Shynyn aitqanda, bizding adamdardyng kóbining sanasynda «prokuratura  –jaza­laushy  organ» degen teris týsinik  qalyp­tasqan. Búl keshegi kenes ókimetinen qalghan jәne odan bergi kezende әli de aryla almay kele jatqan «kónening qaldyghy». Óitkeni, júrt pro­kuratura ókilin, yaghni, prokurordy  kóbine sot prosesinde  memlekettik aiyp­taushy  retinde kóredi. Ol  әri sazarghan, suyqqandy keyipte  otyryp, qylmystyq әreketti óz túrghysynan baghalap, aiyp­talushygha  sudiyadan jazanyng eng shekti nemese qatang da auyr týrin taghayyndaudy súraydy.  Al, sudiya isti jan-jaqty salmaqtap, tarazylay qarap otyryp, jazanyng jenil de emes, auyr da emes, ortasha  merzimin belgilep, sol boyynsha ýkim shygharady. Osydan keyin-aq kópshilikting kóz aldynda sudiyanyng az da bolsa keshirimshil kelbeti, kerisinshe prokurordyng jan balasyna jany ashymaytyn qatygez,  bezbýirek beynesi qalyptasady.

Qyzyq ýshin ensiklopediyalyq anyqta­malyq pen sózdikterge ýnilip qarasaq, «prokuror»  sózi o basta latynnyn  procurare –  basqaru, qanday da bir iske qamqorlyq jasau  úghymynan shyqqan eken. Tarihy derekterde prokuraturanyn  eng alghash sonau XIV ghasyrdyng basynda Fransiya koroli  IV  Filipting túsynda payda bolghany aitylady. Sodan beri qaray prokurotura adamzat qoghamynda sot jәne polisiyamen birge qúqyq  qorghau salysynyng bir tarmaghy retinde qyzmet etip keledi.

Kópshilik biletindey,  elimizding Ata zany – Qazaqstan Respublikasynyn  Konstitu­siyasynyng 83-babynyng 1 tarmaghynda: «Pro­kuratura memleket atynan respublika aumaghynda zandardyn, Qazaqstan Respubliy­kasy Preziydenti Jarlyqtarynyng jәne ózge normativtik qúqyqtyq aktilerding dәl jәne birynghay qoldanyluyna, jedel-izdestiru qyzmetinin, anyqtama men tergeudin, әkim­shilik jәne atqarushylyq ister jýrgizuding zandylyghyna joghary qadaghalaudy jýzege asyrady. Prokuratura kez-kelgen zan­búzushylyqty anyqtau jәne jon jóninde sharalar qoldanady, Respublikanyng Kons­titu­siyasy men zandaryna qayshy keletin zandar men ózge de qúqyqtyq aktilerge narazylyq jasaydy, sotta memleketting mýddesin bildiredi, sonday-aq, zanda belgilen­gen jaghdaylarda tәrtip pen shekte qylmystyq qudalaudy jýzege asyrady» dep kórsetilgen edi. Jәne de QR-nyn  «Prokuratura turaly»  1995 jylghy 21 jeltoqsanda qabyldanghan  (keyinnen uaqyt talabyna say birneshe ózgerister men tolyqtyrular engizilgen)   Zanynda da osy bap basshylyqqa alynghan bolatyn.

Qoghamymyzdyng damuyna qaray memleket basshysynyng úsynysymen búdan birer ay búryn biylik tarmaqtaryndaghy qúzyretterdi bólisu maqsatynda  elimizding Ata zanyna tolyqtyrular men ózgerister engizu mәselesi  kóterildi. Qajet-au degen ózgerister men tolyqtyrular bir ay boyyna júrtshylyq arasynda qyzu talqylandy. Sonan song Parlamentte qaralyp, bekitildi. Sóitip, kýni keshe QR 2017 jylghy 10 nauryzdaghy №51-VIZRK «Qazaqstan Respublikasynyng Kon­stitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang shygharylyp, onda: «Prokuratura memleket atynan  zanda belgi­lengen mólsher men formada Qazaqstan Res­publikasynyng territoriyasynda zandy­lyqtyng saqtaluyn joghary dәrejede qada­ghalau jasaydy, sotta memleketting mýddesin bildiredi jәne memleket atynan qylmystyq qudalaudy jýzege asyrady» degen sipatta búrynghygha qarghanda naqty da yqsham anyqtama berildi.

Áuelgisinen de, keyingisinen de anghara­tynymyz, prokuratura qoghamymyzda jaza­laushy  emes, zang men qúqyqtyng búzylmauyn qadaghalaushy organ qyzmetin atqarady. Aldynghy qatardaghy, órkeniyetti elderding bәrinde solay. Olarda bizdegidey júrt prokurorgha ýrke qaramaydy, qayta qúqyghy búzylghan jaghdayda  oghan jýginip, zang túrghysynan әdilin aityp, bagha beruin súraydy. Biz de birte-birte osyghan keletin bolamyz jәne kele jatyrmyz. Ol ýshin ekinshi jaghynan halyqtyng da qúqyqtyq sauaty men mәdeniyeti  ósip-jetilui tiyis.

Áriyne, Tәuelsizdikten beri qarayghy shiyrek ghasyr ishinde elimizde prokuraturanyng qyzmetin jetildiru baghytynda kóptegen reformalyq is-sharalardyng atqarylghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq әli  jetilmey jatqan tústary da jeterlik. Óitkeni qoghamnyng damu barysy, zaman  aghymynyng qay salagha da jana talap qoya beretini  haq.

Deytúrghanmen, keyingi birer jylda Bas prokuraturanyng basshylyghyna Jaqyp Asanov deytin azamat kelip, respubliy­kamyzdyng prokuratura jýiesinde eleuli ózgerister men janasha qadam-qaraketterding jasalyp jatqany bayqalady. Múny júrt­shylyqtyng BAQ betterinde, internet jelilerinde jazyp jatqan kózqaras-pikirlerinen angharugha bolady.

Basqany qaydam, men ózim  ótken jyly  sәuirde Jaqyp Asanov  Preziydentting Jar­lyghymen  Bas prokuror  bolyp taghayyn­dalghanda  odan asa bir janashyldyq pen tyng qadamdar kýte qoyghan joqpyn. Ádettegidey «lauazymdy qyzmetke kezekti bir sheneunik keldi» dep  qabyldaghanmyn. Áytse de onyng zangerlik enbek jolyn advokaturada ýirenushi bolyp bastap, prokuratura jýiesining barlyq baspaldaqtarynan ótkeni, Almaty qalasy prokurorynyng birinshi orynbasary, Pavlodar oblysynyng pro­kurory, Ádilet  viyse-ministri bolghany,  tipti Parlament Mәjilisine 2007 – 2012 jj. ara­lyghynda deputattyqqa saylanghany, songhy jyldary Bas prokurordyng orynbasary qyzmetin atqarghany ýmitimdi  ýzbegendey  edi.

Oghan qosa, Memleket basshysy N.Na­zarbaevtyn  J.Asanovty  jana qyzmetke taghayyndap, Bas  prokuraturanyn  újymy­men kezdeskende «Ol prokurorlyq qyzmetting barlyq satysynan ótti, ýsh ónirde, Ádilet ministrliginde qyzmet istedi, Parlament deputaty boldy. Bilimi men tәjiriybesi jetkilikti, jergilikti jerdegi ahualmen tanys. Osy újymda úzaq uaqyttan beri júmys isteydi, oghan eshqanday eskertu aityl­ghan joq. Búl júmys qolynan kele­tinine senimdimin», – dep aitqany eske týsedi.

Endeshe, artta qalghan bir jylgha juyq uaqyttyng ishinde Bas prokuror Jaqyp Asanov  ne istedi, qanday júmystar atqardy?  Soghan kishkene sholu jasap kóreyik.

Búrynghy basshylar jii aitatyn IY.V.Stalinnen qalghan (ol múny 1935 jyly 4 mamyrda  Qyzyl Armiya әskery akade­miyasyn bitirushilerding aldynda  sóilegen sózinde aitqan eken)  «Bәrin kadr sheshedi» degen  sóz tirkesi  bar. Rasynda da,  kez-kel­gen salada kadrdyng biliktiligi, kәsipqoylyghy sheshushi ról atqarady. Sondyqtan bolsa kerek, Jaqyp Qajmanúlynyng jana qyzmet­ke kiriskende eng aldymen qolgha alghan  isining biri – osy kadr mәselesi boldy. Óitkeni, eli­mizding Bas prokuraturasy men onyng oblys-audandardaghy tarmaqtarynyng aldyna qoyylghan maqsat-mindetterdi  zaman talabyna layyq:  bilimdi de bilikti, aqyl-parasaty biyik,  oiy úshqyr, tanymy tereng maman kadrlarsyz jýzege asyruy qiyn ekeni beseneden belgili. Biraq, ókinishke qaray, ýlken qyzmetke kirisken key basshylar  «kadr jasaqtaudyng jóni osylay» dep qaramaghyndaghylargha qyrghiday tiyip, ondy-soldy auystyryp, sapyrylystyryp, óz adamdaryn әkep qoyyp, artynan ókinip, opyq jep jatady.

Kadr degennen shyghady, ótken 2016 jyldyng 30 mausymynda Jaqyp Asanovtyng óz bas bolyp «Prokuraturagha – ýzdik kadrlar!» degen taqyrypta dóngelek ýstel ótkizdi. Ángime barysynda ol: «Jylyna shamamen 300-dey jas qyzmetker prokura­turagha qyzmetke qabyldanady.    Joghary oqu oryndary jyl sayyn 30 myng zangerdi dayyndap shygharady. Saualnama nәtiyjeleri kórset­kendey, olardyng shamamen 60%-y prokura­turada júmys jasaghandy qalaydy. Búdan shyghatyny – 1 oryngha 60 adamnan keledi» degen derek keltirdi. Demek, prokuraturada qyzmet etkisi keletin ýmitkerler jetip-artylady. Olardyng ishinen ýzdiktin-ýzdigin tandap alugha mýmkindik bar. Alayda, Bas prokuror layyqtylarmen qatar búl salagha «әkesinin, kókesining jeteleuimen», yqpaldy adam­dardyn   «kómegimen» dayarlyghy nashar jas mamandardyng da  kirip ketetinin,  onday­lardyng qyzmetke kiriskende  jýktelgen mindetti jóndi atqara almay, qinalyp jatatynyn, sóitip júmystyng barysyna núqsan keletinin jasyrmady. Aytuynsha, osynday sebeppen songhy ýsh jylda 67 jas maman júmystan shygharylyp, olardyng 57-si óz erikterimen ketken.

Tipti, ol keybir prokurorlardyng júrtqa ýlgi kórsetuding ornyna  ózderi tәrtip búzatynyn, mysaly, Qaraghandyda bir әiel qyzmetkerding mas kýiinde avtokólik  róline otyryp, jol kólik oqighasyn jasaghanyn, sonan song oqigha ornynan boy tasalap qashpaqshy bolyp, polisiya qyzmetkerlerine qarsylyq kórsetkenin renishpen sóz etti.

«Mine, osynday qyzmetkerlerge qyl­mystyq isterdi tergeudi, aryz-shaghymdardy qarudy, sotta memlekettik aiyptau mindetin senip tapsyrugha bola ma?» – degen saual tastady.

Dóngelek ýstelding ayasynda pro­kura­turagha  qyzmetkerlerdi  qabyldaudyn  jana jobasy әzirlengenin, ony jasaugha Nazarbaev Uniyversiyteti, Prays Uoter Haus jәne Deloytt kompaniyalarynyn  kómektes­kenin aitty. «Endigi jerde ýmitkerlerdi qabyldau eki kezennen túrady: birinshisi – irikteu, ekinshisi – konkurs. Irikteu kezeninde kandiy­dat zandar boyynsha test tapsyrady. Mediy­sinalyq komissiyadan jәne arnayy tekseruden ótedi.

Ekinshi kezeng – konkursta  әngimelesu men taghylymdama jýrgiziledi. Osy taghylym­damadan ótu satysynda biz janalyq engizdik. Ol boyynsha ýmitker:

1. Ózining ómirlik tәjiriybesi, jetis­tikteri, daghdylary turaly jazyp shyghady;
2. Esse jazady: Múnda ýmitkerding shyghar­mashylyq qarym-qabileti, óz oiyn jazbasha jetkizu mýmkindigi kórinedi. Búl kóptegen elderding tәjiriybesinde qoldanylady.
3. Keystik mindetti, qanday da bir prob­lemalyq tapsyrmany sheshedi;
4. Test tapsyryp, psihologiyalyq zert­teuden ótedi», – dedi.

Bas prokuror múnday synaq satylary uaqyttyng talabyna layyq kandidattardy tandap alugha yqpal etedi degen ýmitte. Búghan qosa, qyzmettegi prokurorlardyng júmysyn baghalau, soghan say olardy jogharlatyp otyru jýiesi de jasalynbaq.

Bir sózben aitqanda, kez-kelgen sala siyaqty prokuraturada da kadr sayasatyn dúrys jýrgizu, yaghni, bilikti mamandardy iriktep alu men olardy jasaghan qyzmeti men sinirgen enbegine qaray ósirip otyru  júmystyng ilgerileuindegi manyzdy  faktor.

Elimizde qylmystyq әreketterdi zertteu men saraptau nәtiyjelerine sýiensek, otbasyndaghy zorlyq-zombylyq sipatyndaghy qylmystardyng 90 payyzgha juyghy әiel adamdargha qatysty jasalyp, әrbir ýshinshi kisi ólimi  otbasynda oryn alady eken. Búl turaly  (2016 jyl, mausymda)  ótkizilgen  túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu jayyna arnalghan  vedomstvoaralyq  keneste aityldy. Osy jiynda sóz sóilegen  Jaqyp Asanov: ««Zorlyq-zombylyq óz aldyna tek jәbirlenushilerding qúqyqtaryn búzyp qana qoymay, óskeleng úrpaq ýshin teris ýlgi bolyp keledi. Kóshedegi agressiyanyng da bir sebebi — otbasyndaghy jaghday. Ýiden ashumen shyqqan adam óshin ózgeden alady. Adamdardyng qoghamdyq jerlerdegi jәne kóliktegi teris qylyqtary  kóp jaghdayda, otbasynda bolyp jatqan jaghdaylardyng kórinisi… Túrmystyq zorlyq-zombylyqpen kýres jýrgizuding negizgi sharty – qoghamdyq sana men qalyp­tasqan týsinikterdi ózgertu qajet. Yaghni, otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtargha sәikes týsinik qalyptastyru kerek. Árbir jazasyz qalghan ýiding búzaqysy búdan da auyr qúqyqbúzushylyqtargha bara alady», – dep tyghyryqtan shyghudyn  jolyn kórsetti.

Bas prokurordyng payymdauynsha, zandylyq pen qúqyq salasynda úsaq-týiek degen nәrse bolmauy tiyis. Sondyqtan bolsa kerek, ol júrtshylyq arasynda  ýlken shu tudyrghan, keybireuler  «múnda qanday da bir sybaylastyq, paraqorlyqtyng belgisi  bar» dep kýdik keltirgen  «Ýsenovting isine» qatys­ty  qúqyqtyq túrghydan aiqyn  týsinik berdi. Onyng aituynsha, Maqsat Ýsenov deytin azamat  bir qylmystyq  jәne ýsh әkimshilik qúqyqbúzushylyqqa jol bergen. Biraq ta,  kýdiktining isi qaralghan tústa Qylmystyq kodekste jol-kólik oqighasynda kisi ólimi oryn alghan jaghdayda taraptardyng ymyralasu mýmkindigi jayynda bap kýshinde bolghan. Soghan oray jәbirlenushi jaqtyng kelisim beruine baylanysty sot oghan qylmystyq jaza qoldana almady. Áytse de búl oqigha zangerlerge, әsirese, zang shygharu­shy organ – Parlamentke  tereng oy saldy. Nәtiyjesinde  adam ólimi oryn alghan jaghdayda taraptardyn  ymyra-kelisimine qaramastan  qylmys jasaushynyng jazagha tartylatyny jóninde zangha ózgeris engizildi. Ókinishke qaray, osy isti jýrgizgen tergeushi, qadaghalaushy pro­kuror jәne ýkim shygharushy sudiya halyqqa oqighanyng mәn-jayyn ashyp, dúrys týsin­dirmegen. Sonyng saldarynan el arasynda «Ýsenovting isine» qatysty kýmәn  men әrtýrli alypqashpa әngimeler tughan.

Osy siyaqty  Jaqyp Asanov  prokura­turanyng 2016 jylghy jyly shilde aiynda shaqyrylghan alqa mәjilisinde:  «is sotqa jiberildi me, kýdikti-ayyptalushy mindetti týrde jazalanuy tiyis, sot prosesinde  pro­kuror  tek memlekettik aiyptaushy mindetin atqarady degen búrynghy týsinikten arylu kerek. Búl prokuraturanyng qúqyqorghaushy retindegi rólin tómendetedi. Kópshilikting kóz aldynda  ol  jazalaushy  organ  bolyp  kórin­edi. Baspasózde sonday teris sipattaghy maqalalalar jazylady.  Eger aiyptalushy­nyng qylmysy tolyqtay dәleldenbese,  prokuror esh jaltaqtamay, aiyptaudan  bas tartu qajet» degen mәsele qoydy. Búdan bylay әrbir prokurordyng qateligi de, ýlgi eterlik  isi de arnayy reestrde tirkelip otyratynyn jariyalady.

Sonday-aq, prokuratura qyzmetker­lerining kóbinese   aryzdanushygha jauap hatty qasang da jattandy, týsiniksiz mәtinde jazatyndaryna qynjylys bildirdi. Búdan arylu  ýshin әriptesterin ýnemi idenip, ózderin jetildirip otyrugha, qazirgi zamanghy  menedjment tehnologiyasyn ýirenip, iygeruge shaqyrdy. Naqty aitqanda, Stiyven Koviyding «Semi navykov vysokoeffektivnyh ludey» jәne Radislav Gandapastyng «101 sovet oratoru» dep atalatyn kitaptaryn  oqugha kenes berdi.

Ótken jyly Aqtóbede salafiylik aghymdy ústanushylardyng qaru-jaraq satatyn dýkenderge jәne әskery bólimge lankestik shabuyl jasap, sonyng kesirinen birneshe adamnyn  qaza tapqany elding esinen shygha qoymaghan shyghar. Osyghan baylanysty  halyq arasynda, әsirese, jastargha  arnap  qúqyqtyq  saqtandyru men týsindiru, jat diny aghym­dardyng jetegine ermeu turaly  nasihat júmystaryn jýrgizu maqsatynda atalghan ónirge eki jýz adamnan túratyn  arnayy komissiya jiberildi. Osy komissiyany bastap barghan  Bas prokuror Jaqyp Asanov jastar men jasóspirimderdi jinap, olardyng aldynda bylay dep sóiledi: «Sender әli jassyndar. Eresek ómirge bir-eki jylda attanasyndar. Osy kezden bastap bolashaqty oilap, jaman nәrseden aulaq jýrin­der. Ekstremister әlsiz, sanasy qalyptas­paghan, kóngish, sengish jastardy ózderine tartyp jatyr. Aqsha berip, senimine kirip jatqan jaghdaylar az emes. Onyng arghy jaghy belgili. Sanalaryn әbden ulap, qoldaryna qaru ústatyp, qylmysqa iytermeleydi. Ózderi teraktini tek syrttan baqylap, anqau jastardy ólimge júmsaydy. Qoljaulyq retinde paydalanady. Sondyqtan taghy da aitayyn, keleshegim jarqyn bolsyn desender, boylaryndy ekstremizm, terrorizm degen bәleden aulaq ústandar. Ómir kórgen, jasy ýlken, jany ashityn aghalaryng retinde aitamyn. Týbinde búl problema sheshiledi. Býkil әlem olargha qarsy shyghyp, búl qauip tamyrymen qúridy. Biraq, sol eki ortada talay adamnyn  qúrban boluy yqtimal. Qatelespeytin adam bolmaydy. Jas adam maksimalizmge úrynshaq. Sondyqtan biz búnyng aldyn alayyq, halyqqa týsindireyik, jastargha dúrys baghyt bereyik dep aldarynyzgha kelip otyrmyz», – dedi.

Lauazymdy túlghanyng búlay qarapayym tilmen aitqan aghalyq aqyly  jinalghan oqushy jastardyng kónilinen shyghyp, jýrekterine jyly úyalady. Múny kezinde birqatar BAQ qúraldary maqúlday jazyp, ong bagha berdi. «Halyqqa, onyng ishinde jetkinshek jastargha olardyng ózderinin  úghymyna say tilde, sonday dengeyde sóileu kerek» desti.

Taghy bir aita ketetini, Aqtóbege barghan komissiya әleumettik qamtu mәseleleri boyynsha 46 myng túrghyndy qabyldap sóilesip, onyng ishinde kezek kýttirmeytin 4,6 myng adamgha naqty kómekter kórsetildi. Auyldyq әkimdikterde  әrbir túrghynnyng әleumettik jaghdayyn bilip otyratynday  arnayy bazalyq jýie iske qosyldy.

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev kәsipkerlikting últtyq ekonomikanyng negizgi qozghaushy da jetekshi kýsh ekenin, sol ýshin ony damytugha, әsirese, shaghyn jәne orta biznesti órkendetuge jan-jaqty jaghday jasau kerektigin ýnemi aityp keledi. Sondyqtanda «Qazaqstan-2050» Strate­giyalyq  baghdarlamasynda:  «Shaghyn jәne orta biznesting ekonomikadaghy ýlesi 2030 jylgha qaray, eng az degende, eki ese ósuge tiyis» degen mindet qoyylyp, «Jergilikti biznes-bastamalardy kótermeleu jәne meylinshe az, biraq qatan  retteu esebinen ishki naryqty damytu. Bizneske jasandy bógetter tudyra­tyn memlekettik sheneunikter ýshin jana, әldeqayda qatang jauapkershilik jýiesin engizudi qarastyru» qajet delindi.

Memleket basshysynyn  biylghy 2017 jylghy  Qazaqstan halqyna arnalghan Jol­dauynda da: «biznes-ortany týbegeyli jaqsartu jәne keneytudin» basym baghyt ekeni  aitylyp, «bizding strategiyalyq maqsatymyz­dyng biri – elding ishki jalpy ónimindegi shaghyn jәne orta biznesting ýlesi 2050 jylgha qaray kem degende 50% boluyn qamtamasyz etu» ekendigi atap kórsetildi.

Osy orayda Bas prokuraturanyng qarasha aiynda ótken alqa mәjilisinde  biznes pen  memlekettik organdarmen araqatynasy  taqyrybyna arnalyp, otyrys  barysynda kәsipkerliktin  óris aluyna kedergi keltire­tin biraz týitkildi jәitter  býkpesiz, ashyq aityldy.  Múnda da Jaqyp Qajmanúly sóz sóilep: «Biz kәsipkerlerdi «ayaqtan shalatyn­dardyn» kim ekenin, onyng artynda kimderding túrghanyn  aiqyn biluimiz kerek… Árbir sheneunikting kәsipkerlermen qalay júmys istep otyr?  Ol shynymen jaghdaydy jaq­sartugha  úmtylghanymen ýlgere almay jatyr ma, әlde óz mindetin bilmeytin biliktiligi tómen, sauatsyz qyzmetker me? Ya bolmasa, eshtene istegisi boykýiez bireu me?  Osyghan naqty bagha berilui tiyis», – dedi.  Kәsip­ker­lermen tikeley baylanys jasaytyn  Qarjy ministrligining Memlekettik kirister komiy­tetine qarasty  ekonomikalyq tergeu jýrgizu qyzmetining ókilderi bolghanymen, búl iste týrli zansyzdyqtargha jol berilude pro­kuraturanyng da kinәsi bar ekenin moyyn­dady.

Biylghy jyldyng aqpan aiynda  Almaty kәsipkerlerimen  kezdesip, aldaghy kezde bizneske sanitarlyq-epidimilogiyalyq jәne tótenshe jaghdaylar boyynsha jýrgiziletin tekseristerding 11 myng týrining joyylyp, adamdardyng qauipsizdigi men densaulyghyna qatysty 3 myng talaptyng qalatynyn mәlimdedi. «Jedel qyzmetkerler, tergeushiler nemese prokurorlar qylmystyq proseste ózderin qojayyn sezinbeuleri ýshin, elektrondyq qylmystyq is jýiesin engizetin bolamyz. Búl barlyghy ashyq bolu ýshin qajet. Kez-kelgen uaqytta ne bolyp jatqanyn baqylau jәne búzylghan qúqyqtyng súrauyn talap etu ýshin kerek», – dedi.

«Auruyn jasyrghan óledi» demekshi, aqiqatyn aitqan jón. Songhy kezderi  elimizding tergeu oryndarynda, týrmelerinde qysym jasau,  kýsh kórsetu, úryp-soghu  әreketterinin  oryn alatyndyghy jóninde jii aityla bastady. Sol sebepti de búghan zandylyqty qadaghalaushy organ retinde  Bas prokuraturanyn  jiti nazar audara bastaghany bayqalady.  Olay deytinimiz, osy mәsele haqynda QR Bas prokurory Jaqyp Asanov ótken jyly «Konstitusiya – qogham jәne memleketting serpindi jәne túraqty damuy­nyng negizi» degen halyqaralyq konferen­siyada: «Qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri kinәsin moyyndamaghan aiyptalushylardy úryp-soghugha deyin barady. Sebebi, olar búl – qylmysty әshkereleuding eng jyldam tәsili dep esepteydi»,  – dey otyryp, úryp-soghugha qatysty isterding 70%-yn prokurorlardyng tekseretinin, kýdiktige qatysty sonday zansyz әreketteri ýshin keyingi 5 jylda qúqyq qorghau organdarynyng 146 qyzmetkeri qylmystyq jauapkershilikke taptyrylyp, sottalghanyn aitqan bolatyn.

Al osy jaqynda aqpan aiynyng ayaghynda Astanada týrmelerding júmysyn jetildiruge qatysty ótkizilgen  IV forumda múnday ózekti jiyngha Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti (QAJK) tóraghasynyng qatynaspauy Bas prokurordyng ashu-yzasyn keltirdi. Múnday nemqúraydylyq pen jauapsyzdyqqa shyday almaghan Jaqyp Asanov: «Osynda QAJK tóraghasy bar ma ózi? Múnda onyng júmysyna qatysty kókeytesti әngimeler bolyp jatyr, al ol joq. QAJK tóraghasy ýshin múnan asqan qanday manyzdy mәsele boluy mýmkin? Mine, óz isine degen jauapkershilik pen qarym-qatynastyng týri.  Bizde búghan qylmystyq atqaru jýiesinde qanshama tóragha qyzmet istedi. Olardyng qay-qaysysy da óz vedomstvosynyng mýddesin qorghaytyn. Songhy 3 jylda qylmystyq atqaru jýiesining 80 qyzmetkerleriniz sottaldy. Búl jәy nәrse emes. Shúghyl shara qoldanyp, jaghdaydy týzeytin jәit», – dedi. Áli kýnge deyin týzeu  mekemelerining viydeo­kameralarmen, al QAJK qyzmetkerleri viydeotirkegishtermen jabdyqtalmaghanyn, sondyqtan da týrmelerde zannyng búzy­latyny, týrli azaptau men úryp-soghugha jol beriletini, sonday  ahual  qalyptasqanyn ashyna aityp, týitkildi mәselege alandau­shylyq bildirdi.

Jasyratyny joq, kóptegen basshylar óz qarauyndaghylardyn  tәrtip búzushylyghy men zansyzdyqtaryn, tipti, qylmystyq  әreket­terin jasyryp qalugha tyrysady.  Bolmasa kóz aldau ýshin eskertu jasap, sógis, qatang sógis bergen bolady. Sebebi belgili, mekeme­nin, úiymnyng ne vedomstvonyng atyna kir kelmeui kerek. Osylay jauyrdy jaba toqu­dyng kesirinen zansyzdyq әri qaray jalghasa berdi. Búl rette  Bas prokuror J.Asanovtyng qaghidaty men ústanymy dúrys dep oilaymyz. Mәselen, ol Qaraghandy oblysy proku­raturasynyng keybir qyz­metkerlerining ýstinen aryz týskende  jaghdaydy naqty jәne әdiletti týrde teksertip, shúghyl sharalar qoldandy. Zansyzdyq әreketterge jol bergeni ýshin oblystyq prokurordyng birinshi oryn­basaryn, qylmystyq isterding sotqa deyingi jýrgiziluin baqylaytyn basqarma bastyghyn jәne Temirtau qalasynyng prokuroryn  qyzmetterinen bosatty. Oblys prkuroryna sógis jariyalady.  Artynan ol óz erkimen qyzmetinen ketti. Múnyng basqalargha sabaq bolatyny dausyz.

Kadr sayasaty salasynda J.Asanovtyng taghy bir janalyghy  búdan bylay qala jәne oblys prokurorlaryn aldymen eki ailyq synaq merzimimen taghayyndau tәjiriybesin  engizbek. Osy merzim ayaqtalghan song prokurordyng mindetin atqarushy qanday júmystar atqardy, neni jýzege asyrdy?  Mine, solar jóninde viydeo týrinde ashyq esep beredi. Bergen esebi, atqarghan júmystary  jәne  iske degen yntasy men qarym-qabyleti júrtshylyqty qanaghattandyrsa  ghana qyzmetinde túraqty týrde qalady. Mysaly, osynday tәrtippen ( eki ailyq synaq merzimimen)  jyl basynda Ekibastúz qala­syna  Berik Adamov  prokurordyng mindetin atqarushy bolyp taghayyndalypty. Onyng bes minuttyq viydeoesebi  8 nauryzda  QR Bas prokuraturasynyn  resmy YouTube arna­syna qoyylyp, ony alghashqy kezding ózinde 2 myng adam kórip ýlgerdi. Ári qaray osylay qoldau, maqúldau tabatyn bolsa,  Berik  Adamov  túraqty qyzmetke ie bolady.  Nesi bar? Búl da  zandylyqty qadaghalaushy – prokuror degen jauapty da lauazymdy qyzmetke layyqty maman kadr tandaudyng bir amal-әreketi bolsa kerek.

Kýni keshe, yaghny 27 nauryzda Bas Pro­kurordyng tóraghalyghymen ótkizilgen Zandy­lyqty, qúqyqtyq tәrtipti jәne qylmysqa qarsy kýresti  qamtamasyz etu jónindegi ýilestiru kenesining kezekti otyrysynda: auyldyq jerlerdegi mal úrlyghy, qaladaghy úyaly telefondy jymqyru, jenil avto­kólikterdi aidap ketu mәselesi qaraldy. Jiyn barysynda birqatar derekter men mәlimetter keltirilip,  ashy shyndyqtar aityldy.

Mәselen, ótken  25 jyl ishinde elimizde 2 mln. astam úrlyq jasalyp, onyng 1,5 mln.-y ashylmay qalghan. Úrlyq jalpy qyl­mystyng 60% qúraytyn kórinedi. Árbir besinshi úrlyq bazarlar men dýkenderde jasalady. Tek songhy 5 jylda úrlyqtan kelgen shyghyn 70 mlrd. tengeden asyp ketken. Elimiz boyynsha 2016 jyly ýlken bazaralar men dýkenderde 14  000 úrlyq oqighasy tirkel­gen. Masqarsy sonda, keybir iri sauda oryndaryn qarauyldaytyn  kýzet agenttik­terining qyzmetkerleri qalta  úrylaryn  auyq-auyq bazar ishine jiberip, tapqan «pay­dany» óz ara  bólisip otyratyny anyqtalghan.

Sondyqtan da  onday kýzet agenttikteri­ning liysenziyasyn alyp, júmystan alastatu, úyaly telefon operatarlaryna úrlanghan telefondardy tirkemeu, lom­bardtargha baghaly zattar men búiymdar әkelip ótkizgen әrbir adamdy beynekamera, foto­suretke týsirip alyp,  aty-jóni, jasy, túrghylyqty meken-jayy siyaqty mәlimet­terdi tirkep qoi jóninde úsynystar jasaldy.

Jalpy, zer salyp qaraghanda, bayqa­ghanymyz, jylgha juyq uaqyt ishinde jana­shyl Jaqyp Asanovtyn  jasaghan júmys­tary, qolgha alghan isteri, kótergen basta­malary barshylyq. Olardyng bәrin  sana­malap, tizbelep jatudy jón kórmedik.

Eng bastysy, Bas prokurordyn  algha qoyghan maqsaty aiqyn. Ol  Ata Zanymyzda kórsetilgendey,  prokuraturanyn  zandy­lyqty qadaghalaushy organ retindegi  elimizding ómirindegi  bedeli men rólin kóteru, zansyz­dyq pen qúqyqbúzushylyqqa jol bermeu,  qúqyqtyq memleket qúru isine salmaqty ýles qosu bolyp tabylady. Onyng osy baghyttaghy adal da shynayy niyettegi amal-әreketteri men  jýzege asyryp jatqan júmystary  kónil quantady. Endeshe, bilikti de tәjiriybeli zangerding elding iygiligi men memleketting mýddesi jolyndaghy  talghamdy da talapty izgi isterine sәttilik pen tabys tilegimiz keledi.

Áshirbek  AMANGELDI

Abai.kz