OQO, Tóleby audanyna qarasty Aqqúm auyldyq okrugining 100-den astam ýy basy kezinde Óndiristik Kooperativke qosqan jerlerin tappay otyr. Osy auyldyng túrghyndary 2004 jyldan beri kooperativ tóraghasy dep tanyp kelgen Dos Eskendir biylghy 2017 jylghy jinalystarda bergen týsinigi boyynsha ózining basqaruynda bar bolghany 25 mýshening jer ýlesteri qalghanyn aityp eldi tang qaldyrdy.

Auyldaghy aghayynnyng enshisindegi jer ýlesterin iyemdenip ketkender kim ekenin bilmey el daghdaryp otyr.

Jasyratyny joq, Kenester Ýkimeti qúlaghannan keyin auyl-sharuashylyq salasy túralap qaldy. Tәuelsizdik alghan jyldardan keyin 1996 jyly Aqqúm auyldyq okrugining ýy basyna, naqtyraq aitsaq, sol kezde újymgha enbegi singen túlghalargha auyl sharuashylyghyna qatysty jer ýlesterin bólip bergen bolatyn. Yaghni, jer emip, terin topyraqqa tókken júmyskerler men osy auylgha enbegin sinirip jýrgen әrbir auyl túrghyndary auyl sharuashylyq jerlerinen tiyisti ýlesterin alghan bolatyn. Olardyng ishinde múghalimder men medisina qyzmetkerlerine 1,5 gektardan tiyse, zeynetke shyqqan újym júmysshylaryna 6,5 gektardan, al újymnyng júmysynan bas almay qyzmet etkenderge tiyesili ýlesteri 12 gektar, keybiri 24 gektargha deyin auyl sharuashylyq jer ýlesterin alghan bolatyn. Barlyq joghy 2700 gektar jer halyqqa bólip berilgen. Sóitip tiyisti kuәlikterin qoldaryna ústatqan da. Alayda, úzaqqa barmay sol kezdegi auyl atqaminerleri halyqtyng qolyndaghy ýlestik jer kuәlikterin qaytadan jinap alghan. Sondaghy aitqan syltaulary «Qaytadan bir újymgha birigemiz, sondyqtan qaghazdarynyz kontorda túru kerek mys» dep týsindiripti. Osydan keyin «Amangeldi» degen ataumen júmys isteudi bastaghan újymnyng jeri belgisiz sebeptermen jyl sayyn kemy beredi.

Múndaghy halyq óz ýlesterindegi jerding rizyghyn tolyq kórmey keledi. El ekonomikasy shatqayaqtap túrghan jyldarda 1996-2003 jyldar aralyghynda halyq jerding eshqanday ónimin kóre elmady. 2004 jyldardan keyin birneshe qap biday, malgha azyqtyq jem ónimderin ala bastaghanda ishteri jylyp qalghandy. Alayda quanyshtary úzaqqa barmay birtindep «mýshelikte joqsyz, jerinizding qayda ketkenin biz bilmeymiz» degen jauap alyp, ya jersiz, ya bidaysyz qalghan auyldaghy aghayyndar kóbeye bastady.

Kóp súraqtyng jauabyn izdegender Tóragha Dos Eskendirding tiyanaqsyz jauaptarynan tyghyryqqa tirelip, qoldarynda týpnúsqa qújattary bolmaghandyqtan, izdenuge jol taba almay jýrdi. Dese de el ishinde kózi qaraqty, zangha sauatty túlghalar bas kóterip, halyqtyng jerin izdeuge kirisken bolatyn.

Anyqtalghanynday, 1996 jyly qúrylghan «Amangeldi» újymy 2004 jyly úshty-kýili joghalyp, onyng enshisindegi auyl-sharuarshylyq jerleri janadan qúrylghan «Momynay 2030» óndiristing kooperatiyvining iyeligine ótken eken. Alayda, «Momynay 2030» ÓK qaghaz jýzinde tek 185 gektar jerdi rәsimdegen, qalghan 2525 gektar jerding qújaty qayda ketkeni belgisiz. Degenmen elding kóz aldynda jyl sayyn búl jerlerdi de «Momynay 2030» ÓK iygerip otyrghanyn jasyru mýmkin emes. Onyng ýstine «Momynay 2030» ÓK mýshelerining negizgi qújattary «Amangeldi» újymy dep bólingen kuәlikter bolyp tabylady. Oghan qosa «Momynay 2030» ÓK tóraghasy bolyp kelgen Dos Eskendirding qolynda tiziminde bolmasa da «Amangeldi» újymynyng basqa da kuәlik qaghazdary túr. Búl turaly auyl túrghyndary da, Dos Eskendirding ózi de jasyrghan emes. Sóitse daghy ózining ýlestik jerin súraghandargha «Qaghazy bar, jeri joq» degen jauabynan Dos Eskendir tanbay keledi.

Býgingi tanda úiymdastyru tobynyng zertteuimen anyqtalghan taghy bir fakt - Dos Eskendirding de «Momynay 2030» ÓK tóraghasy bolyp zansyz saylanghany. Úiymdastyru toby Tóleby audanynyng Ádilet basqarmasyna tirkelgen hattamalarynyng barlyghy derlik zangha qayshy jasalghanyn, onymen qosa, ««Amangeldi» újymyna tiyesili bolghan auyl sharuashylyq jerlerding qújattaryn amalyn tauyp ózining basqaruyndaghy basqa «SauyrshyAgro» dep atalatyn kәsipornyna audaryp kelgen» degen kýmәndaryn jayyp saldy.

Kýmәndi súraqtargha jauap izdegender únamasa kerek, úiymdastyru tobyndaghy birtalay mýshelerdi Dos Eskendirding úzaq oilanbastan, әdettegidey, eshqanday negizsiz mýshelikten shygharyp jiberedi. Osylaysha ol kezekti, jinalyssyz jasalghan, 2017 jyldyng 11-shildedegi kýmәndi hattamasyn Tóleby audanynan jyraqqa Qazyghúrt audanynyng Ádilet basqarmasyna aparyp tirkeydi. Neden shoshyghany belgisiz ÓK-ting zandy meken-jayyn da Qazghúrt audanyna auystyrady. 100-tengelik pay ýlesimen Qazghúrt audanynynyng 32 túlghasyn kooperativ mýsheleri etip tirkep qoyady. Aqylgha syimaytyny ÓK mýshesi bolugha «100 tengenin» jetkilikti bolghany jәne ÓK-ke birneshe gektar auyl sharuarshylyq jerlerimen kirip otyrghan mýshelerding de ýlestik payyn «100 tenge» dep kórsetkeni. Búl degeniniz ashyqtan ashyq tonau emey nemene!

Úiymdastyru toby 2017 jyldyng kókteminen kóptegen súraqtargha jauap izdep, Dos Eskendirding talay bylyghynyng betin ashty dese de bolady.

Birinshiden 2004 jyly qúrylghan  «Momynay 2030» ÓK tóraghasy bolyp auyl halqyna qarapayym traktorshy retinde ghana belgili 1971 jylghy Berdibaev Asanyng tirkelgeni tang qaldyrdy. Berdibaev Asan 2015 jyldyng kókteminde óz ózine qol salumen kóz júmghany anyqtaldy. Al osy újymda enbek etken Asannyng әkesi Seyitnәbiyding sózinen úlynyng eshqanday tóraghalyq júmystar atqarmaghanyn bildik. 2014 jyly ÓK júmysyna qúzyrly mekemeler tarapynan tekseruler jýrgizilgen, dәl osy jyly ýsh ret hattamalar týzilip, nәtiyjesinde Dos Eskendir tóragha bolyp saylanyp, Tóleby audandyq Ádilet basqarmasyna tirkelgen. Búryn sondy mýshelikte bolmaghan Dos Eskendirding zandy attap ótip, qalaysha «Momynay 2030» ÓK tóraghasy bolghany belgisiz. Dos Eskendirding hattamalarynda qarama-qayshylyqtar tolyp jatyr. Mysaly ol 2014 jyldyng 13-tamyzynda tirkelgen alghashqy hattamasynda birden Tóragha bolyp saylanady da, ekinshi  2014 jyldyng 15-tamyzyndaghy hattamamen mýshelerding pay ýlesterin satudy rәsimdeydi. Múnda «ÓK turaly» Zang boyynsha «ÓK-ting kezekten tys jinalystary kemi 20 kýnnen keyin bolugha tiyis» degen talap mýlde saqtalmay otyr. Osy 2014 jyly 30-qazandaghy hattamasymen Dos Eskendir mýshelikke enedi. Yaghny aldymen Tóragha bolady eken daghy, odan keyin mýshelikke kiredi – búl tolyghymen zangha qayshy әreket. Búdan ózge «ýlesterin satty» dep hattamada kórsetilgen mýsheler búl kelisimning zandy bolghanyn joqqa shyghardy. Olar 10 jyldyq diviydentti aqshalay alugha keliskenin, al jer ýlesterin satpaghandaryn jetkizdi.

Degenmen, is jýzinde 2004 jyldan beri «Momynay 2030» ÓK Tóraghasy bolyp kelgen Dos Eskendir býgingi tangha deyin mýshelerding basyn qosyp, jinalys jasaghan emes. Búrynghy «Amangeldi» újymy jospardy artyghymen oryndap, ónimin Ýkimetke ótkizip, qalghanynyng ózine halyq toyynyp jatatyn. Kartop, sәbiz, qyzanaq degendering qazan bolghanda masaq tergen júrttyq kóbi «qarq» bop qalushy edi. Býginde sol berekeli újymnan eshtene qalmaghanday. Júmyssyz sandalghan halyq kedeyshilikten kóz ashpauda. Ýkimetting bólip bergen jer ýlesin tiyimdi paydalanatyn bolsaq, múnshama ekonomikalyq qúldyraugha úshyramas edik. Bar mәsele kóz aldymyzdaghy jerdi tiyimdi paydalana almay otyrghanymyzda jәne Dos Eskendir siyaqty basshylardyng el rizyghyn arttyrudyng ornyna bardy joq qyp otyrghan beyghamdyghynda dep bilemiz.

2017 jyldyng 2-shildesinde   «Momynay 2030» ÓK mýsheleri bas qosyp, jana basshy saylaghan. Alayda, Dos Eskendir búl jinalystyng sheshimin moyyndaghysy kelmedi jәne tiyisti qújattardy jana basshygha beruden bas tartqan bolatyn. Taraptardyng mýddesin kelesi kezekte Oblystyq ekonomikalyq sot sheshpekshi. Sottyng habary jetkesin Dos Eskendir mýshelerge ayaq asty bir kýn qalghanda habar berip, 2017 jyldyng 26-qarashasynda kezekten tys jinalys ótkizdi. Kýn tәrtibine ÓK mýshelerining aldynda esep berudi qoyghanymen onyng bergen esebine halyq qanaghattanghan joq. Jinalystyng sony әdettegidey dau-janjalgha úlasty. Jer ýlesterin satty degen mýsheler men satyp alushy Dos Eskendirding arasynda týsinispeushilik payda boldy. Joghalghan jer ýlesterin izdegen basqa da mýsheler Dos Eskendirdi súraqtyng astyna alghanymen eshbirine túshymdy jauap bere almady. Al qazyghúrttyq 32 mýshe men «100 tengelik» pay ýlesine qatysty bergen týsinigi hattamadaghy mәlimetterine qayshy kelip, daudy odan әri ushyqtyra týsti.

Endigi kezekte elding bar ýmiti Oblystyq mamandandyrylghan ekonomikalyq sotta bolyp otyr. Sottyng әdil ótip, kooperativtegi elding jeri halyqtyng rizyghyna qyzmet etse degen ýkili ýmitteri bar.

Shyndyghynda, býgingi tanda Elbasynyng ústanyp otyrghan sayasaty boyynsha kóptegen baghdarlamalar iske qosylyp, el ishi jerding iygiligin kórip keledi. Auyl sharuashylyq salasyn damytudaghy Ýkimetting qolgha alghan iygi sharalarynan «Momynay 2030» ÓK-ning mýsheleri de shet qalghysy kelmeydi. Sol sebepti jer dauynyng erterek sheshilip, kooperativting basshylyghyna jer ýlesterin kemitetin emes, elding nesibesin eselep kóbeytetin túlghanyng kelgenin qalaydy.

Aysha Arystanqyzy

OQO, Tóleby audany, Momynay auylynyng tumasy

Abai.kz