«Temirqazyq» pikirsayys kluby juyrda jyl jabylar tústaghy jiynyn ótkizdi. Tәuelsizdik toyynyng qarsanyndaghy basqosu barysynda jazushy hәm ghalym Túrsyn Júrtbay «Birtútas Alash iydeyasy: keshe jәne býgin» degen auqymdy taqyryp ayasynda bayandama jasaghan edi. Tómende alashshyl azamattyng aitqandaryn yqshamdap úsynyp otyrmyz.

Azattyq iydeyasyn qadirley almay jýrmiz

«Temirqazyq» pikirsayys kluby juyrda jyl jabylar tústaghy jiynyn ótkizdi. Tәuelsizdik toyynyng qarsanyndaghy basqosu barysynda jazushy hәm ghalym Túrsyn Júrtbay «Birtútas Alash iydeyasy: keshe jәne býgin» degen auqymdy taqyryp ayasynda bayandama jasaghan edi. Tómende alashshyl azamattyng aitqandaryn yqshamdap úsynyp otyrmyz.

Azattyq iydeyasyn qadirley almay jýrmiz

Qazaq halqynyng últtyq damu joly dәl qazirgi sәtte toghyz joldyng torabynda túr. Mening oghan tolyq kózim jetedi. Ashyghyn aitqanda, memleket halyqtan ajyrap qaldy. Memleket tek rettep otyruy kerek, qalghanyn naryq ózi qalyptastyrady dep ózeuregender endi birer jyldan son, halyqtan mýlde qol ýzedi.
Kezinde auzymen Alash dep sóilep, qolymen halyqtyng nesibesin jegen jandar býginde biyik lauazymdardy iyelenip otyr. Sonday qayratkerler memleket ýshin eng qauipti adamdar dep esepteymin. Oghan ne sebep? Osy orayda, ózimning janyma jaqyn, qyryq jyl boyy zerttegen últtyq iydeya mәselesine toqtalyp óteyin. Alghashqy núsqasyna bizding de birer sóilemimiz jazylghan «Egemendik turaly» mәlimdemedegi últtyq iydeya uaqyt ótken sayyn úsaqtala berdi. 2002 jyly «Jer turaly» Zang qabyldanyp ketkennen keyin qazaq memleketi últtyq iydeyadan birjola arylyp, massondyq memleketke ainalugha kóshti. Massondyq degenimiz - últsyzdyq.
Azap shege jýrip ansaghan azattyq iydeyasynan nege sonsha tez jeridik? Óitkeni, sayasat, ekonomika, qoghamdyq damu degendi bylay qoyghanda, biz Tәuelsizdik iydeyasyn qadirley almadyq. Búryn kenestik biylik qauly-qararlarmen «últshyl» degen aiyp taghu arqyly onyng tamyryna balta shabugha tyrysatyn. Endi sol tamyrgha tynaytqysh tóguding ornyna, kóng tógip shirituge ainaldyq. Ózgesin bylay qoyghanda, túlghalargha bagha bere almay otyrmyz. Ózimizding jalghan namysymyzdy qanaghattandyru ýshin qoldan kósem jasau beleng aldy. Tipti, Qazaqstan tarihy oqulyghyna qazaqtyng tarihy saq, ghúnnan emes, ýisin memleketinen bastalady degen derek enip ketti. Osy da shynayy tarih pa?!

Alash azamattary alauyz boldy ma?

Qazir Alash úrandy azamattardy qoldan jikke bólip, bir-birine qarsy qoyatyndar boy kóterdi. Bireuler olardyng týrmede tergeushilerge bergen «pokazaniyalaryn» búrmalaugha tyrysady. IYә, Ahmet Baytúrsynov tergeu kezinde «Siz Qojanovty tanisyz ba?» degen saualgha:
- Tanimyn. Biraq ol kommunist qoy, men kommunistermen jaqsy emespin. Jәne ol Rysqúlovpen jaqsy, - dep jauap bergen.
- Olay bolsa, Rysqúlovty jaqsy biledi ekeniz ghoy?..
- Rysqúlov - bolisheviyk, al men bolishevikterge dúshpanmyn. Men olarmen aralaspaymyn, - deydi taghy da.
Osy arqyly Ahmet Baytúrsynov Túrar Rysqúlovty da, Súltanbek Qojanovty da, Smaghúl Sәduaqasovty da Alashpen auyz jalasty degen aiyptan qútqaryp qalghan.
Týrmedegi tergeushiler Álihan Bókeyhanovtyng sózinen ilik taba almaghan. Soghan shamdanyp bir-birine jazghan hattaryn da kórdim. Mәselen, bir hatta: «Myna shaldy ústau ýshin talay amal jasadyq», deydi.
Álihandy sózden ústamaq bolyp «Siz Alash ýkimetin bilesiz be?» dep súraydy.
- Sen ne dep túrsyn? Alashty bilmesen, anau múrtty komissaryng siyaqty (Stalindi aitqany - T.J.) maqúrym qalpynda qalasyn. Men Alashorda partiyasynyng tóraghasymyn, Ýkimetining Premier-ministrimin. Dúrystap qoy saualyndy,- deydi Áleken.
- Onda Sovet ýkimetine qarsy qanday mәsele qozghadyndar?
- Men Alashorda ýkimetining Premier-ministrimin. Biz Halyq komissarlarynyng tóraghasy Leninmen «Bir memleket ekinshi memleketti moyyndady, sondyqtan da Sovetting qúramyna kiremiz» degen shart jasastyq. Alashorda ýkimetining 1919 jylghy 20 sәuirge deyingi eshqanday isi jauapqa tartylmaytyny turaly Leninning arnayy qaulysy shyqty. Sender Lenin óldi dep ony úmyttyndar ma? Kimning jolymen jýrsinder?! - dep tergeushining ózin tyghyryqqa tireydi.
Alash azamattarynyng barlyghy ústalghanda Álihan Bókeyhanovtyng 1937 jylgha deyin ústalmauynyng syry osy qaulymen baylanysty. Álihandargha qazir naqaq jala jauyp otyrghan tarihshylar bar. Osynday kýige qalay jetkenimizge tanghalamyn.

Shekara toqsan jyl búryn shegendelgen

Qazaqstan 1991 jyly tәuelsizdik aldy, sodan keyin ghana memlekettik shekara bekitildi degen derekter joghary oqu oryndaryna enip ketti. Osyny oqyghanda mening tóbe qúiqam shymyrlaydy. Olay bolsa, 1991 jyly tәuelsizdik jariyalaghanda Qazaqstannyng tәuelsizdigin moyyndaghan 54 memleket onyng qanday shekarasyn moyyndady? Búl shekara qashan jәne qalay qúryldy? Basy-qasynda kimder túrdy?
Osyghan bylay dep jauap bergim keledi: Biyl Qazaqstannyng memlekettik shekarasy bekitilip, avtonomiyalyq memleket retinde jariyalanghanyna, «Odaqtas respublikalar kez kelgen uaqytta derbes memleket retinde bólinip ketuge qúqyly» dep taygha tanba basqanday jazylghan qújattyng qabyldanghanyna toqsan jyl toldy. Jәne osy iydeyany Ukraina, Gruziya syndy elder qoldaghan. Bile-bilsek, 1991 jyly osy baptyng arqasynda tәuelsizdik aldyq. Biz sol memleketting iyesimiz, sol Álihandar Leninge bekittirip alghan territoriyada otyrmyz. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Álimhan Ermekov, Halel Dosmúhamedovter osy qújatqa Leninning qolyn qoyghyzu ýshin Mәskeude alty ay jýrgen. Biz osy Alash ardaqtylaryn úlyqtaudyng ornyna últtyq iydeyany óshirgen, qazaqty óz qolymen asharshylyqqa úshyratqan, Kenes ókimetining jolynda býkil qazaq halqyn qúrbandyqqa shalugha dayynbyz» dep raport bergenderdi, Sәtbaev, Áuezovterding basyn oqqa baylaghan Saqtaghan Bәiishev siyaqtylardy madaqtaymyz, Almaty men Astanadan olargha kóshe attaryn beremiz.
Qazir TMD memleketterining barshasy keshegi Kenes túsyndaghy kósemderding bәrin tәrk etti. Áli úlyqtap jýrgen Qazaqstan ghana. Basqalar, tipti, jazushy Maksim Gorikiyding atyn alyp tastady. Al Astanada Gorikiy atyndaghy teatr bar. Biz әli jolayryqta qay baghytty tandau kerektigin aiyra almay otyrmyz. Alash ardaqtylaryna layyqty biyik baghasyn bereyik. Osy bir belgisizdik túmanynan arylatyn uaqyt jetti.
Alash ýkimetining toqsan jyldyghy atausyz qalghanda qazaq qoghamynda orny bar barlyq sayasy partiyalargha ókpemdi aittym. Býgingi tәuelsizdigimizding tikeley kepili bolghan túlghalardyng esimi, avtonomiya men shekara bekitilgen úly kýnning atalmay qalghanyna kimdi kinәlarymdy bilmey otyrmyn.
Men oppozisioner emespin, qazaq memleketine eshqashan oppozisiyalyq ústanymda bolmaymyn. Biraq dәl osynday qasiyetsizdikke tózgim kelmeydi.

Basty úran - Jer, Jer jәne Jer!

1917 jyly shilde-tamyz ailarynda Jalpyqazaqtyq birinshi qúryltayy shaqyrylyp, Alash partiyasy tarih sahnasyna shyqty. Diny basqarma memlekettik qúrylymnan tys mekeme dep tabyldy. Alashtyng últtyq iydeyasy bes tújyrymgha negizdeldi. Endi osy beseuin býgingi kýnmen sabaqtastyra otyryp bayandayyn. Birinshisi jәne eng manyzdysy - Jer, Jer jәne Jer. Jersiz - Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha, qazaqtyng jerin ghylym men tehnikagha sýienip iygermeyinshe, ony jeke menshikke de, qúl ústaushylargha da berilmeydi. Jer - Otan, jerdi satu - Otandy satu. Jana sóz basynda aityp ketkenimdey, 2002 jylghy «Jerdi jeke menshikke beru turaly» Zang qabyldanyp ketkennen keyin Alash iydeyasynyng eng songhy ýmiti ýzildi degenim osy.
Mening biluimshe, qazir elimizdegi qúnarly jerlerding 70 payyzgha juyghy qazir halyqtyng qolynda emes. Ony sausaqpen sanarlyq alpauyttar iyelenip otyr.
Alashtyng iydeyasynyng ekinshi tújyrymdamasyn Álihan bylay dep týsindiredi: «Jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Onyng әrbir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalugha tiyis». Qazir qara metallurgiya, týsti metallurgiya sektorynyng basym bóligin qazaq emes, ózge úlys ókilderi biylep otyr. Yaghni, jerding astyndaghy baylyq bizdiki emes. Ýstindegisi de.
Ýshinshi ústanym, Qazaqtyng jerinde óndirilgen bir uys jýn sol memleket azamattarynyng ýstine kiyim bolyp kiyilui kerek. Búl degeniniz, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizu degendi bildiredi. Marqúm Hasen Oraltaygha «Aqsaqal, tәuelsizdikti kórding ghoy, endi armanyng bar ma?» dep shymshyp súraushy edik. Sonda ol kisi:
- Bir armanym bar, «Made in Kazachstan» degen jazudy eng bolmaghanda bir tauardyng syrtynan oqysam eken!.. - degen edi. Mal baghamyz, etin jep, sýtin ishe almaymyz. Almaty jaq qyrghyzdyng sýtin iship otyr. Soltýstikting ishkeni - orystyng sýti. Et te shetelden keledi. «Eng bolmasa ketting ghoy mal bagha almay» dep Abaydyng aitqany aqiqatqa ainaldy.
Alash iydeyasynyng tórtinshi tújyrymy: Qazaq memleketinde memleket qúraushy últtyng tili, dini ýstem boluy kerek. Til turaly aitpay-aq qoyayyn, sorlynyng sorlysy ghoy. Aldaghy uaqytta meshitten basqa jerde namaz, qúran oqugha, sәlde salugha, oramal taghugha tyiym salatyn zang jobasy dayyndalyp jatqan kórinedi. Bәrine shydaugha bolady, biraq diny qysymgha shydau mýmkin emes. Katolik dinining ortalyghy Vatikanda múnday qatal zang joq, kezinde inkvizisiyany bastaghan, eng diny shovinist el Fransiyanyng zany múnsha qatal emes. Qazaqstangha ne joryq?!
Alash azamattary tújyrymdaghan besinshi maqsat - tәuelsiz ghylymdy qalyptastyru, últtyq salt-dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq demokratiyalyq memleket qúru. Qazaqtyng sýt betine shyghar qaymaqtary nelikten Japoniyanyng tynshysy atandy? Osy iydeya ýshin! Dәstýrge negizdelgen zany bar elding adaspaytynyn Alash ardaqtylary jaqsy bilgen.
Al bizde shyghyp jatqan zandardyng birde-biri qazaqtyng últtyq salt-dәstýrine negizdelmegen. Shalghayda jatqan bir úsaq-týiek elding zanyn alyp, sol elding atynyng ornyn «Qazaqstan» dep ózgerte salsang jetip jatyr. Últtyq dәstýrdi shetke ysyratyn bolsaq, onda nege Fransiya syndy elderden ónege almasqa?! Tilge qatysty songhy sózdi Fransuz tili men fransiya tilderi dep atalatyn arnayy basqarmanyng basshysy aitady. El preziydenti emes.
Tәuelsiz ghylym bolmayynsha tәuelsiz memleket te bolmaydy. Bizde bir tәuelsiz ghylymy ortalyq bar ma? Joq. Joghary oqu oryndaryndaghy kredittik tehnologiya da últty sauatynan aiyrudyng naq ózi. Ústazdar sabaq beredi, biraq emtihan alugha qaqy joq. Emtihandy jansyz temir alady. Qazaq tili men әdebiyetining bolashaq mamanyna qazaqsha sóilem taldap әure boludyng qajeti joq. Sebebi, jansyz temir onday saual qoymaydy. Kóp bolsa Abaydyng qay jyly, qayda tughany, qansha balasy, әieli bolghany turaly test saualdaryn qoyar. Gumanitarlyq ghylymdardyng barlyghynda solay. Balanyng bilim әleuetin anyqtaugha kompiuterding shamasy jetpeydi. Óz basym kredittik tehnologiyany ghylymnan oidy ajyratudyng bir amaly dep oilaymyn.

Dayyndaghan Aybyn Aqpatsha

«Núr Astana» gazeti