Til janashyrlary: til komiyteti kerek
Elordamyzdaghy Últtyq akademiyalyq kitaphananyng Konstitusiya zalynda «Qazirgi terminjasamnyng baghyttaryn aiqyndau mәseleleri» atty respublikalyq seminar-kenes ótti.
Alqaly jiyndy seminar spiykeri QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiyteti tóraghasynyng orynbasary Gh. Meldeshov ashyp, ol kirispen sózinde bylay dedi:
– Últtyq terminologiya salasy egemendik alghannan beri birshama tabysqa jetti. Ghylym, tehnika, ekonomika, qarjy, mәdeniyet, t.b. salalarda terminologiyalyq sózdikter jaryq kórdi. Degenmen terminderdi birizdendirude, bekitilgen terminderdi júrtshylyqqa nasihattauda, termintanu mәselesinde týiini tarqamaghan mәsele az emes. Sondyqtan da sizderding bastarynyzdy qosyp, osy saladaghy kemshilikterdi týzeuge talpynyp otyrmyz. Seminar barysynda qazirgi terminjasamnyng baghyt-baghdary men jana qazaq әlipbii qoldanysqa engen tústa qanday kedergilerge tap boluymyz mýmkin jәne tiyimdiligi qanday bolmaq múny da saralasaq, sabaqtasaq deymiz. Halyqaralyq jәne otandyq tәjiriybelerdi saraptay otyryp, ózimizge ondysyn qarastyrsaq jón bolar edi.
Seminar-keneste alghashqy bolyp, Abylay han atyndaghy Qazaq halyqaralyq qatynastar jәne әlem tilderi uniyversiytetining professory, f.gh.d. Bayynqol Qaliyev bayandama jasady. Ol óz sózin úsynyspen bastady.
– Terminologiya salasynda nәtiyjeli júmys jasau ýshin arnayy terminologiya komiytetin qúrudy úsynar edim. Sonda ondaghy mamandar ózge ispen qatar ainalyspay, naq termin salasyna mәn beredi. Salalyq terminderdi sol sala mamandarymen birlese otyryp, seksiya qúryp qabyldasa , múnday qarama-qayshylyqtar men kelispeushilikterge tap bolmaytyn edik. Ghylym akademiyasynyng barlyq instituttarynda, barlyq mekemelerde tek qana ghylymy termindermen ainalysatyn shtattyq kestemen bekitilgen mamandar júmys jasasa. Ol sol salagha qatysty barlyq terminderdi jinaumen, retteumen, kәsiby til mamanymen birlese otyryp salalyq terminning bekitiluine atsalyssa, núr ýstine núr bolar edi. Jәne olar terminderding qazaqsha jәne bir balamasyn bekitse. Al qazaqsha balamasy joq terminderdi sol qalpynda qoldansaq. Sosyn biz qúrghaly otyrghan terminologiya komiyteti terminderding dúrys-búrys qoldanyluyn baqylap otyrsa, nәtiyjeli júmys bolar edi,- dedi ol.
Ghalymnyng úsynysyn Parlament deputaty Sauytbek Ábdirahman da maqúldap:
– Rasynda, biz terminderdi uniyversiytet múghalimderine qosalqy júmys etip mindettep qoyghanbyz. Oghan qosymsha aqy tólenip te otyrghan joq. Al enbek baghalanbaghan kezde, bireuding «qarap jibershisimen» jasalghan júmys ong nәtiyje bere bermeydi. Sondyqtan terminologiya komiytetin qúrudy qoldaymyn. Arnayy saraptamagha shartty negizde aqy tólenetin bolsa, sapaly júmys ta bolady,- dedi ol.
Til janashyry, terminologiya salasynyng basy-qasynda jýrgen A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory, professor, f.gh.d. Erden Qajybek: «Ár últta, әr memlekette terminologiyalyq qor shamamen qansha boluy kerek? Ghylymnyn, óndiristin, sharuashylyqtyng salalary jiktegende jýzge jetedi. Yaghny olardyng әrbirinde keminde 5000-nan astam termin bar. Orta eseppen 10-15 myng deymiz. Al biz songhy 20-25 jyldyng kóleminde, jalpy, 20-30 mynday termin bekittik. Endi qaranyz biz qanshalyqty kesheuildep kelemiz?.. Ár salanyng 10-20 payyz ózgertilmeytin negizgi tirek sózderi bolady. Mәselen, algebradaghy sinus, kosinus, katangens, tangens syndy. Al qalghan 80 payyzyn óz tilimizge iykemdep, ynghaylap bekituimizge bolady. Qosu, alu syndy. Qazaq tili óte bay. Tipti gharysh әlemi, geologiya, giodeziya salalarynyng salalyq sózderin dóp basugha, naq jetkizuge qor jetkilikti. Búl bizding basty baylyghymyz, әri mýmkindigimiz. Sondyqtan múny qajetimizge dúrys paydalana aluymyz kerek. Sonda salalyq qazaq tilin sózdikpen audaryp, dýbara kýige týspeymiz» degen ghalym sózin qazaq termiynqorynyng halyqaralyq әleuetimen sabaqtady. Sonday-aq, qazaq terminjasamy núsqaumen, búiryqpen damymaytyndyghyn algha tartty.
Al bir terminge birneshe balama beru mәselesine f.gh.d. Qarlyghash Aydarbek tolyqqandy jauap berdi.
– Termin tabighy qúbylys emes, ol jasandy prosess ekenin bәrimiz moyyndauymyz kerek. Al termindi kim jasaydy? Terminologtar emes, sala mamandary shygharady. Al onyng salmaghyn, synyn til mamandary kóterui tiyis. Sonymen qatar terminning bekitiluine bedel de yqpal etedi. Múny biz qansha jasyrayyn desek te, búl kólegeyleuge kelmeytin mәsele. Sonday-aq jogharyda «bir terminning bir ghana balamasy bolsyn» degen dýnie qozghaldy. Búl mýmkin emes. Sebebi, auditoriya «dәrishana» dep uniyversiytette qoldanylsa, ony keng auqymda «halyq», «búqara» retinde de alugha bolady. Múnyng ekinshisi halyq qabyldaghan týsinik. Sondyqtan kópshilik qabyldaghan sheshimge, sózge biz qarsy kelip, tejey almaymyz. Tek sózdikterde әrbirining mәn-mәtinine mәn berilip, salalyq qoldanysy kórsetiledi. Soghan týsinik beriledi,- dep dәleldi, qysqa qayyrdy.
Keleli keneste f.gh.d. Orynay Júbaeva terminologiya salasynda ýrdiske ainalghan orys tilindegi, aghylshyn tilindegi júrnaqtardy qaz-qalpynda qoldanu mәselesine toqtaldy. Ol A. Baytúrsynúlynyn, Á. Bókeyhanovtyn, Q. Kemengerúlynyn, Q.Sәtbaev, N. Qaratyshqanúly, K. Amanjolov pen A. Tasbolatovtar jasaghan salalyq terminderin negizge ala otyryp, qay salada bolmasyn qazaq terminjasamyn jasaugha bolatyndyghyn dәleldep berdi. Aldymen barymyzdy týgendep, qalghanyn sosyn týzep, týgendeudi úsyndy. Jiyn barysynda qazaq terminderining orfografiyalanuy da nazardan tys qalmady. Jana әlipbiymen ózgerissiz qoldanylatyn terminderdi jazuda jiberetin qatelikter men ony týzeu joldaryn S. Demiyrel atyndaghy uniyversiytetting professory, f.gh.d. Qúralay Kýderinova qauzady. Ghalymnyng úsynys-pikirleri kópshilik talqysyna týsip, әriptesteri tarapynan qoldau tappady.
– Jana qazaq әlipbiyine orys tanbalaryn әkelip, qystyrudyng esh qajeti joq. Biz óz tól tanbamyzdy bekituge talpynyp otyrmyz. Orys tiline sýienip jasalghan barlyq terminderdi tól tanbalarymyzben, ózimizde bar әripterimizben belgilesek, ol bizding qazaqsha sóz bolyp shyghady. Qoyyrtpalyqtan, ala-qúlalyqtan biz osylay ghana qútyla alamyz. Biz joqtan ózgege basymyzdy auyrtpauymyz kerek. Barymyzdy baghalap, sol negizde júmys jasaugha tiyispiz,- deydi Bayynqol Qaliyev.
Qazirgi qazaq terminjasamynyng jay-kýy baghamdalghan basqosuda memlekettik organdar men mekemelerding qyzmetkerleri kókeydegi kýmәndi saualdaryn til mamandaryna tikeley joldady. Qoldanysqa engen «payyz», «naryq», «múrajay» sózderining nelikten bekitilmegenin, balamasy bar sózderding bastapqy kýiinde qaldyryluy kónilge qonbaytyndyghyn algha tartty. Býgin bylay, erteng olay qúbylsaq, qazaq terminologiyasy qansha jerden komiytet qúrsa da, damymaytyndyghyn tilge tiyek etti. Sondyqtan termin salasyna standarttau qajettigi aityldy.
Abai.kz