Tiri jýrgen andyn terisi ýshin arghyn-qypshaq talasqa týsti. Ábdighapar han men Amangeldi qypshaqtar jaghyn alyp, arghyndargha tizesin batyrdy. Rushyldyqqa eshqashan boy úrmaghan Ahmet Baytúrsyn men Mirjaqyp Dulatqa qypshaqtar arghyndardyn basshylary dep qaray bastady...» - dey kele: «Ábdighapar men Amangeldinin rushyldyq derti әbden asqynghany sonsha, 1917 jyly Orynborda bolghan jalpy qazaq qúryltayynan son jәne 1918 jyldyn jazynda Torghay dalasyn aralap jýrgen kezimde, maghan da jaqyn kisilerin jiberip, menin qypshaq ruynan ekenimdi esime salyp, tóreden shyqqan Álihan Bókeyhan men arghynnan shyqqan Ahmet, Mirjaqyptargha qarsy kýreste bizge sayasiy jetekshi bolynyz» dep ótinish jasady», - dep oyyn sabaqtay týsedi.

Osy rette «bizge sayasiy jetekshi bolynyz» degen rulastaryna Mústafa ne dep jauap qayyrdy dep oylaysyz? «Jaraydy» dep kelise ketti me, әlde, úsynystan bas tartty ma? Eger óz zamanynda sayasatker Mústafa rushyldyghyn algha ozdyryp alghanda, ony bizder býgingidey qúrmettemes edik.

Meninshe, ol tek oqyghan, sauatty kóp qazaqtyn biri bolyp qalar edi. Al, Mústafa syn saghatta ózinin rushyldyghyn emes, últshyldyghyn dәleldey bildi. Oghan: «Men, әriyne, olardyn úsynysynan bas tarttym. Óitkeni, men Týrkistandaghy týrik adamy ýshin, әsirese, Týrkistannyn últ-azattyq tuyn kótergen adam ýshin arghyn, qypshaqty bylay qoyyp, tipti, ózbek, qazaq, týrikmen bolyp bólinudin ózi Týrkistan týrikterin bólshektep, ólimge bastaytyn jol ekenin jaqsy biletin edim...» - degen sózi - ayghaq. Demek, Mústafa aytqan «ólimge bastaytyn joldyn» qaupi әli seyilmegen eken. Mynau qúryltayynyz sol súrqyltaydyn basy bolyp jýrmesin...» - dep jazdy...

Búghan ne deysiz?

- Búghan aitarym mynau: Mústafa Shoqay 1917 jyly jeltoqsan aiynda Ekinshi jalpyqazaq sezine qatysyp, Alashorda qúramyna saylandy. Sezd ayaqtalghannan keyin Mústafa aghamyz birtútas avtonomiya mәselesin qarau ýshin "Syrdariya qazaqtarynyng qúryltayyn" shaqyru turaly tiyisti qayratkerlerge jedelhat joldady. Onda: «Syrdariya halqyna óz tarapymnan aitarym, teginde Alash balasynyng basy qosylatyn kezi osy býgin. Alash úranyna shappaytyn qazaq bolmas. Syrdariya qazaghy keshikpey Alash tuynyng astyna jinalar degen ýmittemiz» delingen edi...

Búl ne degen sóz? Búl degeniniz - Mústafa ShOQAY kezinde qazaqtyng biriguine ýmittenip ótken, osylay etpekke tyrysqan, is-qimyl da jasaghan.

Sondyqtan, jigitter bilimin tolyqtyrsyn, kitaptyng ózderining qara bastaryna qajetti jerlerin ghana atýsti qarap shyqpasyn, jan-jaqty izdensin. Babam qazaq: «Ózing duanasyng - kimge pir bolasyn?!.» degen. Jartylay bilim bolmaydy, jarymjan ghylym bolmaydy...

Tipti, Abaydy anyratqan, Búqar jyraudy jylatqan, Isatay men Mahambetti qúmgha qamaghan, Kenesaryny qyrghyzgha qashyp, túzaqqa týsuine mәjbýr etken, qazaqtyng qamyn oilaghan bop, qoy terisin jamylghan Qotyrashtar әli kýnge deyin qúiys­qangha qystyrylyp, qalmay keledi...

Taghy aitarym: qazaqqa birlik pen tirlik qashanda auaday qajet. Atalarymyz: «Jau joq deme, jar astynda» demey me?!. Biz, eng aldymen,  elimiz ben jerimizdi, otbasymyz ben otanymyzdy, dinimiz ben tilimizdi qorghauymyz kerek. Árbir qazaq ýshin eng qasterli, eng biyik mәngilik mýddeler, mine, osylar.

Qúday betin әrmen qylsyn, egerde aqylymyz azayyp, ambisiyamyz asqyndap ketse, etekten shalar bóri­lerde esep bolmaydy, altau ala shyqpas ýshin - tórteuding tatulyghy kerek!..

- Qajeke, bilim demekshi, óziniz onjyldyqty qayda tәmamdadynyz: qalada ma, dalada ma?

- Almaty oblysynyng Shelek audanyna qarasty Ashysay auylynda...

Súhbattasqan Jankeldi Estenbaev,

"Tәuelsiz basylymdar redaktorlary qauymdastyghy"