Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2808 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2010 saghat 22:17

Beybit Saparaly: «Qazirgi mýfty ornymda qalsam dep armandap jýrgeni ras»

QMDB qúryltayynyng qarsanynda

Qazaqstan músylmandarynyng kezekti  5-nshi sezi Astanada, 17-nshi jeltoqsanda ótetinin «Abay.kz» aqparattyq portaly aldymen habarlaghan bolar. Eldegi diny ahual ekining birin alandatyp otyrghan qazirgi jaghdayda sezde kóteriletin, talqygha týsetin mәselelerding qogham ýshin de, biylik ýshin de manyzdy ekeni anyq. Sondyqtanda, Qazaqstan músylmandarynyng sezine deyin eldegi birneshe dintanushy azamattarmen sezd tóniregindegi qysqa súhbattar jariyalap otyrghandy jón kórdik.

Alghashqy bolyp dintanushy, ghalym, jazushy Beybit Saparaly myrza óz oilaryn ortagha saldy.

- Siz Astanada 17 sy kýni ótetin músylmandar sezine qatysasyz ba?

- Joq, men qatyspaymyn oghan.

-  Nelikten qatyspaysyz? Onda qanday mәseleler talqylanghanyn qalaysyz? Óziniz qanday mәsele kóterer ediniz?

QMDB qúryltayynyng qarsanynda

Qazaqstan músylmandarynyng kezekti  5-nshi sezi Astanada, 17-nshi jeltoqsanda ótetinin «Abay.kz» aqparattyq portaly aldymen habarlaghan bolar. Eldegi diny ahual ekining birin alandatyp otyrghan qazirgi jaghdayda sezde kóteriletin, talqygha týsetin mәselelerding qogham ýshin de, biylik ýshin de manyzdy ekeni anyq. Sondyqtanda, Qazaqstan músylmandarynyng sezine deyin eldegi birneshe dintanushy azamattarmen sezd tóniregindegi qysqa súhbattar jariyalap otyrghandy jón kórdik.

Alghashqy bolyp dintanushy, ghalym, jazushy Beybit Saparaly myrza óz oilaryn ortagha saldy.

- Siz Astanada 17 sy kýni ótetin músylmandar sezine qatysasyz ba?

- Joq, men qatyspaymyn oghan.

-  Nelikten qatyspaysyz? Onda qanday mәseleler talqylanghanyn qalaysyz? Óziniz qanday mәsele kóterer ediniz?

- Qazaqstan músylmandarynyng eng alghashqy birinshi, ekinshi qúryltayyna qatysqanmyn. 1990-1992-nshi jyldary. Ol kezde jurnalist boldyq. «Zaman-Qazaqstan» gazetining atynan qatysyp, әlgi atalyp ótken qúryltaylardy kórgenmin. Odan keyingi 2000-2005-nshi jyldardaghy qúryltaylargha qatysqan joqpyn. Qúryltaygha shaqyru kerek qoy. Ghalym, dintanushy, jazushy retinde baryp qatysuymyz kerek edi. Óitkeni, elimizdegi diny ahualgha qatysty mәselelerdi qozghap, aityp jýrmiz. Biraq, shaqyrmaghan song óz betinmen baryp qatysa almaysyn. Sondyqtan, 2000 jyly Almatyda, 2005 jyly Astanada ótken qúryltaylargha da shaqyrylmaghandyqtan baryp qatysa alghan joqpyz. Búl jolghy qúryltay jabyq, jasyryn jaghdayda ótkeli jatyr. Ár oblystan jeti-segizden ghana imam shaqyrylghan kórinedi.

Qazaqstanda 11 millionnan astam músylman bar eken. Búl - Qazaqstan músylmandar basqarmasynyng esebinde de, keshegi sanaqta da jariya bolghan naqty derek.  Sol 11 million músylmannyng belgili bir kólemdegi payyzy qúrylytaygha qatysuy kerek edi. Barlyghy әriyne, qatysa almaydy. Tek qana imamdar emes, din islamgha janashyr, sol jolda pikir aitatyn adamdar da qúryltaygha  qatyssa qúp bolar edi. Qúryltay degen kóp bolyp jinalyp diny mәseleni talqylau ghoy. Eldegi ahual, soghan oy qosu, pikir qosu, sonyng sheshilu joldaryn ortaqtasyp izdeu. Shaqyrylmaghan song biz qatyspaymyz.

-  Nege shaqyrmady dep oilaysyz?

- Bizdi shaqyrmaghany sebebi - diny basqarmanyn  sayasatynda jatyr. Mýfty bar, onyng orynbasarlary, alqasy bar. Keyingi on jyl qazirgi mýftiyding qyzmeti bolyp tabylady ghoy. Osy kezenge baylanysty qanshama syndar aityldy. Ol kisiler  synnan qorqady. Jay uaqyttyng ózinde mýftiyattyng ókilderi ashyq, ýlken mәsele talqylanyp jatqan jiyndargha qatyspaydy. Sondyqtan, ýlken mәselelerdi talqylaudan qorqady dep oilaymyn. Áueli Alladan qorqu kerek. Bizding qoghamdaghy diny mәsele bәrimizge ortaq qoy. Onda diny basqarmanyng ýlesi de, kemshiligi de bar.

Qúryltaygha shamasy, Astanada namaz oqymaytyn akademiksymaq, filosofsymaq azyn-aulaq adamdar qatysatyn boluy kerek. Ol jaghyn bilmeymin. Habarym joq.  Qúryltay  әr oblystan jeti-segizden imam kelip, jabyq jaghdayda ótedi dep oilaymyn. Múny naghyz qúryltay dep aitugha kelmeydi. Búrynghy qúryltay  2005-nshi jyly jaz aiynda, shilde de me,  boldy. Biylghy qúryltay sol shildege deyin ótu kerek edi, odan beri de bes-alty ay ótip ketti. Zang jaghynan da búl ýlken mәseleler.  Jalpy qúryltay júrtqa jariyalanyp, osynday mәseleler talqylanady dep mýftiyattyng sayty bar, gazet-jurnaldary bar solardyng bәrinde ashyq aitylyp, osynday kýni qúryltay ótedi, qatysamyn deushiler anketasyn jibersin, qarayyq, myng nemes bes jýz adamdy ghana qatystyra alamyz degen sekildi mәseleler qozghalyp baryp, qúryltay Qazaqstandaghy diny ahualdy talqylauy kerek dep oilaymyn. Ol mәseleler birneshe kýn talqylanyp, mýfty parlamentte sóilep, ýkimetke birqansha úsynystar aitylatyn ýlken, auqymdy jiyn jasaluy tiyis-túghyn. Al, bes jyldan keyin mýftiydi aldyq, mine, qaytadan sayladyq deu ýshin qúryltay shaqyrylsa, onyng mәnisi belgili bolghany ghoy.

- Sezde bas mýftiyding saylauy bolatyny anyq. Soghan layyq dep kimdi aita alasyz?

- Qúryltay shyn mәnindegi qúryltay bolatyn bolsa, Qazaqstanda dinge enbek sinirip jýrgen mynaday adamdar bar dep biz aita alar edik. Áriyne, olar úsynyluy da, úsynylmauy da mýmkin. Al, endi myna jabyq jaghdayda jýzge tolmaytyn adam 11 miliion músylmannyng taghydyryn sheshpekshi... Ótken 2005-nshi jyly bir-eki imamnyng aty ataldy. Sosyn qazirgi mýftiyding kandidaturasy úsynyldy. Sodan anau ekeui ózining kandidaturasyn aldy da qazirgi mýfty qaytadan saylandy. Osy ssenariy qaytalanatyn shyghar. O jaghynan biz habarsyzbyz, sodan song da bәlen dep aita almaymyz. Qazirgi mýftiyding ornymda qalsam dep armandap jýrgeni ras.   Býkil basylymdardy qaranyz, songhy jyldary qanday payyzdy kólemde syn-pikirler, qostaular jazylghan, aitylghan jәne oghan diny basqarmanyng qanday jauap qatqanyn bayqay otyryp, naqty kartinany kóru bolady.

- Rahmet!

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5553