Memleket basshysynyng «Qazaqstannyng Ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» atty Joldauynda kórsetilgen birinshi basymdyqtyng ýshinshi keshendi mindeti – enbek naryghyn janghyrtu. Almaty oblysy Elbasynyng Joldauynda aitylghan mәselelerge jiti mәn berip, halyqty nәtiyjeli júmyspen qamtugha jәrdemdesu jәne azamattardy jappay kәsipkerlikke yntalandyru maqsatynda jýieli júmys jýrgizip keledi. Mәselen, 2017 jyldan bastap «Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasy» jýzege asyryla bastady. Baghdarlama enbek naryghynda súranysqa ie kәsiptik biliktilikti, daghdylardy mengeruding tiyimdi jýiesin jәne jappay kәsipkerlikti damytugha baghyttalghan. 2017–2021 jyldargha arnalghan atalmysh baghdarlamanyng jýzege asyryluy oblystaghy 9 ay qorytyndysy boyynsha nәtiyjeli. 

2017 jyly «Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasynyn» ýsh baghyty boyynsha 8593, 5 mln. tenge  bólindi (RB 4031,4 mln. tenge, JB – 4562, 0 mln. tenge). Aghymdaghy jyldyng 1-qazanyna 5607, 2 mln. tenge iygerildi (jyldyq jospargha 65,2%).

Baghdarlama ayasynda enbek naryghynyng qajettilikterin eskere otyryp, tehnikalyq jәne kәsiptik bilimi bar kadrlardy dayarlaugha, júmys berushilerding qajettilikterine sәikes dualdy oqytudy qoldana otyryp, qysqamerzimdi kәsiptik oqytudan ótuge mýmkindik beriledi. Tegin kәsiptik oqytumen mektepterding týlekteri, ÚBT tapsyra almaghan, oqu oryndaryna týspegender, orta jastaghy adamdar qamtylatyn bolady. Qysqamerzimdi kәsiptik oqytudyng qatysushylary 29 jasqa deyingi jastaghy jastar men júmyssyzdar jәne ózin-ózi júmyspen qamtyghandar.

Baghdarlamanyng birinshi baghyty shenberinde 8350 adamgha kәsiptik oqytugha 1572,5 mln. tenge bólindi. Onyng ishinde:

1) tegin kәsiptik jәne tehnikalyq bilim berumen orta jastaghy (15-24 jastaghy) jastar qatarynan 1535 adamdy oqytugha – 308,4 mln. tenge;

2) enbek naryghyndaghy qajetti mamandyqtargha júmys berushilerding súranysy boyynsha qysqamerzimdi kәsiptik oqytugha 6815 adamgha – 1264,1 mln. tenge júmsalmaq.

Aghymdaghy jyldyng qyrkýiek aiynan 1535 adam tegin kәsiptik jәne tehnikalyq bilim beru boyynsha oqugha jiberildi. Olar qazirgi tanda qalaghan mamandyqtary boyynsha bilim aluda.

Jyl basynan beri qysqamerzimdi kәsiptik oqytumen 6803 adam qamtyldy. Oquyn ayaqtaghan 3588 azamattyng 2930-y (81,7 %) túraqty júmysqa ornalastyryldy. Búl oblystaghy júmyssyzdyq dengeyining azangyna birshama yqpal etude.

Biyl oblystyq kәsipkerler palatasymen birlese otyryp ónirdegi kәsiporyndardyng oqytu ortalyqtarynda qysqamerzimdik oqytu úiymdastyryluda. Barlyghy 5 oqytu ortalyghy anyqtaldy. (TATEK, «Qaynar AKB», Knauf Gips Qapshaghay, «Bayserke Agro», «Baytúrghanova» JK). Atalghan 3 ortalyqta barlyghy 154 adam qajetti mamandyqtar boyynsha oquyn jalghastyryp jatyr. Onyng ishinde Kerbúlaq audany men Taldyqorghan qalasynan «TATEK» AQ-na elektrik mamandyghy boyynsha 22 adam jәne «Qaynar AKB» jeke sharua seriktiginde akkumulyatorshik mamandyghy boyynsha 6 adam, Aqsu, Alakól, Qaratal, Kerbúlaq audandary men Taldyqorghan qalasynan «Baytúrghanova» JK-ne vizajist, shashtaraz jәne taghy da basqa mamandyqtar boyynsha 111 adam, al «Bayserke Agro» JShS-de veterinar mamandyghyn 15 adam iygerude.

Baghdarlamanyng ekinshi baghyty shenberinde jappay kәsipkerlikke jaghday jasalatyn bolady. Atalghan baghytqa 2017 jyly 1920 adamdy júmyspen qamtu josparlanyp, olargha 5321,7 mln. tenge bólindi. Qazirgi tanda shaghyn nesie beru júmystary bastaldy. Býginde 788 adamnyng jalpy somasy 3543,9 mln. tengeni qúraytyn qújattary maqúldanyp, 738 adamgha 3313,7 mln. tenge shaghyn nesie berildi. Onyng ishinde «Auylsharuashylyghyn qarjylay qoldau qory» AQ arqyly 552 adamgha jalpy somasy 2019,3 mln. tenge, «Agrarlyq nesie korporasiyasy» AQ arqyly 186 adamnyng jalpy somasy 1294,4 mln. tenge. Shaghyn nesiyeni kepildendiruge 402,5 mln. tenge bólindi (auyldyq jerlerde – 335,3 mln. tengeni qúrasa, qalaly jerde 67,2 mln. tenge).

Auyl túrghyndarynyng jobalaryn kepildendiru júmystary óz nәtiyjesin berip keledi. Býgingi kýnge jalpy somasy 44,4 mln. tengeni qúraytyn 10 joba maqúldanyp, 31, 4 mln. tengeni qúraytyn 7 jobanyng júmystaryna kepildendiru qarajaty berildi.              Taldyqorghan jәne Tekeli qalalary boyynsha «Damu» kәsipkerlikti damytu qory AQ-men 892,2 mln. tengege jәne sәikesinshe 67, 2 mln. tenge kelisimshartqa qol qoyyldy.

«Kәsipkerlikti damytu «Damu» qory AQ men  ekinshi   dengeyli       5 bankter («Sberbank» AQ – 400,2 mln. tenge, «Núrbank» AQ – 300,0 mln. tenge, «Bank Sentr krediyt» AQ – 100,0 mln. tenge, «Qazaqstan Halyq Bank» AQ –100 mln. tenge, «Forte bank» AQ – 160,0 mln. tenge) arasynda kelisimsharttargha qol qoyylyp, qarajat ekinshi dengeyli bankterding esepshottaryna audaryldy. Qalghan 490,0 mln. tengeni «Sberbank» AQ-y men «Forte bank» AQ-na bólip beru josparlanuda. Qazirgi tanda 72, 5 mln. tengeni qúraytyn 6 joba maqúldanyp, «Sberbank» AQ arqyly Taldyqorghan qalasynan jalpy somasy 18,0 mln. tengeni qúraytyn 1 jobagha shaghyn nesie berildi.

«Bastau Biznes» jobasy boyynsha pilottyq rejimde 7 audanda kәsipkerlik negizderine oqytu jýrgizilude. Kәsipkerlik negizderine 1326 adam oqytylyp, 991 adam oquyn ayaqtap, sertifikattar alyp shyqty. Onyng ishinde 166 adam shaghyn nesie aldy. Shaghyn nesie alghan adamdar 562 júmys oryndaryn qúrdy.

Baghdarlamanyng ýshinshi baghyty shenberinde 1699,2 mln. tenge bólindi. Atalghan baghyt shenberinde qoghamdyq júmys oryndaryna – 8382 adam, әleumettik júmys oryndaryn – 1161 adam (100,5%), jastar praktikasyna – 1355 (109,9%) týlek jiberildi.

Sonymen qatar, baghdarlamanyng ýshinshi baghyty shenberinde júmys kýshi tapshy ónirlerdi júmys kýshimen qamtamasyz etu, ónirlerdegi disproporsiya men demografiyalyq tengerimsizdikti jon maqsatynda óz erkimen qonys audarugha jәrdemdesu esebinen enbek resurstarynyng aumaqtyq útqyrlyghy yntalandyrylady. Baghdarlamagha qatysushylardy erikti týrde qonystandyru júmys kýshi kóp oblystardan  júmys kýshi tapshy oblystargha jýzege asyrylady. Almaty, Jambyl, Manghystau, Ontýstik Qazaqstan oblystary keyingi 10 jylda oblystaghy halyq sany jyl sayyn 2 %-gha artyq ósetin nemese halqynyng tyghyzdyghy sharshy metrge 6,4 artyq adamdy qúraytyn shyghu ónirleri dep aiqyndalghan.

Osyghan baylanysty, 2017 jyldyng 10-11 shilde kýnderi Enbekshiqazaq jәne Ile audandarynda, 28-29 tamyz kýnderi Taldyqorghan qalasynda Soltýstik Qazaqstan, Qostanay, Shyghys Qazaqstan jәne Pavlodar oblystarynyng júmys berushilerding qatysuymen óniraralyq bos júmys oryndarynyng jәrmenkesi ótkizildi. Atalghan jәrmenkege 1053 adam qatysty. Nәtiyjesinde barlyghy 302 adam Soltýstik-shyghys ónirlerine qonys audarugha niyet bildirdi. Onyng ishinde Pavlodar oblysyna – 207 adam, Shyghys Qazaqstan  oblysyna – 69, Qostanay oblysyna – 4, Soltýstik Qazaqstan oblysyna – 22.

2017 jyldyng basynan oblys boyynsha jalpy qúramy 342 adamnan túratyn 98 otbasy býgingi kýnde erikti týrde qonys audaryp ýlgerdi. 34 shanyraqtaghy 158 adam  Soltýstik Qazaqstan oblysyna,      5 otbasynan 19 adam Pavlodar oblysyna, Qostanay oblysyna          3 otbasynan 11 jan jәne 56 otbasynyng 154 jany Shyghys Qazaqstan oblysyna qonys audardy. Býginde joghary atalghan otbasylardyng júmysqa qabiletti 70 otbasy mýsheleri júmyspen qamtyldy (Qostanay oblysynda – 3 otbasy (3 adam), Soltýstik Qazaqstan oblysynda – 34 otbasy (14 adam), Pavlodar oblysynda – 5 otbasy  (5 adam), Shyghys Qazaqstan oblysynda – 56 otbasy (48 adam).

Býgingi kýni jospargha sәikes merzimde atqarylghan qala, audan, auyldyq okrugterdegi júmystyng nәtiyjesi kópshilikti quantuda. Oghan qarapayym halyqtyng aitqan alghystary dәlel. Aldaghy uaqytta jemisti júmys jasap, jogharyda atalghan kórsetkishter dengeyin jogharylatyp, oblystaghy júmyssyzdar sanynyng azangyna barynsha ýles qosatyn bolamyz.

Zayda Ilimjanova, oblystyq júmyspen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng basshysy

Abai.kz