Respublikamyzgha tanymal sayasatker Berik Ábdighaliyúlynyng qantar aiynyng basynda Astanadaghy bedeldi qyzmetinen ózining tughan auyly Úlytau audanyna әkim bolyp barghanyn bilemiz. Ortalyqtan shalghayda jatqan osynau audannyng әleumettik-mәdeny salada kenjelep qalghany da barshagha belgili. Keshegi kenestik jýie kezinde respublikadaghy artta qalghan otyz audannyng eng songhysy bolyp túrghan Úlytaudyng býgingi dengeyi de kónil quantarlyqtay dep aitugha әli erte. Áytse de, osynday týitkilderi jetkilikti audangha әkim bolyp barghan basshynyng alghashqy ayaq alysyna auyldastary dәn riza. Audandy jeti ai, jeti kýn basqarghannan keyin elimizdegi quatty óndiris ortalyghy sanalatyn Jezqazghan qalasyna Berik myrza qala әkimi bolyp qyzmetke kiristi. Mysty shahardyng tizginin qolyna ústaghanyna da eki aidyng jýzi artta qaldy. Qala men auyldyng tirligine den qoyghan Berik Ábdighaliyúlymen súhbattasudyng orayy keldi.

Respublikamyzgha tanymal sayasatker Berik Ábdighaliyúlynyng qantar aiynyng basynda Astanadaghy bedeldi qyzmetinen ózining tughan auyly Úlytau audanyna әkim bolyp barghanyn bilemiz. Ortalyqtan shalghayda jatqan osynau audannyng әleumettik-mәdeny salada kenjelep qalghany da barshagha belgili. Keshegi kenestik jýie kezinde respublikadaghy artta qalghan otyz audannyng eng songhysy bolyp túrghan Úlytaudyng býgingi dengeyi de kónil quantarlyqtay dep aitugha әli erte. Áytse de, osynday týitkilderi jetkilikti audangha әkim bolyp barghan basshynyng alghashqy ayaq alysyna auyldastary dәn riza. Audandy jeti ai, jeti kýn basqarghannan keyin elimizdegi quatty óndiris ortalyghy sanalatyn Jezqazghan qalasyna Berik myrza qala әkimi bolyp qyzmetke kiristi. Mysty shahardyng tizginin qolyna ústaghanyna da eki aidyng jýzi artta qaldy. Qala men auyldyng tirligine den qoyghan Berik Ábdighaliyúlymen súhbattasudyng orayy keldi.

- Berik Ábdighaliyúly, aldymen myna mәseleni aita keteyikshi, kópting qoly jete almay jýrgen Astanadaghy jyly ornynyzdy auystyryp, bedeldi qyzmetinizden shalghaydaghy audangha әkim bolyp keluinizding syry ne? Osy turaly aityp bere alasyz ba?
- Áriyne, aitugha bolady. Tәuel­siz qazaq memleketi óz shanyra­ghyn kóterip, kók tuyn jelbiretti. Búl - ata-babamyzdyng ghasyrlar boyy armandaghan oiynyng jýzege asqanynyng kórinisi. Jas el - jas memleketting aldynda túrghan qyruar mindetter bar. Jalpy, biz kóshpendi qazaqtyng úrpaghymyz. Keng dalada erkin óskenbiz, erkindikke sodan da qúshtarmyz. Ata-baba kәsibi degende auyl sharuashylyghy, onyng ishinde mal sharuashylyghy oida túrady. Birynghay auyl sharuashylyghy salasyna beyimdelgen audandardyng býgingi kýni ekonomikalyq ta, әleumettik te, mәdeny salasynda da aqsap jatqan tústar jetkilikti. Keshegi kenestik kezenning ózinde kóshting sonynda qalghan audandardyng biri - Úlytau audany. Al Úlytau degenimiz - últymyzdyng úyasy, tarihy astanamyz. Últymyzgha qatysty tarihy oryndar múnda jetkilikti. Úlytaudyng últymyzdyng ósip-ór­kendeu jolyndaghy kótergen jýgi qomaqty.
IYә, ony biz aityp, maqtap, maqtanyp, jazyp ta, jariyalap ta jýrmiz. Bir ókinishtisi, Úlytau - úly jer degennen jalyqpaymyz. Qaytalap aita beremiz, aita beremiz. Biraq sol Úlytaudy ózining atyna zaty say etip órkendetuge әli jetki­likti dengeyde kónil bólinbey kele jatqany qynjyltady. Esterinizde bolar, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ózining bir sózinde: «Bi­limdi, ziyaly qauymnyng ókilderi ózderi tughan auyldy órkendetuge ózderi ýles qosuy kerek. Tughan jerdi týletu - azamattyng boryshy» degen edi. Shynynda da, elge belgili nebir tanymal azamattardyng deni auyldan shyqqany anyq. Biraq auyldan týlep úshqannan keyin oghan qaytyp oralyp, kónil audaryp, zer salyp jatqandary shamaly. Men de osy Úlytau audanynda ómirge keldim. «Tughan jerimning tarihyn aityp maqtandym» desem de, «osy jerge qanday ýles qosa alamyn» degen oy meni kópten mazalaghan. Tipti key-keyde «osy audangha kelip qatardaghy mektep múghalimi bolyp jas jetkinshekterding sanasyna sanylau qúiyp, ruhyn oyatsam ba?» degen oilargha san ret boy úrdym. «Jatsam, túrsam tughan auylgha qalay kómegim tiyedi» degendi esimnen bir shygharmadym. Ras, Astanada, Almatyda bedeldi-bedeldi oryndarda jauapty qyzmetter atqardym. Mәselelerding qalay sheshilip, qalay atqarylatynynan habardar boldym. Sәtin salghanda, Qaraghandy oblysynyng әkimi Serik Ahmetov qyzmetke shaqyrdy. Jasyratyn nesi bar, men úsynghan ýlken jauapty qyzmetterding ishinen osy Úlytau audanyna barghym keletinin basyp aittym. «Artta qalghan audandy algha shygharugha qyzmet etsem» degen oiymdy jetkizdim. Sóitip, tughan jerime jalang sózben emes, naqty ispenen kómek kórsetip, qyzmet atqarugha mýmkindik tudy. Úlytau audanyna әkim bolyp kelgenimde, men oghan sol auyldyng azamaty retinde de jәne syrt kózben de nazar saldym. Alghashqy birer ay audanmen tanysumen ótti. Qansha ózim tuyp-ósken audanym desem de, men bilmeytin jaghdaylar kóp eken. Audanda astyq ósedi, biraq ony saqtaytyn oryn joq. Mashina-traktor stansiyasy ashylmaghan. Kók maysaly taza aualy salqyn suly tau bókterinde demalys orny salynbaghan. Jastar demalatyn, sportpen ainalysatyn qolayly oryndar qolgha alynbaghan. Osylardy ret-retimenen sheshuding baghdarlamasy jasaldy. Múnyng syrtynda auyl-auyldardyng arasyndaghy avtomobili joldary oiqy-shoyqy, jóndeu kórmegeni de kónilde túrdy. Qanshama jyldan beri Úlytau men Terisaqqan arasynda avtomobili joly jóndelmepti. Auyl adamdary osy joldy jóndeudi maghan mindettep jýktedi. Ár kezdesude «Eng bolmasa, Arqalyqqa shyghar joldyng Shenber-Terisaqqangha deyingi betin tegistep, qyrghyzyp bersenizder» degen túrghyndar tilegi qúlaghymnan ketpedi. «Bәrin atqarugha bolar-au, biraq myna respublikalyq manyzy bar kóterme joldy qalay jóndermin?» dep qatty oilandym. Menen búrynghy әkimder de búl mәseleni sheshpepti. Men de sheshe almaspyn degenmin. Sebebi búl jol respublikalyq manyzgha iye. Osylaysha respublikalyq Kólik jәne kommunikasiya ministrligine baruyma tura keldi. Sóitip, oilamaghan jerden maghan deyingiler sheshe almaghan, múny men de «sheshe almaspyn» degen sharuam birinshi bolyp she­shilip ketti. Aytatyny sol, sәtin sal­ghanda, osy Úlytau-Arqalyq joly mening oigha alghan kóp júmysta­rym­nan búryn jóndelip, iske qo­syl­ghany. Osyghan ózim tanghala­myn. Jaratqannyng qoldauy shyghar, shyr-pyr bop jýgirip jýrgenimde, búl da bir bitken is dedim. Kónilimdi alandatqan taghy bir mәsele mynau boldy. Audan ortalyghynyng ózinde kósheler jýielenbegen. Keybir ýiler sanda bar da, sanatta joq. Tarihy oryndardyng attary da naqtylanbaghan. El qamyn jegen Edige batyrdyng tau basyndaghy mәngilik mekeni kýtimsiz jatyr. Áulie taudyng bókteri kópting kelip-keter jeri emes pe?! Eskerusiz, eleusiz qalypty. Al olardyng atyn atap, týsin týstep, elge sinirgen enbegin eskerip aitpasaq, el esine salmasaq, ruh qaydan kóteriledi. Osyny eskerip, audan ortalyghynda jәne basqa eldi mekenderde de el erlerining atyn este qaldyrudy qolgha aldym. Bilemin, estidim de, estip te jýrdim - «eskertkishterding keregi ne? Ol as bola ma, jylu bola ma?» dep syrtymnan renish bildirgender de jetip jatty. Al mening oiym: ruh kóterilmey, dәulet tolmaydy. Sana serpilmey, atqarylghan is bekimeydi. Al bir kýndik isterge kónil bólgennen de ertenge bastaytyn iri isterdi órkendetu qajet siyaqty. Onday isterdi ruhy biyik elin sýigen jastar ghana qolgha alady. Osy túrghydan kelgende jastarmen júmysty jetildiru kerek siyaqty kórindi. Mәselen, men Úlytaugha barghannan keyin oqu jylynyng sonyna qaray orta mektepting joghary synyp oqushylary aldyna baryp bir-eki ret arnayy taqyryptarda leksiya oqydym. Sonda angharghanym, auyl jastary tipten búiyghy, oilaryn ortagha salyp, ashyp aitugha batyldary jetpey, kýbijiktey beredi. Búl - ruhtyng әlsiregendigining bel­gisi. «Jastardyng sanasyn oyatu ýshin ne isteu kerek» degen saualdy algha shyghardym. Tiyisti oryndargha saual sala otyryp, tarihy túl­ghalardyng esimderin elge oraltudy eskertkishter ornatu arqyly jýzege asyrugha bolatynyn oigha aldym. Úlytaudyng ortalyghynda qasiyetti taudyng týbinde eline júmaqty jer izdegen Asan Qayghy babanyng alyp túlghasy keng qúshaghyn ashqan qalpynda asqaqtay kórinetin kýn jaqyn. Jezdi kentinde qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng es­kertkishi ornatyldy. Úlytau mek­tepterine Alash ardaqtylarynyng esimderi berildi. Osynyng bәri ruhty kóteru jolynda enseni biyiktetip, «biz - qasiyetti erlerding úrpaghymyz» degendi qaymyqpay aita alatynday kózqaras qalyptastyru ýshin qa­jet-aq.
- Óziniz Úlytau audanynda biraz isterdi qolgha aldynyz. Osylardyng bәrine qarajat qaydan tabyldy?
- «Qarajat» degende men óz qaltama salyp alyp kelgen eshtenem de joq. Dәl sol qarajat maghan deyin de bolghan, odan búryn da bolghan. Ayyrmashylyghy sol, men ol qarajattardy ruhany dýniyeni janartugha baghyttadym. Aldyma qoyghan maqsatymnyng ýlkeni de - sol. Auylgha kelgende onyng әleumettik jәne ruhany jýiesin kóterip, elding ensesin tikteu maqsatym edi. Al ensesi tiktelip, ruhy kóterilgen elding ekonomikasy ózinen-ózi tú­raqtanady. Tek «tughan jerimdi kór­keytem» degen patriottyq sezim bәrinen de joghary túrsyn deniz. Auyldy kóteru arqyly ózim siyaqty Astana men Almatyda jýrgen ziyaly qauym ókilderin óz auyldaryna baryp naqty kómek beruge bolatyndyghyna kózderin jetkizip, olardy osy iske shaqyru maqsatym boldy. Mening esebim boyynsha, dәl osy Úlytau siyaqty elimizde ýsh jýzge juyq auyl bar. Al solardan shyqqan ziyaly qauym ókilderi qol úshyn berse, auyl kórkeyedi. Auyl kórkeymey, el ekonomikasy túraqtanbaydy. Al ekonomikany qalyptastyratyn - adam. Adamnyng sanasy silkinip, ruhy kóterilse, onyng almaytyn qamaly joq. Meni auylgha jetelegen de - osy.
- Berik myrza, ziyaly qauym degen sózge eki-ýsh ret ekpin berdiniz. Aytynyzshy, ziyaly dep kimdi aitar ediniz?
- Búl - ýlken súraq. Búghan bir­neshe bapta jauap beruge de bolady. Al óz oiymmen kelsem, ziyaly qauym degende mening kóz aldyma sonau arys azamattardyng jarqyn beynesi keledi: Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Álihan Bókeyhanov esimderi óz últynyng býginimen baylanysyp jatyr. Alash ardaqtylary últtyq maqsat, últtyq mýdde jolynda jeke basynyng jaghdayyn oilamay, últtyng ertenine, bolashaghyna ayanbay enbek etti. Bastaryna tóngen qaterdi de qaperinen shygharmady. Keshegi Jeltoqsan oqighasyndaghy Qayrat Rysqúlbekov, Úly Otan so­ghysynyng danqty qolbasshysy, ba­tyr ata Bauyrjan Momyshúly últ mýddesin joghary ústady. Meninshe, últqa, últynyng jarqyn keleshegine qyzmet atqarghan, sol jolgha ózin baghyttaghan jandar elding ziyalylary bolsa kerek. Al ziyalylary kóp elding kósh sonynda qalmasy haq. Osy túrghydan kelgende, jastardyng boyyna últtyng boytúmaryna ai­nalghan jandardyng ómir jolyn, qyzmetin ýlgi etu kerek.
- Keshegi oblys ortalyghy bolghan Jezqazghan qalasyna әkim bolyp keldiniz. Múndaghy qyzmetiniz jayly tarqata ketseniz...
- «Jezqazghan qalasy» degende Úlytaumen ekeuin bóle-jaryp aitugha bolmas. Qanysh Imantayúlynyng jazghandarynda da «Úlytau, Jezqazghan aimaghy» dep birge qatar aitqan. Búl - shyn mәninde de, birimen-biri tamyrlas, taghdyrlas, tarihtasyp jatqan jer. Úlytaudyng etegindegi órkendegen óndiristing oty mazdaghan jer - osy Jezqazghan. Sondyqtan Jezqazghan, Úlytau aty qatar aitylsa, qate emes. Saualynyzgha oralsam, «Úly­tau­daghy bastaghan isteriniz Jezqaz­ghan­da qalay jalghasuda» degenge sayatyn siyaqty. Ras, Úlytauda jeti baghytta, keng kólemdi baghdarla­ma qabyldaghan edik. Olardyng әr­qaysysy bir-bir maqsatty jýzege asyrugha baghyttalghan. Alghashqy eki-ýsh aiym audanmen tanysumen ótti desem, naqty isti endi qolgha alyp, bastatqan kezimde Jezqazghan qalasyna әkimdik qyzmetti úsyndy. «Qúdaydan jasyrmaghandy adamnan jasyrma» deydi qazaq. Úlytau audanynan dәl osy Jezqazghangha kelgim kele qoyghan joq. Oblys әkimine «armandap kelgen auylymdy kóteruge mýmkindik beriniz» dedim. Shyny kerek, maghan qala tirligi tansyq emes. Qanshama jyl Astana, Almatyda túrdym. Temirtau qalasynda qyzmet atqardym. Demek, «qala ómiri, qala tirligi qansha jayly» degenmen de, auyldy kóteru oiy jýregimde jatty emes pe?! Osy jaghyn sizding gazet oqyrmandaryna da basa aita keteyin. Ataqty, danqty ghalymdar men jazushylar, aqyndar auylgha at basyn búrsyn. Tipti kelip túraqtap qala almasa, el arasyna kelip, sanany oyatatynday oy tastap, әngime-kenes ótkizse, búl da payda. Mine, osynday «auyl» sezimimen auyrghan maghan qalagha kel degen úsynys qatty batty. Kónbesime kóz jetti me, oblys әkimi: «Úlytau men Jezqazghannyng arasy jaqyn. Úlytauda 15 myng túrghyn bar. Al Jezqazghan qalasyn­da 100 mynnyng ýstinde. Oilanyp kórshi, 15 adamgha 100 adam kómek berse, sharua tez sheshiledi emes pe?» dedi. Oblys әkimining osy sózi kónilimdi býlk etkizdi. «Jezqazghanda otyryp, Úlytauda bastaghan isindi ayaqtauyna mýmkindik molayady» dep sendirgen oblys әkimining sózine toqtadym. «Úlytaugha ózim bastaghan isti әri qaray jalghastyrady-au» dep elge tanymal, aitysker aqyn Ánuar Serikbayúly Omarov myrzany úsyndym. Oblys әkimi kelisti. Jezqazghan qalasyna osylaysha әkim bolyp keldim.
- Qalagha búryn da kelip jýrsiz. Biraq әkim bolyp, basqasha mandatta kelgendegi kónil-kýiiniz qanday boldy?
- Aytary joq, búryn da osy Jezqazghan qalasyna qonaq retinde de, osy jerding azamaty retinde de talay keldim. Ár kelgen sayyn kónilde әrtýrli oy qalatyn. Al әkim bolyp qyzmetke kiriskende kónilde jýrgen alghashqy bir mәseleler kezek kýttirmey qolgha alugha shaqyrghanday boldy. Mәselen, qaladaghy súnqar aqyn Sәken Seyfullinning «Sa­ryar­qa» oiyn-sauyq otauynyng aldyndaghy eskertkishin alayyq. Aqynnyng 100 jyldyghy qarsanynda asyghys әkelip qoyyldy. Esinizde bolar, sol kezdegi oblystyq gazet betinde eskertkishting qorashtau ekendigi jayly birneshe mәrte oqyrmandar tarapynan syngha alynyp jazyldy. Biraq oghan eshkim sol kezde mәn bermedi. Odan keyingi qala әkimdigining aldynda túrghan Abylayhannyng eskertkishine qaranyz. Qazaqtyng mandayaldy hanynyng eskertkishi dep kórsetuge úyat. Tym túrpayy. Osynda kelip, ketken sayyn osy eki eskertkishke ózim ishtey úyalyp qaraytynmyn. Endi әkim bolyp kelgende, sol qatelikti týzetuim qajet emes pe? Qazaqtyng súnqar aqyny men súnghyla hany kóz tartarday kórikti bolsa, úrpaq sanasy oyanady. Al nashar, eleusiz, eskerusiz, tek ataq ýshin qoyyla salghan eskertkish el esinde qalmaydy. Eskertkish degenimiz - esinde túrsyn degen sóz. Al este qalu ýshin eleuli bolu kerek. Mening týsinigimde osylay siyaqty. Sonday-aq qala mektepterin aralap shyqtym. Bәri nómirlengen. «Nómir bәleninshi mektep, nómir týgenin­shi mektep» degendey. Oigha qaldym. Bizding ertengi bolashaghymyzdy qa­lyptastyratyn jastar qay mektepten, kimning atyndaghy mektepten bitirip shyqqanyn bilmese, kim bolyp ósedi? Ángime qayda jatyr. Qala mәslihatynyng deputattarymenen kenestim. Oiymdy ortagha saldym. Olar qúptady. Osylaysha qaladaghy barlyq mektepterge últ ziyalylarynyn, últ ýshin enbek etip, terin tókken azamattardyng attaryn beruge qalalyq mәslihat sheshim aldy. Qazir qalada № 1 orta mektep - Ahmet Baytúrsynov, № 2 mektep - Múhtar Áuezov, №4 orta mektep - Bauyrjan Momyshúly, №6 mektep - Qayrat Rysqúlbekov, №9 mektep - Maghjan Júmabaevtyn, №10 orta mektep - Mirjaqyp Dulatov, №13 mektep - Dinmúhamed Qonaevtyn, №21 orta mektep - Mústafa Shoqaydyn, №26 gimnaziya - Shoqan Uәlihanovtyng esimimen atalatyn boldy. Qalalyq mәslihattyng búl sheshimin qala túrghyndary qoldap otyr. Oblystan, respublikadan zandy bekip kelgenge deyin de, arys azamattardyng atymen atalghan mektepke el qúrmeti óse týsude. Onyng bir aighaghyn keshegi ústazdar kýnin atap ótken jiynda aiqyn sezindim. Ár mektep óz ústazdaryn marapattap, maqtap jatty. Búryn «№6 mektep» dep atalyp ótetin bolsa, búl joly «№ 6 Qayrat Rysqúlbekov atyndaghy orta mektep» dep atalghanda, keudeni bir quanysh kernep ótkendey boldy. Aruaqty erlerding ruhy biyikke kóterilip túrghanday sezindim. Keleshekte әr mektep oqushylary óz oqu oryndarynyng ardaqtylardyng atymen atalghanyn maqtan tútatyn bolady. Olardyng ómiri men isin ónege tútady. Jaqsyny boyyna jarastyrghan jastyng jalyny sónbek emes.
Jezqazghanda búryn «Gharyshker­ler baq joly» bolghan. Keyin Seyfullin esimine auystyrylypty. Aldymyzdaghy jyly adamzat bala­synyng gharyshqa úshqanyna jarty ghasyr tolady. Búl degeniniz - gha­ryshqa jol salghan Bayqonyr ata­uyn әlemge tanytqan Jezqazghan jerining de maqtanyshy. Álemdi tanghaldyr­ghan tarihy oqigha Jezqazghan tó­rinde ótti. Osynda osynau jyldar ishinde qanshama gharyshkerler Jezqazghandaghy «Gharyshkerler baq jolyna» kelip, óz attarynan aghash otyrghyzdy. Osy jaydy esten shy­ghar­mauymyz kerek. Sondyqtan da búrynghy ózining «Gharyshkerler baq joly» atauy qaytaryldy. Al Sәken Seyfullinning esimi onyng ózining eskertkishi túrghan qalanyng búrynghy Nekrasov atty ortalyq kóshesine berildi.
Egemen elimizding Tәuelsizdigining 20 jyldyghy aldynda túrmyz. Jezqazghan qalasynda Tәuelsizdikting bastauyna jol ashqan keshegi 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty naqty bir atau eske alatyn oryn belgilenbepti. Búl da oilandyrdy. Aldaghy uaqytta Jezqazghanda keng de әsem alang - Tәuelsizdik alany atalyp, sol jerge Tәuelsizdik monumenti ornatylu kózdelude.
Jezqazghan qalasyn tolghan­dy­ryp jýrgen ózekti mәselening biri - auyzsu. Jyry jyldargha sozylyp kele jatqan auyzsu mәselesin tiyisti oryndargha jetkizdik, bilem. Aldaghy uaqytta búl mәsele kónildegidey sheshiletinine senimdimin. Mәselening manyzdylyghyna mәn berip, ózining tiyisti oryndaryna der kezinde sauat­ty qoya bilse, sheshilmeytin sharua bolmaydy.
- Berik myrza, әngimenizge rahmet. Sóz sonynda gazet oqyrman­da­ryna aitarynyz bar ma?
- Gazet oqyrmandaryna aldymen aitarym, bәrining otbasyna amandyq tileymin. Ár azamat ózining tughan jerining kórkeyip ósuine óz ýlesin qosuy kerek. Syrttan kelip, bireu sizge júmaq ornatyp bermeydi. Búl sózdi respublikalyq dengeyde jýrgen auyldan shyqqan bilimdi, dәuletti azamattargha qarata aitqym keledi. Auylgha kelseniz, aitarynyz bolsyn. Kómeginizge auyl zәru. Jaq­synyng aitqan bir jyly sózining ózi elding ensesin kóterip, jastardy jigerlendiredi. Jigerli jas jasymaydy. Qazirgi aghymda - jeltoqsan aiy. Búl aida el ómirine eleuli ózgeris әkelgen erekshe eki mereke bar. Jәne bir sóz, «qazaq basylymdaryna kóptep jazylynyzdar» degim keledi. Búl da sol biz aityp otyrghan ruhty kóteruge baghyttalghan alghysharttyng biri bolyp tabylady. El tirligin ózgeden emes, resmy basylymdardan, últtyq mýddeni qorghaytyn basylymdardan oqyp, bilgenge ne jetsin!

- Rahmet.

Batyrbek Myrzabekov,
«Qazaq gazetteri» JShS-nyn
Qaraghandy oblysy
boyynsha ókili

«Ana tili» gazeti