Aghayyn Týrikpen elining jana basshysy Qúrbanghúly Berdimúhammedov jiyrma jyl boyy halqyn qan qaqsatqan Týrikmenbashy Saparmúrat Niyazovtyng atyn jong sayasatyn jýieli týrde odan әri jalghastyryp jatyr. Osylay kete beretin bolsa taghy bir jiyrma jyldan keyin «Saparmúrat Niyazov kim?» degen súraqqa týrikpen jastary «It bilip pe?» dep jauap beretin siyaqty.

Týrikmenbashynyng tiri kezinde Qúrbanghúlygha ne istegenin bilmeymiz. Alayda, taq múragerining býgingi tirligine qarap tisi әbden batqan bolar dep payymdap otyrmyz. Taqqa otyra salysymen Berdimúhammedov elding ekinshi Ata zanyna ainalghan «Ruhnamany» jattatudy toqtatty. Niyazov engizgen jana kýntizbeni joyyp, eski dәstýrdi qayta janghyrtty. Beytarap Respublikanyng әnúranyndaghy Týrkmenbashy turaly joldardy alyp tastady. Ashgabattyng qaq ortasynda túrghan kýn toryghan Týrikmenbashynyng altyn eskertkishin qúrtty. Niyazov tyiym salghan kino, sirk, balet ónerlerin qayta janghyrtty. Bashynyng atyndaghy «Týrikmenbashy nәsili» atty gazet pen onyng sheshesi Qúrbansúltan әje atyndaghy jurnaldyng attaryn ózgertti.

Aghayyn Týrikpen elining jana basshysy Qúrbanghúly Berdimúhammedov jiyrma jyl boyy halqyn qan qaqsatqan Týrikmenbashy Saparmúrat Niyazovtyng atyn jong sayasatyn jýieli týrde odan әri jalghastyryp jatyr. Osylay kete beretin bolsa taghy bir jiyrma jyldan keyin «Saparmúrat Niyazov kim?» degen súraqqa týrikpen jastary «It bilip pe?» dep jauap beretin siyaqty.

Týrikmenbashynyng tiri kezinde Qúrbanghúlygha ne istegenin bilmeymiz. Alayda, taq múragerining býgingi tirligine qarap tisi әbden batqan bolar dep payymdap otyrmyz. Taqqa otyra salysymen Berdimúhammedov elding ekinshi Ata zanyna ainalghan «Ruhnamany» jattatudy toqtatty. Niyazov engizgen jana kýntizbeni joyyp, eski dәstýrdi qayta janghyrtty. Beytarap Respublikanyng әnúranyndaghy Týrkmenbashy turaly joldardy alyp tastady. Ashgabattyng qaq ortasynda túrghan kýn toryghan Týrikmenbashynyng altyn eskertkishin qúrtty. Niyazov tyiym salghan kino, sirk, balet ónerlerin qayta janghyrtty. Bashynyng atyndaghy «Týrikmenbashy nәsili» atty gazet pen onyng sheshesi Qúrbansúltan әje atyndaghy jurnaldyng attaryn ózgertti.

Berdimúhammedovtyng «jeke basqa tabynudan arylu» sayasatynyng jana belesi múraghattargha qatysty zannamany týzeumen jalghasty. Mysaly, 2003 jyly qabyldanghan múraghattar turaly zanda Týrikmenbashygha qatysty kez-kelgen qújattar asa qúndy dep tanylyp, olar mindetti týrde memlekettik saqtaugha týsui kerek bolatyn. Jaqynda ghana kýshine engen ózgertiler men tolyqtyrular boyynsha zannan Týrikmenbashy turaly baptar mýldem alynyp tastaldy.

Týrikmenbashynyng taghdyry Ortalyq Aziyanyng basqa da basshylaryna sabaq boluy kerek dep oilaymyz. Qansha jerden mәngi otyramyn dep tyrashtansang da qúdaydyng qolyndaghy oiynshyq ekening haq. Ittey adal, senimdi degenderding kóbisi týbinde «bashylaryn» әshkerelep, qarabet qylghan. Býginning ózinde talaylar Qúrbanghúlynyng istegenderin qarap, barmaqtaryn basyp jatsa da tang qalmaymyz...

«Abay-aqparat»