Deldaldan qalay qútylugha bolady?
Elimizde qúnsyzdanu kórsetkishterin tómendetuge jәne baqylauda ústap otyrugha baghyttalghan sharalar túraqty qabyldanyp keledi. Ýkimetting is-әreketi ekonomikalyq jәne azyq-týliktik sektorlardyng túraqtylyghyn qamtamasyz etuge baghyttaluda. Birinshi kezekte tauarlardyng qúnyna baqylau jasaugha basty nazar audaryluda. Degenmen, birqatar ónimderding baghasy ósip barady. Alypsatarlardyng aranyn shektep, týtynushy men óndirushining arasynda tikeley baylanysty jolgha qoy ýshin qanday sharalar qabyldaghan jón?
Qarapayym mysal keltireyik. Naubayhanalargha búrynghyday memlekettik qordan arnayy baghamen ún bólinbeytinine qaramastan nan baghasynyng jappay ósui oryn alghan joq. Ony aitasyz, birqatar kәsipkerler halyq arasynda súranysqa ie bólke nannyng qúnyn nómiri birinshi azyq retinde búrynghy dengeyinde qaldyrdy. Óitkeni, búl jerde alypsatarlar sany az – әdette tasymaldaushylar nandy naubayhanadan nemese nan zauytynan dýkenderge tikeley jetkizedi. Sóitip, qosylatyn ýsteme az bolady.
Al, basqa tauarlargha, әsirese kókónister men jemisterge kelsek, jaghday mýlde basqasha. Múnda key jaghdaylarda eki ese payda kóretin deldal buyndardyng tútas bir tizbegi bar. Sonyng saldarynan tauar baghasy bes esege deyin ósui mýmkin!
-Mysalgha alatyn bolsaq, elimizding ontýstik aimaqtarynda óndirushiler qyryqqabatty alqap basynan 17 tengeden ótkerdi delik, – deydi «Atameken» ÚKP departamentining sarapshysy Darhan Qaliyev. – Týptep kelgende soltýstiktegi tútynushy ony 71 tengeden satyp alady. Múnyng bәri – deldaldyq qúrylymdar tizbegining saldary.
Onyng aituynsha, Astanada siyr etining әr kelisining baghasy óndirushide 1100 tengeni qúraydy. Biraq, onyng bólshek saudadaghy baghasy 1520 tengege deyin ósip ketedi. Múnday syzba elimizding barlyq qalalarynda bar.
Túrghyndargha kómekke túraqtandyru qorlary kelude. Olardyng mindeti – kenetten baghasy kóterilip ketken azyq-týlikti saudagha arzan baghamen jappay shygharu arqyly tauarlar baghasyn tómendetu.Odan әri azyq-týlikter naryqtaghydan arzan baghamen arnayy dýngirshekter arqyly túrghyndargha satylady.
Sonymen qatar aimaqtarda baghany baqylau jónindegi jergilikti komissiyalar dýkender men supermarketterdi aralap, baghalaryn baghamdaydy. Biraq, kóbinese faktining oryn alghanyna kóz jetkizumen ghana shekteluge tura keledi: búl baghalar ornynda, al, analar nege ekeni belgisiz jogharygha zulap barady.
Túrghyndargha auyl sharuashylyq jәrmenkeleri de kómekke kelude. Onda kókónis ósirushiler óz tauarlaryn tikeley osynda alyp kelip bastapqy baghasymen qoya alady. Múnday jәrmenkeler qarapayym tútynushylar arasynda tanymal bolyp ta ýlgerdi, degenmen, olardy jii ótkizu mýmkin bolmay túr. Múnday jәrmenkeler eng jii degende aptasyna bir ret ótkiziletin bolsa, basqa uaqytta baghanyng bәrin naryq retteude.
Týbegeyli shara
Mәseleni týbegeyli sheshu kerek ekendigi týsinikti. Búl orayda «Atameken» Últtyq kәsipkerlik palatasynyng elimizde Kóterme-ýilestiru ortalyqtary (kóterme-ýilestiru ortalyqtary) qúru turaly úsynysy nazar audarugha túrarlyq bastama. Olardyng mindeti – basy artyq deldaldyq qúrylymdardy joyyp, sol arqyly el ishinde azyq-týlik tauarlarynyng baghasyn arzandatu.
– Býgingi tanda zaman shyndyghyna say boluymyz kerek jәne el bazarlarynda tәrtip ornatuymyz qajet – beyberekettikke, lastyqqa, sauda jasaugha layyqty jaghdaydyng bolmauyna, eng bastysy deldaldardyng tútas bir tizbegine jol bermeu ýshin janghyrtu sharalaryn jýrgizuimiz qajet, – deydi «Atameken» ÚKP shaghyn jәne orta biznesti damytu jónindegi departamentining diyrektory-basqarushy diyrektor Dinmúhamed Absattarov. – Qyruar qarjy júmsap, manday terin tógip ónim ósirgen sharualardyng týpki esepte tiyn-teben tabatyny, al, alypsatarlardyng jan qinamay eki-ýsh ese payda kóretini dúrys pa? Jaghdaydy kýrt ózgertuimiz, búl mәselede tәrtip ornatuymyz kerek. Sol ýshin de biz baghany aiqyndauda tejeushi tetikke ainalatyn kóterme-taratu ortalyqtaryn qúrudy úsynyp otyrmyz.
Dinmúhamed Abasattarovtyng týsindiruinshe, júmysyna jobagha qyzyghushylyq tanytqan biznesmender tartylmaq. Biraq, memleket tarapynan da qarjylyq qoldau boluy mýmkin.
– Sharualar óz tauarlaryn kepildi týrde ótkeru, al, supermarketter men sauda jelileri tauardy tiyimdi bagha boyynsha alu mýmkindigine ie bolady, –deydi ol. – Nәtiyjesinde tútynushy da, óndirushi de útady.
Elimizding birqatar qúrylymdarynyng basshylary atalmysh jobagha qoldau bildirse, kóptegen kәsipker qazirding ózinde jobagha qatysugha, tipti investisiya salugha yqylas tanytyp otyr. Mәselen, Tarazdaghy eki bazardyng basshylary óz bazarlarynyng aumaghynda Kóterme-ýilestiru ortalyqtaryn qúru júmystaryn bastaugha dayyn. Olarda Kóterme-ýilestiru ortalyqtaryn ornalastyrugha bolatyn óndiristik alandar, sonymen qatar bolashaq kóterme-taratu ortalyqtary ýshin paydalanugha bolatyn bos qoymalar, konteynerler men salqyn bólmeler bar.
Búl orayda ÚKP qyzmetkerlerining Jambyl bazarlaryndaghy bagha qalyptastyru mәselesin de zerdelegenin aita ketken jón. Múnda tauarlardyng qúnyndaghy alshaqtyqtyng ýlken ekendigi anyqtaldy – tauarlardy jetkizu auqymynyng ala-qúlalyghyna qaray ol alshaqtyq key jaghdayda 100 payyzgha deyin jetedi eken. Deldaldyq qúrylymdardy joy baghadaghy osynday sekiristerdi boldyrmaugha kómektesedi.
Qazirgi kezde Palata elimizding barlyq aimaqtarynan úsynystar jinap jatyr. Ol úsynystar Kóterme-ýilestiru ortalyqtaryn úiymdastyru erejesin qalyptastyru barysynda eskeriletin bolady.
Alypsatarlyqty alshaqtaytyn búl shara el ýkimeti qabyldap jatqan basqa da sharalarmen birge respublika bazarlaryndaghy baghanyng ósuin tejeuge mýmkindik beretin bolady dep sengimiz keledi. Sonda tútynushy men jetkizip berushi tikeley baylanys ornatyp, deldaldyq qúrylymdardyng sany azayady.
Shuhrat HAShIMOV, Taraz
Abai.kz