Qylmystyq isting qozghalghanyna baqanday on kýn ótkende ÚQK-ning asa shiraq qimyldaytyn qyzmetkerleri «Qazatompromgha» qatysty kóp kýttirgen resmy mәlimdemesin jasady, әiteuir. Atalghan komiytetting baspasóz qyzmetine jetekshilik etushi Kenjebolat Beknazarovtyng auzynan estilgen aiyptaulargha jýginsek, Múhtar Jәkishev qazaqtyng býkil uranyn menshiktep alghan qylmysker, qarjylyq qiytúrqylyqpen zansyz payda tapqysy kelgen baryp túrghan alayaqtyng naq ózi eken-mis. Ótken jyly Preziydent oghan «Qúrmet» ordenin bergen kezde sәl qatelesip qalsa kerek. Sonymen...

Qylmystyq isting qozghalghanyna baqanday on kýn ótkende ÚQK-ning asa shiraq qimyldaytyn qyzmetkerleri «Qazatompromgha» qatysty kóp kýttirgen resmy mәlimdemesin jasady, әiteuir. Atalghan komiytetting baspasóz qyzmetine jetekshilik etushi Kenjebolat Beknazarovtyng auzynan estilgen aiyptaulargha jýginsek, Múhtar Jәkishev qazaqtyng býkil uranyn menshiktep alghan qylmysker, qarjylyq qiytúrqylyqpen zansyz payda tapqysy kelgen baryp túrghan alayaqtyng naq ózi eken-mis. Ótken jyly Preziydent oghan «Qúrmet» ordenin bergen kezde sәl qatelesip qalsa kerek. Sonymen...

Tekseru amaldary boyynsha, Jәkishev myrza 2004-2007 jyldar aralyghynda qyruar qarjyny jymqyru maqsatynda birqatar zansyz kompaniyalar men jalghan firmalar qúryp, sol arqyly 200 myng tonnadan astam shiykizat qory bar uran kenishterin jeke menshigine ótkizip alghan. Bylaysha aitqanda, memleketke qarasty uran ken oryndarynyng 60%-dan astamyn enshilegen desedi. Osy rette bizding kýmәnshil kónilimizding sonau týkpirinen «Biyliktegi bir shoqyp eki qaraytyn kil «qúzghyn-qarghalar» múnday batpan qúiryqty Múhang sekildi klangha da, plangha kirmeytin jigitting qolyna qalay ústatyp qoydy eken» degen jaman oy bas kóteredi. Búnyng ýstine bizding elde bir kisining rúqsatynsyz uran satpaq týgili, jel soghyp, quray synbaytyndyghyn jәne qosynyz. Endeshe, arnauly qyzmetting on kýn oilanyp baryp taratqan derekteri, onyng ishinde «Qazatompromnyn» eks-preziydenti Múhtar Jәkishev pen basqa da túlghalargha qarsy qylmystyq kodeksting 3-shi bólimi, 176-babyna sәikes «asa qomaqty kólemde memleket qarjysyn jymqyrdy» dep taqqan aiyptaulary aqiqat auylynan alystau jatyr. Sol siyaqty taban astynan tabyla qalghan 3 mln. AQSh dollary bar «qara kassanyn», zansyz kompaniyalargha tiyesili qújattar men mórlerdin, belgili adamdardyng aty-jónderi jazylghan tizimning shynayy dәlel ekendigine kýdik zor. Beynetaspa arqyly týsirilgen jazbadaghy qylmystyq iske qatysy bar kompaniyanyng viyse-preziydentteri Malhaz Sosoriya, Asqar Qasabekov jәne Dmitriy Parfenovterding aitqan kuәgerlik sózderi, yaghny Múhtar Jәkishevting basshylyghymen memleket qarjysyn jymqyru ýshin jalghan firmalardyng qúrylghandyghyn rastauy da qisyngha kelmeydi. Áytse de, beldi bekem buynyp qarjy polisiyasynyng sharuasyna túmsyghyn súqqan arnauly qyzmet júrttyng kózinshe kýlkige qalmau ýshin baryn salady. Búlay deytinimiz, «Qúlekeev isinde» qarjy polisiyasynyng kirerge tesik tappay qalay qarabet bolghanyn jaqsy bilemiz. Jogharydaghy tapsyrys berushi toptyng aldynda da, «qoyylymdy» syrttay qyzyqtaghan qarapayym halyqtyng aldynda da jemqorlyqpen kýreskish belsendiler bedelden týgel airylghan. Tapsyrys ýdesinen shygha almaghan qarjy polisiyasyn búl joly ÚQK-ning «úqypty» mamandarynyng almastyruy sondyqtan. Biraq, olar tekserilip jatqan qylmystyq iste sayasattyng júrnaghy da joq dep jar saluda.
«ÚQK tekserilip jatqan qylmystyq iste qanday da bir sayasy astardyng joq ekendigin eskertedi. BAQ arqyly taratylghan Jәkishevting «Qazatomprom» basshylyghynan bosatyluy jәne artynsha tútqyngha alynuy Rahat ÁLIYEV pen Múhtar ÁBLÁZOVqa baylanysty bolghandyqtan, sayasy tapsyryspen jasaldy degen sóz mýldem teris. Sonday-aq, «Qazatompromnyn» satyluy turaly әngime de jalghan», - deydi Beknazarov senimdi týrde.

«Qúldyq ómir sýrgenshe, ólgen artyq...»

Resmy ókilding múnday mәlimdemesimen eldegi oppozisiya jetekshileri Bolat Ábilev, Tólegen Jýkeev, Petr Svoyk myrzalar kelispeydi. Olardyng payymdauy boyynsha, Jәkishevti qylmystyq qudalaugha saludyng artynda biylikti qúm qaptyryp ketken Múhtar Áblәzovty «túqyrtu» mәselesi túr. Astanadaghy ÚQK-ning on kýn әzirlenip ótkizgen resmy jinynan keyin, ontýstik astanada úiymdastyrylghan arnauly qyzmetting auzyn ary qaratqan baspasóz mәslihatynda demokratiyalyq kýshter osynday pikir órbitti.

Bolat ÁBILEV, Qazaqstannyng «AZAT» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy:
- «Qazatoprom» 100% memlekettik kompaniya. Aksiyasynyng barlyghy Energetika jәne miyneraldy resurstar ministrligi bastaghan Ýkimetting iyeliginde. Ken oryndaryn ondy-soldy sata beretindey ol sizderge jekemenshik dýngirshek emes. 2005-2007 jyldar aralyghynda eldegi әrbir ken orny Vladimir Shkolinikting qolynda bolghany jәne barlyq kelisim-sharttargha ol ózi nemese onyng orynbasary qol qoyatyndyghy búltartpas shyndyq. Jәkishev ken oryndaryn sata almaydy. Býgingi ÚQK-ning algha tartqan dәlelderi mýldem dúrys emes jәne ýkimetting ýnsiz qorqyp otyrghandyghy da týsinikti jayt. Múhtar men «Qazatomprom» top-menedjerlerin tútqyngha aludyng sayasy týitkilinen basqa sebep joq. Shyndyghyna kelsek, qarjy mәselelesimen negizinen qarjy polisiyasy ainalysuy kerek, biraq búl is ÚQK qyzmetkerlerine tapsyryldy. Nege ekenin ishteriniz sezetin shyghar. Taghy da qaytalap aitamyn, uran kenishterine qatysty barlyq kelisim-sharttagha Energetika jәne miyneraldy resurstar ministrligi qol qoyady. Kerek deseniz qashan jәne kimderding qoly qoyylghan kelisim qújattardyng nómirlerine deyin kórsetip otyrmyz. «Qazatomprom» kompaniyasy jasaghan sharualardyng barlyghy jogharghy jaqtyn, yaghny ministrliktin, ýkimet pen memleket basshysynyng maqúldauymen atqaryldy
Eki ay boldy Múhtar Áblәzovtyng isinde óli tynyshtyq ornady. Qazir olar Múhtarmen kelisimge keluge tyrysyp jatyr. Aytqanym aitqan, qalay kelisim jasalady, solay BTA bankting de, «Qazatompromnyn» da qylmystyq isterin toqtatady. Erten, Preziydent keledi de, «Men demalysta jýrgende Shabdarbaev qatelikterge jol berip qoyypty» dep, isting betin jyly jaba salady.

Petr SVOIYK, «AZAT» demokratiyalyq partiyasy tóraghasynyng orynbasary:
- Múndaghy barlyq jaghday almaghayyp sayasy oqighalargha toly bolghan 2005 jylmen baylanysty ekeni ras. Aytalyq, sol kezderi QDT qozghalysy jabylyp, oghan shetelde jýrgen Múhtar Áblәzovtyng qatysy bolghan. Osy jyldyng mamyr aiynda Áblәzov elge oralyp, ózining BTA bankin qaytaryp alghan. Búdan keyin sanauly uaqyt óter-ótpeste, mausym-shilde ailarynda qazirgi Jәkishevting moynyna artyp otyrghan «jalghan» kәsiporyndar Múhtar Áblәzovtyng aralasuymen qúrylghan-tyn. Eger, osynyng bәrin Jәkishev pen Áblәzov istedi deytin bolsaq, BTA bankti de Áblәzovqa Jәkishev qaytaryp bergen bop shyghady. Alayda, joghary lauazymdy túlghalardyng aralasuynsyz múnday mәseleler sheshilmeydi. Taghy bir eskertetin jayt, ÚQK-ning búrynghy tóraghasy qazirgi «Qazatompromnyn» viyse-preziydentterining biri Nartay Dýtbaevting tasada qalyp qongy. Bir qyzyghy 2007 jylghy qarjy polisiyasynyng tekserui kezinde dәl býgingi arnauly qyzmet oryndary keltirip otyrghan jalghan firmalargha qatysty derekter anyqtalghan, soghan qaramastan ótken jyly Preziydent Jәkishevke «Qúrmet» ordenin syilady. Keyinnen Múhtar Áblәzovke baylanysty jana oqighalar tuyndaghan sәtte osy qylmystyq is qozghaldy. Búdan shyghatyn qorytyndy, qalay aitsaq ta qylmystyq isting negizi sayasy sebepterge kelip tireledi.

Tólegen JÝKEEV, «AZAT» demokratiyalyq partiyasynyng bas hatshysy:
- Qayta qúru kezindegi halyq jaularyn jazalau turaly kenestik eski filimderdi kórgen shygharsyzdar. Sol kezde sayasy buronyng mýsheleri, ýlken tónkeris jasaghan, qughyn-sýrginning azabyna tóze bilgen er minezdi azamattar ózderin bes birdey elding shpionymyz dep moyyndaghan. Japonnyn, nemistin, italyan, shveysariyalyq, amerikandyq, tipti «antarktidalyqtardyng jansyzymyz» deuge әzir bolghan. Óitkeni, ol kezdegi azaptaugha adam shyday almaytyn edi. Ózderiniz teledidardan kórgen shygharsyzdar, Týrkimenbashygha qastandyq jasalghan kezde Boris Shahmuradov teledidar aryly keshirim súrap: «Qúdaydyng ózi jibergen elshisi, úly Týrkimenbashygha qol kótergenim ýshin meni Qúday taghala jazalasyn!» degen. Azaptaudan ótken adam kez kelgen nәrseni moyyna alady. Olay bolsa, seriktesim Bolat Ábilev aitqanday, «Qazatompromnyn» viyse-preziydentteri óte ziyaly adamdar ekendigin eskersek, qazirgi bizding ÚQK әli kýnge deyin qoldanyp kele jatqan residivistik, NKVD-lyq qinau tәsilderi olardy «syndyryp» jiberdi. Moralidik jәne fizikalyq túrghydan azaptau jasalghandyghy, aitpasaq ta týsinikti. Áriyne, Jәkishevti kýnәdan pәk perishte dep eshkim aityp otyrghan joq. Eger osy mәseleler búghan deyin bayqalghan bolsa, ol turaly eshkim tis jarghan emes. 2007 jyly qarjy polisiyasy anyqtaydy da, ishten tynyp otyrady. Tek kerek adamdy qysu kerek bolghanda, ne әldebir kampaniyany úiymdastyrghan kezde әlgi derekterdi beri shygharady. Qazir biz 37-shi jyldardaghy qughyn bastaldy dep qorqyp jatpay, kerisinshe olargha qarsy soqqy beruimiz kerek. Eger ózderining ar-namysy ýshin qarsy túra almaytyn adamdar bolsa, múny sayasy kýshter jasaydy, biz jasaymyz. Búl ýshin basymyzdy qaterge tigu kerek bolsa, ÚQK de, biylik te, Nazarbaev ta, Shabdarbaev ta, Ábiqaev ta eshqaysysy bizdi qorqyta almaydy. Qúldyqta ómir sýrgenshe, ólgen artyq!

«Qazaqstan» aptalyghy. 04.06.09