Sh. Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghy qazaq әlipbiyindegi әripterdi 42 tanbadan nege 25 әripke deyin  týsirudi úsynyp otyr, - dep habarlaydy Abai.kz aqparattyq portaly.

Sh. Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghynyng basshysy, Parlamentte úsynylghan әlipby jobasy avtorlarynyng biri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Erbol Tileshov:

"Álipby mәselesin tәuelsizdik elen-alanynda alghash kótergenderding biri akademik Abdualy Haydary edi. Sol kezende Týrki kenesi júmys istedi. Atalghan iydeya kóterilgeli beri, kenes ýzdiksiz júmys istep, týrki halyqtaryna ortaq bolatynday etip, 36 tanbadan túratyn әlipbiyding jobasyn úsyndy. Keyin Ázerbayjan, Ózbekstan respublikalary grafika auystyru sayasatyn qolgha alghan kezde, biz aityp otyrghan ortaq týrki әlipbiyining jobasyn negizge aldy.

Al, grafikagha baylanysty naqty qadamdardyn  qazir bastaluynyng birneshe sebepteri bar. Birinshiden, Qazaqstan 25 jylda tәuelsiz respublika retinde tolyqqandy qalyptasu kezeninen ótti. Álemdik baylanystary ornyghyp, ekonomikalyq negizi qalandy. Áleumettik qúrylymy jasaldy. Demek, mәdeni, gumanitarlyq salagha da betbúrys jasaytyn uaqyt jetti. Ekinshiden, óz aldymyzgha derbes tu tikken 25 jyl bizding әri qaray kirill әlipbiyinde qala almaytynymyzdy kórsetti. Sebebi, kirill tanbasy bizding jazuymyzgha da, emlemizge de iykemsiz. Terminderding orys tilinde jazylyp, oryssha qabyldanuy ­- orys tilining týsiniktik apparatynyng qazaq tiline kiriguine alyp keldi. Ýshinshiden, kirill әlipbiyinde qalu arqyly, әlemdik tehnologiyagha ilese almaytyndyghymyz da bayqalyp qaldy. Tórtinshiden, qazir әlemde 200 milliongha juyq týrki halqy bar desek, ortaq kenistik qalyptastyru mәselesi ótkir túr. Osy jaghdaylardy saralay kele, latyn qarpine kóshu mәselesi kóterilip otyr", - deydi. .

Sonymen qatar, ol ózi basshylyq etetin institut qoldanystaghy әlipbiydegi 42 әrip ishinen ne sebepti 25 tanbany iriktep alghandyghy jayly saualgha bylay dep jauap berdi:

"Eng aldymen, biz latyn әlipbiyin dybystyq jýiemizdi saqtau ýshin tandap otyrmyz. Al, jalpy latyn әlipbiyinde 26 tanba bar. Sonyng ishinen biz qazaqy jazugha sәikes keletin 25 tanbany jәne oghan qosymsha 8 digraf jasap shygharu arqyly, tildik normadaghy barlyq dybystyq erekshelikterdi qamtydyq.  Birde bir dybys jәne ony bildiretin tanba úmyt qalghan joq. Demek, biz úsynghan әlipby jobasynda jalpy sany 33 tanba bar".

Onyng aituynsha, digraftardyng tanbalanuyna qatysty týrli pikirler aitylyp jatyr.

"El Preziydenti Núrsúltan  Nazarbaev 2025 jyldan bastap, memleketti úiymdastyru, basqaru, is qaghazdarynyng tolyqtay qazaq tilinde jýzege asatynyn aitty. Búl keleshekte qazaqtar ghana emes, elimizdegi barlyq últtar, úlystar memlekettik tilge tolyqtay betbúrys jasaydy degen sóz. Sol kezde halyqtyng noqaty bar әlipbiydi emes, ózderi jaqsy biletin latyn grafikasyn qabyldaytyny belgili. Oghan qosymsha myna jaghdaydy mysalgha alayyq. Mausym aiynda Astanada dýniyejýzi qazaqtarynyng Ý qúryltayy ótkeni belgili. Sol qúryltayda shet memleketterde túratyn 5 million qazaqtyng ortaq kenistikte týsinisui kerektigi aityldy. Eger, biz noqaty bar әlipbiydi tandasaq, grafikany Ózbekstanda túratyn qazaqtar bir bólek, Týrkimenstanda túratyn qazaqtar bir bólek oqidy. Amerika, Europada túratyn qazaqtar da basqasha oqyp, ortaq kenistik, jýie saqtalmay qalady. Al, bizding institut úsynghan joba qabyldanatyn bolsa, әlemning әr týkpirindegi qazaqtardyng shyn mәnisinde ortaq kenistikte biriguine jol ashylady.

Digrafpen beruding ekinshi bir mәselesi – «Samsung, «Nokia», «Iphone» bolsyn, telefon ataulynyn  jana tolqynyna qazaqsha shrift salynyp kelmeydi.  Noqaty bar shriftter de bolmaydy. Osydan keyin baryp «ake», «aje» dep qate oqu bastalady. Qazirding ózinde qaltafonynda qazaqsha shirfti joqtar qazaqsha sózderdi qate jazyp jýr. Osylaysha, sms arqyly da qazaq tilin býldirip jatyrmyz. Demek, búl jaghdaylar bәribir rettelui tiyis.

Ras, digraftyng noqaty bar tanbadan azdap qiyndyghy bar. Yaghni, eki tanbadan bir dybys qúrau kerek bolady. «Saebiz» sózining jazyluyn әzilge ainaldyryp jibergenderdi de estip jýrmiz. Biraq, barlyq mәselege kirillisanyn, iә aghylshyn әlipbiyining emes,  qazaqtyng kózqarasymen qarauymyz kerek.

20-dan astam úsynys, 1600-ge juyq pikir saralanuda", - deydi Erbol Tileshov.

Dese de, institut úsynghan әlipby núsqasy әzirge joba ghana.

"Joba resmy tanystyrylghannan keyin, institutqa jiyrmagha juyq әlipbiyding núsqasy kelip týsti. Onyng ishinde jiyrmasynshy jyldary qoldanysta bolghan әlipby jobasyn úsynushylar, ghalymdar, әuesqoylar qaghazgha týsirgen jobalar da bar. Niyetting bolghany jaqsy әriyne. Biraq, jobalardyng kәsiby dengeyi әrtýrli. Dese de, barlyq úsynystar saralanady. Múnyng syrtynda, bizding qolymyzda qazir 1600 adamnyng pikiri bar. Onyng ózin ýshke bólip qarastyrudamyz. Birinshiden, әlipbiyding memlekettik manyzy jónindegi pikirler. Yaghni, әleumettik, mәdeni, qoghamdyq-sayasy mәselesi. Ekinshiden, jalpy әlipby jónindegi pikirler. Ýshinshiden, naqty tanba, yaghni, digrafqa baylanysty pikirler. Búl mәseleler de kóp úzamay júmys tobynyng otyrysynda qaralady.

Ayta keteyin, júmysshy tobynda qazir 16 adam bar. Olardyng barlyghy da ghylymy ataqqa iye. Júmysshy tobynyng toqsan payyzy A. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng mamandarynan túrady. Atap aitsaq, әlipby jobasymen Zeynep Bazarbaeva, Álimhan Jýnisbek, Núrgeldi Uәly syndy bilikti ghalymdar, ghylym doktorlary tikeley ainalysyp jatyr.

Álemning kóptegen damyghan elderi latyn әlipbiyin әldeqashan qabyldap qoydy. Demek, biz dúrys joldamyz. Birinshiden, latyn ýlgisindegi әlipbiydi júmys әlipbii retinde engizip, ony kólikterding nómirin belgileuge, jeke bas kuәligin, banktik qatynas-qaghazdaryn toltyrugha, kóshelerding atauyn jazugha qoldanudy úsynamyn. Yaghni, qabyldanatyn әlipby jobasyna eki-ýsh jyl júmys uaqyty berilse, aldymen oghan halyqtyng kózi ýirenedi. Jәne aprobasiya bolady. Bir-eki jyldan son, jaghdaygha qaray bir әripting tanbalanuy ózgerui de mýmkin. Bastysy, aldymen júmys әlipbii iske qosylyp, synaqtan ótkennen keyin, ol ýlgi memlekettik dengeyde qabyldanuy kerek.

Ekinshiden, osy jaghdaydan keyin ghana әlipbiyding әleumettik negizi jasaluy tiyis. Yaghni, balabaqsha, mektep, joghary oqu oryndaryna qajetti kitap kólemi, aqparat qúraldaryna qajetti qosymsha núsqaulyqtar sany naqtylanuy qajet. Ýshinshiden, júmysshy әlipby qoldanghan kezde, emle erejesi, әlipbiyding  orfografiyalyq jazylu sózdigi, orfoepiyalyq aitylym sózdigi qabyldanuy tiyis. Osynday sózdikter Ýkimetting dengeyinde bekitilgen jaghdayda, ortaq zandylyq, әlipbiydi qoldanudyng belgili bir tәrtibi  qalyptasady", - dep basa aityp ótti Sh.Shayahmetov atyndaghy Tilderdi zertteu ortalyghynyng diyrektory.

Onyng aituynsha, qazir әlemdik jahandanu prosesi óte qarqyndy jýrip jatyr. Osydan alty-jeti jyl búrynghy janalyqtar qazir eskirip qaldy. Demek, eng aldymen búl – zaman talabynan tughan qajettilik. Ekinshiden, qazaq qoghamy kezinde ózine otarshyldyq sayasattan tanylghan әlipbiyden arylady.

"Syrttan kelgen әlipbiyding qazaq jazuynyng dybystyq ereksheligin eskermey, dybystyq emleni búzugha júmys istep kelgeni belgili. Mysalgha, Rim deytin qala joq. Roma qalasy bar. Biz bireuding qatesin qaytalap jýrmiz. Búl — qazaq dýniyening didaryn, әlemning kelbetin tanuda búrynghyday orystyng emes, baylanysqa ózining tanbasy arqyly shyghady degen sóz. Ras, latyn aghylshynnyng da, europanyng da, qazaqtyng da tól tili emes. Biraq, әlemning 75 payyzy latyn grafikasyn qoldanady. Jәne jana grafika jas úrpaqqa basqa tildi tez ýirenuge jol ashady. Eng bastysy, әlemning әlipbiyin mengeru arqyly, syrtta jýrgen bes million qazaqty biriktire alamyz.

Shyny kerek, kez kelgen reformanyng iske qosyluy sozylsa, ol ziyangha shyghady. Sondyqtan, uaqyt ozdyrmay iske kirisip ketuding mәni terende bolyp otyr.

Latyn ýlgisindegi әlipbiydi júmys әlipbii retinde engizip, ony kólikterding nómirin belgileuge, jeke bas kuәligin, banktik qatynas-qaghazdaryn toltyrugha, kóshelerding atauyn jazugha qoldanudy úsynamyn. Yaghni, qabyldanatyn әlipby jobasyna eki-ýsh jyl júmys uaqyty berilse, aldymen oghan halyqtyng kózi ýirenedi. Jәne aprobasiya bolady. Bir-eki jyldan son, jaghdaygha qaray bir әripting tanbalanuy ózgerui de mýmkin. Bastysy, aldymen júmys әlipbii iske qosylyp, synaqtan ótkennen keyin, ol ýlgi memlekettik dengeyde qabyldanuy kerek.

Latyngha kóshuding bes sebebi:

• Kirill tanbasy bizding jazuymyzgha da, emlemizge de iykemsiz;
• Álemning 75 payyzy latyn grafikasyn qoldanady;
• Jana grafika jas úrpaqqa basqa tildi tez ýirenuge jol ashady;
• Álemning әlipbiyin mengeru arqyly, syrtta jýrgen bes million qazaqty biriktire alamyz;
• Qazaq dýniyening didaryn, әlemning kelbetin tanuda búrynghyday orystyng emes, baylanysqa ózining tanbasy arqyly shyghady", - dep týiindedi Erbol Tileshov.

Abai.kz