Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2128 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2010 saghat 05:20

Núra Matay. Memlekettik aitys ótip jatyr

IYә, sonymen dala demokratiyasynyng airyqsha ýlgisi bolyp kelgen әri halyqtyng kónilinde jýrgen kóp oidy ólen, jyrmen órnekteytin sonysymen elding meyirin qandyratyn aitysta memleketting menshigine ainaldy. Basyna noqta, jýgen týsip auyzdyqtaldy. Óitkeni, eldi biylep otyrghan qazaq biyligi - «atymnyng syry ózime mәlim» degendey onyng qamqoryna ótken ónerding hali aitpasa da ayanyshty bolatyny anyq.

Biylik әueli aitystyng teledidar arqyly elge jetuining jelkesin qidy. Onsyzda kýndelikti janalyqtyng ózin jogharynyng qaharyna úshyrap qalmas ýshin ishki senzurasynan ayamay ótkizetin memlekettik arnalar aitqandy eki etpedi.

Sodan Qanat Saudabaev «Aytys bayqauy jyl boyy audandar men oblystarda ótip, qortyndy aitys tәuelsizdik kýnine oray Astanada ótedi» dep aitystyng «konsepsiyasyn» jәne «strategiyalyq» josparyn jasap bergen edi.

Endi, Saudabaevting sara jolyna týsken aitystyng qortyndy dodasy Astanada ótip jatyr. Aytysty tamashalaghan astanalyqtar «Bayghús aityskerlerdi túsap qoyypty. Kórdik. Kónilimiz qaldy» dep jatyr. Bәlkim memlekettik aitysty únatyp qalghandar da bar shyghar...

IYә, sonymen dala demokratiyasynyng airyqsha ýlgisi bolyp kelgen әri halyqtyng kónilinde jýrgen kóp oidy ólen, jyrmen órnekteytin sonysymen elding meyirin qandyratyn aitysta memleketting menshigine ainaldy. Basyna noqta, jýgen týsip auyzdyqtaldy. Óitkeni, eldi biylep otyrghan qazaq biyligi - «atymnyng syry ózime mәlim» degendey onyng qamqoryna ótken ónerding hali aitpasa da ayanyshty bolatyny anyq.

Biylik әueli aitystyng teledidar arqyly elge jetuining jelkesin qidy. Onsyzda kýndelikti janalyqtyng ózin jogharynyng qaharyna úshyrap qalmas ýshin ishki senzurasynan ayamay ótkizetin memlekettik arnalar aitqandy eki etpedi.

Sodan Qanat Saudabaev «Aytys bayqauy jyl boyy audandar men oblystarda ótip, qortyndy aitys tәuelsizdik kýnine oray Astanada ótedi» dep aitystyng «konsepsiyasyn» jәne «strategiyalyq» josparyn jasap bergen edi.

Endi, Saudabaevting sara jolyna týsken aitystyng qortyndy dodasy Astanada ótip jatyr. Aytysty tamashalaghan astanalyqtar «Bayghús aityskerlerdi túsap qoyypty. Kórdik. Kónilimiz qaldy» dep jatyr. Bәlkim memlekettik aitysty únatyp qalghandar da bar shyghar...

Biylikting aitysqa auyz saluyna kezinde joramal kóp aityldy. Sonyng jii jәne senimdirek sóz bolghany «Aytystaghy sóz erkindigi biylikke únamaydy eken» dep keletin núsqasy. Rasynda da bayaghy erkin aitys biylikting bas terisin qaptap, elding kónilinen shyqpaghan teris isteri men últqa shet dýniyelerin aimanday ghylyp aitatyn edi. Endi, ol aitysta tariyhqa ainaldy.

Jәne bayaghy bostan aitystyng demeushileri bolyp tanylghan Ermegiyaov pen Sәrsenovter de tariyhqa ketti. Endigi aitystyng demeushisi «Samúryq-qazyna».

Ótkende osy memlekettik aitystyng jýiesi ayasynda Almatyda qalalyq aqyndar aitysy ótken edi. Sonda aqyndar «Aytysqa memleketting kónil bólui dúrys»  desken. Qaytsin endi...

Sol qalalyq aitystyng әdilqazylar alqasynyng qúramynda qalalyq әkimshilikting ýsh birdey sheneunigi bolghanyn júrt kórip kýnkildesip qaytqan. Qalalyq aitysy mynanday bolghanda, memlekettik aitystyng Astanadaghy qortyndy bәigesin oilay beriniz...

«Abay-aqparat»

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566