Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7966 0 pikir 10 Jeltoqsan, 2010 saghat 09:21

Omar Jәlel. Uayym men kýlki

«Uayym - er qorghany, esi barlyq». Abay osy óleninde «uayymdy» kategoriya retinde qarastyryp otyr. Jәne de «uayymnyn» antologiyalyq mәnin, bolmystyq mәnin ashyp kórsetedi. Uayym erding qorghany eken. Sonda ol adam ómirine, ómir sýrushi adamgha qalaysha qorghan bolmaq, jәne de neden qorghamaq? Osy kezde Abay dәstýrli qazaq dýniyetanymyndaghy «jalghan dýniye» úghymyn algha tartady. Yaghni: «At aryqtar, ton tozar, qadir keter». Dýnie ótkinshi, aghyn bir suday sarqyrap bir ornynda túrmaq emes. Bәri de ózgeredi, búl dýniyede mәngi eshnәrse joq. «Búl dýnie qyzyl týlki búlandaghan»: dýnie aldaydy, ótpestey kórinedi. Ásirese, búl adamnyng jastyq shaghyna tәn: jas adam ózin qartaymaytynday, osylaysha gýl-gýl jaynap jýre beretindey sezinetini nesi eken? Abay eskertedi: «qartaymastay kórmelik, oilanalyq». Dýniyemen birge sen de ózgeresin. Jastyq shaq, boydaghy tasyghan kýsh - bәri de uaqytsha berilgen nәrseler, - naqtylay aitqanda -búl sening mýmkindigin. Osy mýmkindikti jiberip alma, jiberip alsang qayta qaytara almaysyn dep eskertedi. Adam dýniyening jalghan ekenin nege birden sezinbeydi? Nege oghan birden sezinu qabileti berilmegen? Óitkeni: «jastyqta kókirek zor, uayym joq». Aldymyzdan taghy «uayym» kategoriyasy shyqty. Sonda uayym degenimiz ne ózi? Nege Abay osy úghymgha qayta-qayta ainalyp sogha beredi? Uayym - dýniyening bolmysyn, dýniyening syryn andatatyn kategoriya.

«Uayym - er qorghany, esi barlyq». Abay osy óleninde «uayymdy» kategoriya retinde qarastyryp otyr. Jәne de «uayymnyn» antologiyalyq mәnin, bolmystyq mәnin ashyp kórsetedi. Uayym erding qorghany eken. Sonda ol adam ómirine, ómir sýrushi adamgha qalaysha qorghan bolmaq, jәne de neden qorghamaq? Osy kezde Abay dәstýrli qazaq dýniyetanymyndaghy «jalghan dýniye» úghymyn algha tartady. Yaghni: «At aryqtar, ton tozar, qadir keter». Dýnie ótkinshi, aghyn bir suday sarqyrap bir ornynda túrmaq emes. Bәri de ózgeredi, búl dýniyede mәngi eshnәrse joq. «Búl dýnie qyzyl týlki búlandaghan»: dýnie aldaydy, ótpestey kórinedi. Ásirese, búl adamnyng jastyq shaghyna tәn: jas adam ózin qartaymaytynday, osylaysha gýl-gýl jaynap jýre beretindey sezinetini nesi eken? Abay eskertedi: «qartaymastay kórmelik, oilanalyq». Dýniyemen birge sen de ózgeresin. Jastyq shaq, boydaghy tasyghan kýsh - bәri de uaqytsha berilgen nәrseler, - naqtylay aitqanda -búl sening mýmkindigin. Osy mýmkindikti jiberip alma, jiberip alsang qayta qaytara almaysyn dep eskertedi. Adam dýniyening jalghan ekenin nege birden sezinbeydi? Nege oghan birden sezinu qabileti berilmegen? Óitkeni: «jastyqta kókirek zor, uayym joq». Aldymyzdan taghy «uayym» kategoriyasy shyqty. Sonda uayym degenimiz ne ózi? Nege Abay osy úghymgha qayta-qayta ainalyp sogha beredi? Uayym - dýniyening bolmysyn, dýniyening syryn andatatyn kategoriya. Ol - mәngilikpen salystyrghanda qas-qaghymdyq adam ómirin tútastay, bastaluy bar ómirding ayaghy da bar ekendigin sezinuge múrsat beredi. Uayym bolmystyng syryna terendeuge mýmkindik beredi. Osy tútastyqqa ie bolghan adam ghana óz ghúmyryna osy tútastyq túrghysynan kózqaras qalyptastyryp esh nәrseden «ghapyl» qalmaugha tyrysady. Abay «uayym - er qorghany» degende osy oidy menzese kerek.

Al, uayym joq jerde bizdi aldymyzdan ne kýtip týrady? Uayym joq jerde bizdi kýlki kýtip týrady eken, «Kýlki» - uayymgha qarama-qarsy kategoriya. Abay: «jastyqta bir kýlgening - bir qaralyq» deydi. Ne aitpaqshy? Qalay týsinuge bolady? Taratyp kórelik. «Qara» - qazaq úghymynda «mal» degen úghymdy bildiredi. Al, «mal» -baylyqtyng kórsetkishi. «Bir qaralyq» - búl jerde belgili bir qúnnyng mólsherin kórsetip túr. Yaghni, sóz kýlkining qúny turaly bolyp otyr. Kýlki qymbat túrady: «bir kýlgening - bir qaralyq», qazir jas kezinde kýlgenmen erteng qúnyn tóleuge tura keledi. Ómir - qatal. Tirshilikting temirdey búljymas zandylyqtary bar - onyng aty ekonomika. Eger sen naghyz qayrat qylatyn kezde qayrat qylmay, mýmkindigindi jiberip alsan, ómir seni ayamaydy. Illuziya - jastyqqa tәn nәrse, biraq onyng de seyiletin kezi bolady. Sol kezde tirshilik boyamasyz, bar úsqynsyz keypimen aldynnan shyghady. Onyng aty - «jarlylyq, jalynyshty, jaltang kózdik, sýikimi-iykemi joq shalduarlyq». Sóz joq, Abay búl jerde realistik әri pragmatikalyq oidyng iyesi retinde kórinis beredi. Ol aqyl aitady, biraq jalang aqyl aitushylyqqa (mentorlyqqa) úrynbaydy, kenes beredi, biraq dogmatizmnen ada. Jas adamgha qalay kýlme dep aitasyn? Sondyqtan Abay «kýlme» demeydi, «kýlki baqpa» deydi, qúmarlyq qylma demeydi, «salynba» deydi.

Sonymen, «Bir dәuren kemdi kýnge - bozbalalyq» dep bastalatyn ólende bastau alghan «uayym - kýlki» antiytezasy «tórtinshi sózde» óz jalghasyn tabady. Býl «sózinde» ol kýlkini mastyqqa teneydi. «Mastyq» - ómirden, ómir problemalarynan sanaly týrde qashu bolyp tabylady, «Uayym», kerisinshe, ómirdi tútastay qabylday otyryp onyng býkil problemalaryn kóz aldynda ústau bolyp tabylady. Biraq, sen mas  boldyng eken dep problema problema boludan qalmaydy, tirshilik ózining zandy jolymen jalghasa bermek. Sonda, sayyp kelgende, útylatyn taghy ózin. Abay múny bylaysha týiindeydi: «Búlay bolghanda, kýlkige salynghan kisi ne sharuadan, ne aqyldan, ne úyat kelerlik isten qúr, ghafil kóp ótkizip otyrsa kerek. Osynday ghafildik kóp ótkizip, elemegen kisining ne dýniyede, ne ahiyrette basy bir auyrmay qalmasa kerek». Endi oilanayyq: nege Abay uayymgha sonsha shúqshiya kónil bóledi? Sonda ne, adamgha uayymsyz ómir sýruge bolmay ma? Adam ózi qashannan uayymsyzdyqqa úmtylmay ma? Uayym - ol auyrtpalyq, qayghy, sher, múng emes pe? Adam ózi qayghy - múnsyz, uayymsyz ómir sýrip pe edi? IYә, ómir sýrgen. Ne ishem, ne kiyem demey Adam ata men Haua ana júmaqta ómir sýrgen. Júmaq - problemasyz ómir, sen ýshin bәrin Alla taghala sheship qoyghan, tek óz rahatyna beril de ómir sýre ber. Ol kezde Adam ata men Haua anada oi, sana, úyat, jaqsylyq pen jamandyq-tyng parqyn aiyra bilu, jәne eng bastysy - tandau erki siyaqty adamy qasiyetter bolmaghan sekildi. Osy orayda amerikandyq filosof E. Fromnyng júmaqtaghy adam - әli tabighat pen januarlar dýniyesinen bólinbegen adamnyng mifologiyalyq obrazy degen oiy kókeyge qonady. Al, jeme degen nәrseni jep Jaratushynyng erkine qarsy kele otyryp Adam, adam bolghanda da júmaqtaghy adam sol kezding ólshemimen alghanda joydasyz batyl әreketke barady, sóitip ol ózindik erikke ie bolady, býginnen bastap ol jaqsylyq pen jamandyqty aiyra biletin adamgha, yaghni, tandau erki bar adamgha ainalady. Júmaqta ózindik erki bar adamnyng qajeti joq: Qúday qaharyna minip, ólsheuli ghúmyr berip adamdy jer betine quyp jiberdi. Jaratushy endigi jerde adamnyng problemasyn sheshuden bas tartqandyqtan da - býkil auyrtpashylyq endi onyng óz moynyna týsetin boldy. Adam jazalandy. Endi onyng ahiyretke deyingi ómiri, yaghni, Jaratushysyna qaytyp oralghangha deyingi ómiri óz qolynda qalatyn boldy. Tamaq tabu, úrpaq ósiru, adamdyq atyn joghaltpay aqyrette esep beru - ne kerek, sansyz problema moy­nyna týsti. Osynyng bәri adamgha endi uayym boldy: tamaqty qaydan tabam, auru-syrqaudan qalay aman bolam, qarttyqty qalay qarsy alam degen sansyz oy janyn jegidey jedi. Sonda oilaymyz - adam adam bolghannan song uayymsyz boluy mýmkin emes. Jana tughan jas sәby uayymsyz, - biraq búl adam ómirindegi qysqa da tәtti mezettik qana shaq, - óitkeni ony alda ómirding talay ótkelenderi kýtip túrghany dausyz. Sosyn, aqyl-esi týzu emes adamda uayym joq: ol ýshin býkil problema sheshilgen. Óitkeni onda oy joq. Nemese adamdyq keypinen ajyrap azghyndaghan adamda uayym bolmauy әbden mýmkin. Onyng uayymy - tek qarnyn toltyru, búl ózi tipti uayym emes - januarlyq instinkt. Sonda uayym oimen, sanamen tyghyz baylanysty. Abaydyng uayym-qayghyny adamdyqtyng ólshemi retinde qarastyryp otyruy da sodan ba dep oilaymyz. Sondyqtan da Abay: «Árbir uayym-qayghy oilaghysh kisi ne dýnie sharuasyna, ne ahiyret sharuasyna ózgeden jinaqyraq bolsa kerek. Árbir jinaqylyqtyng týbi kenish bolsa kerek» - deydi. «Jinaqylyqtyng týbi kenish» degeni ózinen ózi týsinikti. Kenish - baylyq, qazyna, qor degen úghymdardy beredi. Abay óz zamanynyng perzenti. Kapitalistik qatynastar dendep ene bastaghan qazaq dalasyna býrynghyday ashyp shashyludy zamana kótermeydi. Abay dәuletke jol núsqay otyryp eki birdey kenishti menzeydi: biri - materialdyq baylyqtan qúralatyn kenish, ekinshisi - oy kenishi. Ekeui de Abay siltegen jolmen  uayym-qayghy oilaghysh adamgha beriledi, uayym-qayghy oilau arqyly keledi. Osy joldardy saralay otyryp Abay qazaq saharasynda enbek etu etikasyn qalyptastyrghanyn bayqaymyz. Búl enbek etikasyna qazaq dalasy býgin de zәru bolyp otyr.

Jogharyda aittyq, uayym-qayghy adamgha auyrtpashylyq әkeledi dep. Sondyqtan Abay: «Endi olay bolghanda, ýnemi uayym-qayghymenen jýre alamyz ba? Ýnemi uayym-qayghygha jan shyday ma eken? Ýnemi kýlmey jýre alamyz ba, ýnemi kýlmey jýruge jan shyday ma eken?" -dep eskertedi. Eskerte otyryp taghy ózi jauabyn beredi: «Joq, men ýnemi uayym-qayghymenen bol demeymin. Uayym-qayghysyzdyghyna uayym-qayghy qyl-daghy, sol uayym-qayghysyzdyqtan qútylarlyq oryndy haraket tabu kerek, hәm qylu kerek. Árbir oryndy ha-raket ózi de uayym-qayghyny azaytady, orynsyz kýlkimen azaytpa qayghyny, oryndy haraketpen azayt!» «Uayym-qayghysyzdyghyna uayym qyl...»

Nelikten men uayym-qayghysyzdyghyma uayym qyluym kerek? Ony qalaytynday, tileytindey ne qajettilik bar? Ol sonday qat, zәru nәrse me sonsha? Adamgha uayym-qayghysyz ómir sýruge bolmay ma? Biz Abay oiynyng silemine týsu ýshin kóptegen súraqtar qoydyq. Biz Abaydan ghana emes, - ózimizden de súrap otyrmyz. Abaymen qosa ózimiz de jauap beruimiz kerek. Bir qyzyghy - bizding jauabymyz Abaydyng jauabymen sәikes kelip jatuy kerek. Jәne de búl sәikestik mәtinning әri qaray ashyluynyng alghysharty әri kilti bolmaq dep topshylaymyz.

Sonymen, nege uayym-qayghysyzdyghymyzgha uayym qyluymyz kerek? Óitkeni uayym-qayghysyz adam bolmaydy. Jogharyda aittyq,  uayym-qayghy - adamdyqtyng ólshemi dep. Uayym-qayghysyz - an-qús, januarlar әlemi. Al adamnyng januardan aiyrmashylyghy nede? Úqsastyghy nede? Adam da januarlar tәrizdi qorektenedi, úiyqtaydy, úrpaq órbitedi. Biraq januarlarda ótken joq, bolashaq joq, olar adam siyaqty qaytys bolmaydy, qaytys bolatynyn bilmeydi - olar óledi, ne olardy óltiredi. Al adamdy adam qylyp týrghan, ony osy januarlyq tabighatynan biyiktetetin ne? - Onyng aqyl-oyy, sanasy. Osy aqyl-oy, sanagha qatysty tuyndaytyn sýraqtar. Ony filosofiyada metafizikalyq súraqtar dep ataydy. Ol qanday súraqtar? Ol: men ne ýshin dýniyege keldim? Mening ómirimning mәni nede? O dýnie bar ma? Baqyt degenimiz ne? Qúday bar ma? Júmaq pen tozaq degen ne? - syndy saualdar. Osy taqylettes saualdar adamnyng maldan aiyrmashylyghyn bildire otyryp ony uayym-qayghygha jeteleydi. Abay «uayym-qayghysyzdyghyna uayym qyl» degende adamsha emes, hayuansha ómir sýrip jatqanyna uayym qyl dep túrghan joq pa? Sanaly adam әiteuir ómirinen bir mәn-maghyna tabugha tyrysady. Ol ómirining mәnin «dýnie sharuasynan» - bala ósirip artynda iz qaldyrudan, enbektenip mal jiyp baidan, ne óner - ghylymnan izdeui mýmkin. Ne ahiyretting qamyn oilap ómirin Qúdaygha qúlshylyq etuge arnap ómirining mәnin din baghudan, yaghni, «ahiyret sharuasynan» tabuy mýmkin. Al uayym-qayghysyz adam «hayuansha ózi ýshin ottap», bir tamaghynan basqany bilmeytin, esh mәndi ispen ainalyspaytyn qoly bos adam. Sondyqtan Abay: «sol uayym-qayghysyzdyqtan qútylarlyq oryndy haraket tabu kerek hәm qylu kerek» - deydi. Ol uayym-qayghydan qútqaratyn qanday oryndy әreket? Jauapty taghy Abaydyng ózi aitady:

«Áueli óner izdelik, qoldan kelse,

Eng bolmasa, enbekpenen mal tabalyq».

Uayym-qayghysyzdyqtan qútqaratyn, eng aldymen, óner eken. IYә, óner. Adamdy qybyrlaghan tirshilik iyelerinen bólip alyp ruhyn aspandatatyn, sóitip adamy bolmysyn pash etetin de, eng aldymen osy óner. Adamnyng biyik ruhany qajettilikterine, súranymyna jauap berip, jýregine meyirim, sanasyna sәule qúyatyn da, adamnyng adam ekendigin bir sәt eske salyp tabighatpen, gharyshpen ýilesimge jeteleytin de osy óner. Sondyqtan Abay birinshi oryngha әlbette ónerdi qoyady. Biraq búl jalpy júrttyng qolynan kele bermeytin adamy bolmystyng biyik satysy. Qazaqtar «óner aldy - qyzyl til» dey otyryp til ónerine, onyng ishinde, әsirese aqyndyq, sheshendik, jyrshylyq-jyraulyq ónerine qatty den qoyady. Til ónerining qay-qaysysy bolmasyn tughan halqynnyng mәdeniyetin, tarihyn, salt-sanasyn jetik biludi talap etetini sózsiz. Endeshe, Abaydyng adamdy adam etetin ónerdi birinshi oryngha qongy týsinikti jayt. Ónerge qabilettilik - tua bitetin qasiyet. Óner kiyesi ekining birine qona bermeytinin, qonghan kýnde de oghan erekshe bap, kýtim, ólsheusiz enbek kerek ekenin eskere otyryp Abaydyng «qoldan kelse» dep eskertetini sodan ba deymiz. Al óner kiyesi qonbaghan jaghdayda ne istemekpiz? Uayym-qayghydan bizdi ne qútqarady? Tirshilikting mәnin neden tabamyz? «Onda, - deydi Abay, - eng bolmasa, enbekpenen mal tabalyq». Búl ekeuin de Abay «oryn­dy haraketke» jatqyzady. Oryndy haraket dey oty­ryp ol «orynsyz» haraketting boluy mýmkin ekenin de menzeydi. «Orynsyz» haraket - adamdy adam retinde azdyratyn, yaghni, onyng adamy bolmysynyng ashyluyna kedergi keltiretin haraketter. Al, oryndy haraket, kerisinshe, adamdy adam retinde damyta otyryp, onyng adamshylyghyn saqtay otyryp, adamy bolmysynyng ashy­luyna alyp keledi. Búl «oryndy haraketti» tabu az, ony «qylu» kerek. «Qylu» - jýzege asyru degen sóz. Biz kóbinese oryndy haraketti tabugha aqylymyz jetkenmen ony jýzege asyrugha qayratymyz jetpey jatady. Sondyqtan da Abay «qylu kerek» degende oryndy haraketti tabu ýshin adamgha aqyl, ony jýzege asyratyn qayrat, qayrattan tuyndaytyn batyldyq, sheshimtaldyq sekildi qasiyetter kerek dep túrghan siyaqty.

«Árbir oryndy haraket ózi de uayym-qayghyny azaytady». Sonymen, әrbir oryndy haraketting uayym-qayghyny azaytatyn kýshi bar eken. Oryndy haraketting mýnday kýshke ie boluynyn sebebi nede? Súraq qoyyldy, - endi jauap berip kórelik. Árbir Adam belgili bir maqsatpen jaratylghan. Sen dýniyege kelding be, sening ornyng bar. Ol oryn saghan ghana arnalghan, jәne ony senen basqa eshkim de iyelene almaydy. Oryndy haraket - sol dýniyedegi óz ornyna say haraket. Abay búl oiyn: «Sen de bir kirpish  dýniyege ketigin tap ta, bar, qalan!» - dep obrazdy týrde jetkizedi. Dýniyening bolmysy, syry óz ishinde  ózine- ózi ten. Ol er kirpishi óz ornynda, sheber qiilastyrylghan minsiz nәrse. Onyng aty ýilesim, garmoniya. Adamnyng maqsaty - osy garmoniyagha ie bolu. Ol bir kezde garmoniyagha ie bolyp edi, onyng aty júmaq edi. Ony ol joghaltyp aldy. Sodan beri adamdy múng iyektedi, uayym-qayghy ensesin basty. Oryndy haraket - adam bolmysynyng ashyluynyng kepili. Adam bolmysyna say әreket etkende ghana ýilesimge ie bolmaq. Al, ýilesim óz kezeginde uayym-qayghyny azaytpaq. Ári qaray Abay: «.. .orynsyz kýlkimen azaytpa qayghyny, oryndy haraketpen azayt!» - dep aitar oiyn týiindeydi. Haraket-әreket, is-qimyl, qozghalys. Onyng qarama-qarsy úghymy-tynyshtyq, әreketsizdik. Adam adam bolghannan keyin qashanda janynyng raqaty tynyshtyqty sýiedi, hәm soghan úmtylady. Biraq tynyshtyqqa, yaghni, qayghysyzdyqqa tynyshtyq arqyly, qayghysyzdyq arqyly - bos kýlki arqyly jetuge bolmaydy. Bos kýlkimen qansha jerden ózindi aldausyratqanmen bәribir istelmegen is, sheshilmegen problema janyndy jay taptyrmaydy. Tek qana әreket arqyly, aldynda kýtip týrghan problemany sheshkende ghana janyng jay tappaq. Al, adam qayghydan qashyp bos kýlkige salynsa-aq aza bastaydy. Osy orayda «Tamyrdyng dәmi» jinaghynyng avtory qytay oishyly Hun Szychenning oiy pikirimizdi quattay týspek. Ol bylay deydi: «Tynyshtyqtyng ishindegi tynyshtyq - naghyz tynyshtyq emes. Tek tynyshtyqqa qozghalys arqyly ie bolghanda ghana shyn mәninde aspan tabighatynyng parqyna jetesin. Sauyqtyng arasyndaghy sauyq - naghyz quanysh emes. Tek qana qayghy arqyly quanyshtyng ne ekenin úqqan kezde jýrekting nemen ómir sýretinin týsinesin».

«Shyghar esigin taba almay, uayym-qayghynyng ishine kirip alyp, qamalyp qalmaq, ol ózi de - bir antúrghandyq» -deydi Abay. Yaghni, ol búl jerde uayym-qayghynyng absoluttik rolin joqqa shyghara otyryp, onyng salystyrmalylyghyn kórsetedi. Uayym-qayghynyng ishine kirip alyp, qamalyp qalmaq - antúrghandyq, yaghny jaman nәrse, kelensiz qúbylys. Uayym-qayghygha salynghan adam ómir sýru qabiletin toqtatyp, ishtey mýjilip ne aurugha, ne keselge úshyrap, ne bir basqa pәle-jalagha úrynyp óz ómirin joyyp jiberui bek mýmkin. Qazaq múnday uayymnyng týrine «sary uayym» dep aidar taghyp, kelensiz qúbylys dep eseptegen. Abaydyng aityp otyrghany - osy «sary uayym». Al, uayym-qayghynyng adam ómirindegi salystyrmalylyghynyng mәni nede? Ol qay kezenge deyin qajet? Bizding oiymyzsha, uayym-qayghy dýniyening bolmysyna boylau ýshin qajet. Adam ә degende tirshilikting betki qabatynda esh kedergisiz syrghanap qana ómir sýredi. Ony biz adamnyng uayym-qayghysyz jastyq shaghy dep ataymyz. Biraq, adam adam boluy ýshin tirshilikting terenine boylau shart. Al «dýnie - ýlken kóldin» betimen syrghanap, qalqyp kete berseng maldan aiyrmashylyghyng nede? Ózge tirshilik iyelerinen aiyrmashylyghyng nede? Al adamdy tirshilik iyesi retindegi qalpynan bir sәt júlyp alyp tirshilikting terenine boylatatyn da, sóitip adamdyq jolgha salatyn da osy uayym-qayghy. Yaghni, uayym-qayghy adamdy adamdyq jolgha salugha deyin ghana kerek eken. Yaghni, uayym-qayghy adam ýshin óz aldyna bir múrat emes, adamdyqtyng biyigine aparar joldaghy qajetti de, soqpay ketuge esh mýmkin emes beket. Al uayym-qayghy uayym-qayghy ýshin bolyp ózindik maqsatqa ainalghanda adam ómirine qauip-qater әkeledi eken. Abaydyng «antúrghandyq» dep otyrghany da osy ma dep oilaymyz. Sonymen qatar adam uayym-qayghy arqyly tirshilikting terenine boylay otyryp ózining adamdyq atyna say boyyna jýk alady. Adam tirshilikting terendigine qanshalyqty boylay alady, sonshalyqty ózine tiyesili jýkti iyghyna artady. Adamnyng qabilet-qarymy, jaratylysy qanshalyqty zor bolghan sayyn - kóteretin jýgi de auyrlay týspek. Osyndayda Maghjan aqynnyn: «súm ómir abaqty ghoy sanalygha» - degen oiy ústazy «hakim Abaymen» ýndes jatyr dep oi­laymyz. Jәne adam osy ózine tiyesili jýgin taghdyr atty búralang jolmen qayyspay kóterip ótkende ghana óz adamdyq bitim-bolmysyn asha alady.

Ári qaray Abay: «...jәne әrbir jaman kisining qylyghyna kýlsen, oghan rahattanyp kýlme, yza bolghanynnan kýl, yzaly kýlki ózi de - qayghy. Onday kýlkige ózing de salynbassyn...» - degen oy aitady. Jә, jaman kisining qylyghyn kórgende tuyndaytyn kýlkining eki týri bar eken: biri - rahattanyp, aiyzyng qana kýlu, ekinshisi - yzaly kýlki. Abay osy eki kýlkining birinshisin sógip, ekinshisin qúp alady. Nege? Oilanyp kórelik. Bireuding kemistigine rahattanyp kýlu - ne kýndeuden, ne tabalaudan tuady. Búl jerde «kýl bolmasang búl bol» prinsiypi jýmys isteydi. Demek, býl jerde ol adamgha qatysty: «búl da mening tuysym ghoy», ne: «búl da mening qandasym ghoy», ne, tipti bolmasa: «búl da adamnyng balasy ghoy» - degen oy tuyndamaydy. Yaghni, búl kýlkimen biz ol adamdy adamdyq sanattan, adamzattyq qauymdastyq sanatynan aldyn-ala shygharyp tastap túrmyz. Sonymen qatar, ol adammen birge, bir mezgilde ózimizdi de adamzattyq qauymdastyq sanatynan teristep túrmyz. Óitkeni, ózindi adamzattyq qauymdastyq sanatynda sezinu - sol qauymdastyqtyng ózindey teng qúqyly mýshesine qatysty jauapkershilik sezimin tudyrady. Al, jauapkershilik sezimi bar adam basqanyng kemshiligine rahattanyp kýlmeydi, jany ashyp, yza bolyp kýledi. Yaghni, yzaly kýlki - ózindi de, ózgeni de adamzattyq qauymdastyqtyng teng qúqyly mýshesi sezinuden tuyndaydy. Yzaly kýlki -jamandyqtu kóru, kóre otyryp - kýiinu. Al, kýiinishting arghy jaghynda әmәnda: «nege jaqsy bolmaydy» -  degen iygi tilek jatady. Yzaly kýlki ózi de - qayghy. Al, qayghyly kýlki adamdy kýlkige salynudan, yaghni, mastyqtan saq-taydy. Adamnyng adamshylyq jolynan auytqymauyna septigin tiygizedi. Odan әri Abay: «...әrbir jaqsy adamnyng jaqsylyq tapqanyna raqattanyp kýlsen, onyng jaqsylyqty jaqsylyghynan tapqandyghyn ghibrat kórip kýl. Árbir ghibrat almaqtyng ózi de mastyqqa jibermey, uaqytymen toqtatady» - deydi. Búdan úqqanymyz - әrbir jaqsy adamnyng jaqsylyq tapqanyna raqattanyp kýluge bolady eken. Kýlki - tek jaqsylyqqa arnaluy kerek. Jalpy, kýlki - adamnyng boyyn quanysh kernegende payda bolatyn fenomen. Kýlki jetiskendikti, adam boyyndaghy bolmys sharasynan asyp-tógilip adam boyyna syimaghanda payda bolady. Al, kýlkining antoniymi - qayghy,kerisinshe, bolmystyng tapshylyghynan tuyndaydy. Endeshe, jamandyqtyng qayghy shaqyruy, al, kerisinshe, -jaqsylyqtyng quanysh, kýlki tudyruy tabighi, hәm adam­dy búzbaytyn nәrse. «Jaqsylyqty jaqsylyghynan tapqandyghyn ghibrat etip kýl» degende ózgening jaqsylyghyn moyyndau jatyr. Al, moyyndau óz kezeginde «men de osynday bolsam eken» degen izgi talpynysty tudyrmaq. Ghibrat alu, yaghni, ýlgi tútu - adamnyng óz boyyndaghy jaqsylyqtyng payda boluyna negiz bolmaq, onyng damuyna jol ashpaq. Abay «ghibrat almaqtyng ózi de mastyqqa jibermey, uaqytymen toqtatady» degende osy oidy menzegen bolar dep oilaymyz.

Mastyq - shekten shyghushylyq. Shekten shyqqan adam, óz ólsheminen, shyghyp ketken adam óz boyyn biyley almay, ózining mýmkindigi men shamasyn aiyrudan qalady. Al, jaratushy әrbir adamgha ólsheuli qabilet, ólsheuli aqyl-parasat bergen.

Bildik, әr adamnyng qalyby bar eken. Eshkim qansha tyrysqanmen óz qalybynan asa almaq emes. Uayym-qayghy әr adamnyng óz qalybyn baghamdaugha shaqyrsa, kýlki-kerisinshe,  adamnyng shekten shyghyp ketuine jol ashady. Al, shekten shyghushylyq - qashanda adamdy azdyratyn, keri ketiretin jol. Taghy da Abay: «Ár nәrsening ólshemi bar, ólsheminen asyp ketse boghy shyghady» - dep eskertedi. Búl qaghida jekelegen qúbylysqa qanday qatysy bolsa, adamgha da sonday qatysty. Abaydyng bizdi mastyqtan sonsha shoshyna saqtandyratyny sodan ba deymiz. Sonymen maghlúm boldy: mastyqtyng emi - uayym-qayghy men jaqsylyqtan ghibrat alu eken. Kýlki haqynda oiyn týiindey kele Abay: «Kóp kýlkining bәrin de maqtaghanym joq, onyng ishinde bir kýlki bar-au - Qúday jaratqan ornymenen ishten, kókirekten kelmeydi, qoldan jasap, syrty menen bet-auzyn týzep, bay-bay kýlkining әnin sәndep, әdemishilik ýshin kýletin boyama kýlki» - deydi. Ol búl oiymen ne aitpaq? Oila­nyp kórelik. «Kóp kýlkining bәrin de maqtaghanym joq» degende Abay jalpy kýlki ataulygha ózining kózqarasyn bildirip otyr. Kýlme demeymin, biraq kýlki maqtaugha túrmaydy dep otyr. Nelikten? Óitkeni «kýlki bir ózi mastyq ekenin, әrbir mas  kisiden ghafil kóp ótetúghynyn da, әrbir mastyng sóilegen kezinde bas auyrtatyghynyn» ol osy tórtinshi sózining basynda-aq eskertken. Demek, kýlkining antologiyalyq mәni - mastyq. Búl antologiyalyq mәni jaghynan barlyq kýlki ten. Onyng ólshemin saqtamasa, ol adamgha qasiret әkeledi. Sondyqtan, Abay kýlkining bәrin de maqtamaydy. Biraq, osy barlyq kýlkining ishinen bir kýlkini ol erekshe atap kórsetedi. Ol - boyama, jasandy kýlki. Eger aldynghy kýlkiler adamdy mastyqqa jetelep túrghanymenen «Qúday jaratqan ornymenen, ishten, kókirekten kelip túrsa» - búl kýlkining jóni mýlde bólek -  ol qoldan, syrttan jasalghan jasandy kýlki. Múnday kýlki Abaydyng tipti jiyirkenishin tudyrady. Mine, osymen biz Abaydyng kýlki fenomenine toqtalghan oiyn óz әlimiz kelgenshe taldap, týsindirip kórgen úmtylysymyzdy tәmamdaymyz.

«qogam.kz» cayty

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5537