Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 5843 0 pikir 14 Qarasha, 2017 saghat 22:44

Isatay Isiyn: Eng basty energiya ol – adamnyng ózining energiyasy

Astanada ótken halyqaralyq «EKSPO-2017» kórmesi әlem elderi aldynda Qazaqstannyng mәrtebesin asqaqtatyp qana qoyghan joq, elimizdegi kóptegen salanyng damuyna serpin bergeni shyndyq. Ásirese, energetika salasyndaghylar ýshin búl kórmening paydasy úshan-teniz boldy. Osy orayda Abai.kz aqparattyq portalynyng Shyghys azaqstan oblysyndaghy tilshisi energetik mamandardy dayyndaytyn birden-bir oqu orny - Óskemen poliytehnikalyq kolledjining diyrektory Isatay Isinmen jolyghyp, әngimelesken edi.

- «EKSPO» – Qazaqstannyng joghary dengeyde ótkizgen eng jarqyn jobasy boldy. Osynau auqymy keng jobany abyroymen jýzege asyruy Qazaqstannyng tek qana Ortalyq Aziyada ghana emes, әlemdik kenistikte de ózindik orny bar memleket ekendigin kórsetti, - deydi Óskemen poliytehnikalyq kolledjining diyrektory Isatay Saliyhúly.

Bastauyn sonau 1851 jyldan alatyn halyqaralyq kórmeni elimizde ótkizu qazaqstandyqtargha ne berdi? Isatay Saliyhúlynyng aituynsha, kórmening memleketimizge de, jәy qarapayym halyqqa da bergeni óte kóp. Búl - investisiya tartudyng qúraly. Búl - energiyanyng balamaly kózderin engizudi jemisti jýzege asyryp otyrghan әlemning jetekshi kompaniyalarymen yntymaqtastyq. Búl – turizmdi damytu. Jalpy, búl - elding jaghymdy imidjin qalyptastyru. Sonymen qatar ol halyqaralyq kórmening jas úrpaqqa, oqushylar men studentterge bergeni de úshan-teniz ekenin aitady. «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi qanshama myndaghan jas úrpaqtyng keudesindegi ýmit otyn ýrledi, tanym kókjiyegin keneytti, aldaghy armandargha qúlshyndyrdy. IYә, onyng nәtiyjesi әzirge kózge úryp, kórinip túrmaghanymen, bolashaqta ol óz jemisin mindetti týrde beretinine senim mol.

- Eng basty energiya ol – adamnyng ózining energiyasy, - deydi kolledj diyrektory.

«EKSPO» halyqaralyq kórmesine Óskemen poliytehnikalyq kolledjinen 150 student barypty. Onyng ishinde 75 student kórmeni tegin tamashalau baqytyna ie bolghan. Kolledj diyrektory Isatay Saliyhúlynyng ózi de halyqaralyq kórmege eki ret arnayy barghan. Óitkeni, kórme taqyryby ol ýshin óte ózekti. Ol basqaryp otyrghan Óskemen poliytehnikalyq kolledji 65 jyldan astam uaqyt boyy ónirimizding energetika salasy ýshin mamandar dayarlaudy jýzege asyryp kele jatyr. Jyl sayyn atalghan kolledjdi 280-300-ge juyq týlek bitirip, jana ómirge qanat qaghady.

- Ózderiniz bilesizder, bizding oblysymyzda energetikalyq sala óte jaqsy damyghan. Ónirimizde ýsh birdey GES, eki ýlken JES bar. Ondaghy mamandardyng negizgi bóligin bizding kolledjding týlekteri qúraydy. Óskemen GES-imen qoyan-qoltyq júmys isteymiz. Kәsiporynmen arada dualidi oqytu boyynsha arnayy memorandumgha qol qoyylghan. Bolashaq tehnik elektrik mamandarymyz birinshi kurstan bastap-aq osy kәsiporynda tәjiriybeden ótedi. Synaq kezinde de komissiya qúramynda GES mamandary bolady. Aldaghy uaqytta oqu ornynda gibridti energetika boyynsha jana bir mamandyqqa liysenziya aludy oilastyryp otyrmyz, - deydi ol.

Isatay Saliyhúly onyng sebebin de týsindirip berdi. Óitkeni, qazirgi kýni әlemde dәstýrli emes energiya kózderin paydalanu ýlken manyzgha ie bolyp otyr. Ásirese, kýn, jel energiyasyn óndiruge degen qyzyghushylyq basym. Óitkeni, búl energiya kózderi shyghyny az әri ekologiyalyq taza boluymen tartymdy. Olay bolsa, biz de kóshten qalmauymyz kerek. Ras, qazirgi kýni elimizde energiya tapshylyghy aitarlyqtay bilinip otyrghan joq. Óitkeni, jerimizding qoynauy qazba baylyqtargha óte bay. Biraq sarqylmaytyn baylyq bolmaydy. Sol kezde san soghyp qalmau ýshin balamaly energiya kózderin paydalanudy qolgha alu qajet.

- Aldaghy uaqytta studentterge beriletin kurstyq jәne diplomdyq júmystardyng mazmúnyn qayta qaraudy oilastyryp otyrmyz. Oghan qanday da bir energiyanyng balamaly kózderi turaly júmystardy engizu de oiymyzda bar,  -deydi diyrektor.

Serik Sekman

Óskemen

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458