Elge oralghan jәne shekaranyng arghy betinde últymyzdyng diasporasy retinde ómir sýrip jatqan qandastarymyzgha jan-jaqty qoldau kórsetip, qol úshyn beru birli-jarym qoghamdyq úiymdardyng ghana ainalysatyn sharuasy emes, әlbette. Ol turaly memleket basshysy da jii aitady. Alayda, olardyng elge qonys audaryp, azamattyq alu, baspanaly bolyp, ortagha «sinu», júmysqa ornalasyp, bilim alu jaghdaylarynda mәseleler de joq emes. Búl memlekettik qúzyrly organdardan bastap, býkil el-júrt bolyp qolgha alatyn manyzdy jayt ekenin eskergen «Núr Otan» atalghan mәselelerding әrqaysyna jeke toqtalyp, oghan atqarushy biylik nazaryn audartu, arada dialog ornatu maqsatynda týrli formattaghy sharalardy úiymdastyrudy dәstýrge ainaldyruda.

Mәselen, ótken júma kýni «Núr Otan» partiyasy Ortalyq apparatynyng respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesi jәne aimaqtyq filialdarynyng qabyldau bólmelerinde QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi, Ishki Ister ministrligi, Syrtqy Ister ministrligi, Auylsharuashylyghy ministrligi, Ádilet ministrligi jәne Astana men Almaty qalasy, oblys, qala, audan әkimdikteri men Kóshi-qon polisiyasynyng qúrylymdyq bólimshelerin qatystyra otyryp,  «Kósh kólikti bolsyn!» respublikalyq aksiyasy ótti.

Aksiya atqarushy biylikting kóshi-qon sayasatyna nazaryn audartu, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zany men ózge de qaulylardyng óz dengeyinde atqaryluyn qamtamasyz etu maqsatynda úiymdastyrylghan. Azamattardyng kýn tәrtibinde sheshilmey túrghan mәselelerin anyqtau jәne ony zang ayasynda sheshuge yqpal etudi kózdegen sharany úiymdastyrushylar qandas-azamattardyng basyndaghy jaghdaylardy tynday kele, mәselege jauapty qúzyrly organ ókilderinen jauap aldy. Elimizding kóshi-qon sayasatyn sapaly dengeyge kóterudi kózdegen shara osymen ekinshi mәrte ótkizildi.

Aksiyagha QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Bektúrghanov Ersúltan, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Zauytbek Túrysbekov, sonday-aq,  qandastardyng jaghdaylaryn ýnemi nazarda ústap, olardyng mәselelerin kóterumen kele jatqan «Asar», «Otandas el», «Tarihy Atajúrt», «Jebeu», «Oralmandardy beyimdeu ortalyghy»  qoghamdyq birlestikterining ókilderi qatysty.

Sharany úiymdastyrushylar Tәuelsizdik jyldary elge oralyp, ókinishke qaray, әli kýnge deyin týrli sebeptermen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn ala almay jýrgen qandastarymyzdyng sany kóptigin jәne solardyng mәselesin sheshude atqarushy biylikpen ashyq dialog qúru arqyly sol azamattardy qújattandyru jayy kózdeletinin aitty. Onyng ishinde bastary daugha qalghan Jambyl oblysyndaghy 251 azamattyng da jaghdayy aityldy. «Núr Otan» partiyasy Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesining kenesshisi Auyt Múqiybek Jer Kodeksine engizilip jatqan ózgeristerge baylanysty eldi mekenderden on payyz jerdi oralmandar ýshin arnayy qorgha alyp qalu, QR Ákimshilik qúqyqbúzushylyq turaly zannamany birinshi ret búzghan qandastyrymyzdyn, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyna sәikes, túraqty tirkeuge túrugha mýmkindigi bola túryp, sotqa tartyluy jәne túraqty tirkeuge túrudan bir jylgha shettetilui siyaqty mәselelerding әli kýnge deyin sheshimin tappay kele jatqandyghyna qatysty mәseleni qúzyrly organ ókilderining aldyna ashyq qoydy.

«Baspana men júmyspen qamtu mәseleleri sheshiledi!»

Shetelden oralatyn qandastarymyzgha elimizding soltýstik ónirlerine ornalasu úsynysy jasalatyny belgili. Alayda, sharuashylyqqa qolaysyz, kóp rette infraqúrylymy damymaghan nemese tildik ortasy «qolaysyz» aimaqtargha olardyng barghysy joq. Osy rette arnayy qabyldanghan memlekettik baghdarlama negizinde qazirding ózinde ontýstikting túrghyndary soltýstikke qonys audaryp, ishki kóshi-qon bayau bolsa da, jýrip jatqany belgili. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Zauytbek Túrysbek ishki kóshi-qonmen birge syrttan keletin aghayyndardy da enbek etuge, kәsipkerlikpen ainalysugha, jalpy tirshilik etuge qolayly soltýstik ónirlerge kóshiru qajettigi turaly aitty: «Kelgen aghayyndy qonystandyratyn ýiler salyp, әleumettik infraqúrylym jasau mәselesi Qúryltayda kóterilgendikten, soghan say baghdarlama da jasalyp jatyr. Ortagha oralghan aghayyndargha býginigi kýngi súranysqa  qajet mamandyqtardy iygertu de qolgha alynyp jatyr».

Qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary enbek resurstary mol, halqy san jaghynan azdau eldi mekenderding basshylarymen aqyldasu sharalarynyng qyzu jýrip jatqandyghyna, sonday-aq, Aqmola, Aqtóbe oblystarynyng әkimderimen pilottyq jobalar ýshin  ónirlerden 200-300 gektardan zamanauy eldi mekender qúrugha kelisim jasalghanyna toqtaldy.

Bolashaqta qúrylatyn eldi mekenderding infraqúrylymdary, әleumettik nysandar túrghyzuda investorlardyng tabylyp, shetelden oralghan qandastarymyzben qosa, jergilikti azamattardy atalghan aimaqtargha kóshirgen jaghdayda  enbekpen qamtu mәselesining sheshimin tabatynyn zor senimmen aitty. Alayda, key memleketterden soltýstik ónirlerge kóship kelip, qonystanatyn qandastarymyz ýshin uaqytsha tirkeuge túrugha belgilengen bes júmys kýnining azdyghy da atalghan aimaqtarda birqatar qiyndyqtar tudyrghan. Al, Ishki Ister ministrligi ókilining sózine sensek, keler jyldyng shilde aiynan bastap, elge kelgen qandastardy tirkeu shekaradan ótken bette jýzege asyrylyp, búnday kelensizdikter joyylmaq.

Álemning qyryqqa juyq elindegi  bes million qazaqtyng elge oraluyndaghy mәseleler, olardyng elge kelgendegi ornalasu jaghdayyn týzeu, tólqújat, jer telimin beru, baspana beru siyaqty manyzdy jayttardyng bәrin bir ghana qoghamdyq úiym әp-sәtte sheship tastauy mýmkin emes. Sondyqtan, ministrlikterdin, jergilikti biylik ókilderining qoldauy men birlesip júmys isteui -  sheteldegi qazaq diasporasynyng mýddesi ýshin enbek etuge tiyis últtyq jauapkershilik.

Bilim alugha qúqyghy bar, biraq, qújaty joq...

Elbasy qúryltay minberinde sóilegen sózinde Ýkimetke otandastarymyzdyng joghary bilim aluyn qoljetimdi etu ýshin olargha bólingen kvotany 2 esege kóbeytudi tapsyrghan bolatyn. Alayda, býgingi jiynda  bilim kvotasyn alghan jastardyng birazy týrli qiyndyqtargha tap bop jatqany anyqtaldy. Ol elimizge bilim alu maqsatynda kelip, grantpen oqugha týsken últy qazaq studentterding joghary oqu oryndarynyn  jataqhanasyna zang ayasynda túraqty tirkeuge túrugha mýmkinidigi bola túra, túraqty tirkeuge túra almauy.  «Asar» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Qayrat Bodauhannyng aituynsha, bilim alushylardyng ishinde qazaq-týrik liyseylerinde bilim alyp jatqan balalardyng ata-analaryna oqudy ayaqtaghan merzimde bilim alushy Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alyp ýlgermese, qolyna oqudy ayaqtaghany turaly kuәlikting (attestat) berilmeytindigi jayly eskertuler jasaluda eken. Alys-jaqyn shetelde ómir sýrip jatqan qandastarymyzdyng jas buyny qazirgi tanda ana tilinen, últtyq salt-sanasynan alystap bara jatqandyghyna alandaushylyq bildirgen qogham belsendisi jastardyng tarihy otanyna kelip bilim aluyn qoldap, olardy alandatyp otyrghan osy mәselelerdi kópke sozbay sheshudi súrady.

Sonymen qatar, «Asar» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginen  Mongholiyadan kelgen azamattardyng zeynetaqy mәselesining sheshimin tappay jatqandyghy,  biylghy jylgha ontýstik aimaqtardan soltýstikke kóshiru, yaghny ishki migrasiyagha bólingen  qarajattyng (85 mlrd. tenge!!!) qalay iygerilip jatqandyghy turaly esep beruin súrady. «Atalmysh memlekettik baghdarlama ayasynda 854 otbasy ghana kóshirilipti, - dedi Qayrat Bodauhan. Alayda, ministrlik ókilderi súraqty jauapsyz qaldyrdy...

Auylsharuashylyghy-ekonomikanyng drayveri boluy kerek. Alayda, búl tústa jer mәselesi kóteriledi. Jayylym jerlerining joqtyghynan tyghyryqta otyrghan azamattar ýshin búl әli sheshimin tappaghan mәsele bop qala bermek. Óitkeni aksiya barysynda malsharuashylyghymen ainalysatyn oralman aghayyn ýshin jayylym jayyna qatysty súraqqa túshymdy jauap bolmady.

Alayda, jiyngha interaktivti formatta qatysqan ónirler men qalalardaghy kóshi-qon júmysymen ainalysatyn ýkimettik emes úiym ókilderining birqatar  súraqtary men ótinishterine ministrlikterding ókilderi mәselelerdi zandyq túrghyda sheshu joldaryn qarastyrugha uәde berdi.

Tórtkýl dýniyege taryday shashylghan qandastarymyz el tәuelsizdigimen birge ortamyzgha orala bastaghanyna da shiyrek ghasyrdan astam uaqyt ótti. Sheteldegi qandas bauyrlarymyzdyng tarihy Otanyna kósh týzeuine qozghaushy kýsh bolghan Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng alghashqy Ýndeui ekeni belgili. Sodan beri elimizge bir millionnan asa qandasymyz qonys audardy.

Zarina Ádilbek

Astana

Abai.kz