Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2655 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2010 saghat 05:33

Bekjan Áshirbaev, aqyn: Biylikten qymyz iyisi shyqpaghasyn...

Eki qarap, bir shoqisyn

- Siz elge tanylghan aqyn bola túryp, muzamen múndasa almaytyn «Zang gazetine» qalay tap bolyp jýrsiz, búl gazet aqyngha qol ma eken?

- Jasyratyny joq, bizding elde salalyq jurnalistika damymaghan. Biraq últtyq ereksheligimiz bolar, qazaq jurnalisteri kez kelgen salada jaqsy jaza alady. Degenmen damyghan Europa, Amerika, Japoniya baspasózindegi kәsibiylik órege әli jete qoyghan joqpyz. Onyng bir sebebi osy salalyq jurnalistikanyng kemshildigi bolar. Olarda sport, mәdeniyet, medisina, әskeri, zang salalarynyng jurnalisteri arnayy dayyndalady.

«Zang gazetine» keluden búryn, men birneshe basylymda qyzmet istedim. Mәselen, «El men jer» jәne «Qazaq uniyversiyteti» gazetterinde bas redaktordyn, «Qazaq әdebiyeti» men «Azamat KZ» gazetterinde redaktordyng orynbasary qyzmetin atqardym. Árqaysysynyng ózindik baghyty boldy. «Zang gazeti» de solay. Qúqyqtyq terminder, zang salasynyng ózindik tili jәne zany bar. Búghan da ýirenip qaldyq.

- Siz qazir gazet júmysyna qosymsha Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde sabaq beresiz. Studentterdi salalyq jurnalistika boyynsha oqytu iydeyasyna oqu ornynyng basshylary qalay qaraydy?

Eki qarap, bir shoqisyn

- Siz elge tanylghan aqyn bola túryp, muzamen múndasa almaytyn «Zang gazetine» qalay tap bolyp jýrsiz, búl gazet aqyngha qol ma eken?

- Jasyratyny joq, bizding elde salalyq jurnalistika damymaghan. Biraq últtyq ereksheligimiz bolar, qazaq jurnalisteri kez kelgen salada jaqsy jaza alady. Degenmen damyghan Europa, Amerika, Japoniya baspasózindegi kәsibiylik órege әli jete qoyghan joqpyz. Onyng bir sebebi osy salalyq jurnalistikanyng kemshildigi bolar. Olarda sport, mәdeniyet, medisina, әskeri, zang salalarynyng jurnalisteri arnayy dayyndalady.

«Zang gazetine» keluden búryn, men birneshe basylymda qyzmet istedim. Mәselen, «El men jer» jәne «Qazaq uniyversiyteti» gazetterinde bas redaktordyn, «Qazaq әdebiyeti» men «Azamat KZ» gazetterinde redaktordyng orynbasary qyzmetin atqardym. Árqaysysynyng ózindik baghyty boldy. «Zang gazeti» de solay. Qúqyqtyq terminder, zang salasynyng ózindik tili jәne zany bar. Búghan da ýirenip qaldyq.

- Siz qazir gazet júmysyna qosymsha Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde sabaq beresiz. Studentterdi salalyq jurnalistika boyynsha oqytu iydeyasyna oqu ornynyng basshylary qalay qaraydy?

- IYdeya dúrys qoy. Biraq qazirshe studentterdi salalyq mamandyq boyynsha dayyndap jatqan joqpyz. Degenmen elektrondy baspasózding damuyna baylanysty bizding elde «Azamattyq jurnalistika» payda boldy. Yaghny әrbir Qazaqstan azamaty internet arqyly kez kelgen elektrondy baspasózge óz pikirin jazyp, azamattyq oiyn aityp, mәsele kóterip, aqparat tarata alady.

Búl - baspasózding erkindigi, oi­dyng ashyqtyghy. Men búghan deyingi qyzmet etken basylymdarda talay syny maqalalar jazyp, ýlken mәse­leler kóterdim. Biraq soghan qúlaq qoyghan, nazar audarghan eshkim bolmaytyn. Al «Zang gazetinde» olay emes eken, kótergen mәselenning jauaby, jan­ghyryghy bar. Sonymen birge jazghan dýniyene zannyng kózimen qarap, óte múqiyat bolady ekensin. Óitkeni zanmen tikeley júmys istep otyrghan son, bú­ryn­ghyday jurnalistik minezge salyp negizsiz aita salu, qatty boyau beru degenderden arylasyn. Qysqasy, eki qarap, bir shoqisyn.

- Bekjan myrza, endi aitys aqyny retinde aitynyzshy, bizding biylik últtyq ónerimizding sýbeli salasy - aqyndar aitysynyng obalyna qalatyn týri bar. Mәdeniyet ministrligi men «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qory birigip, respublikalyq aitys ótkizip jatyr eken. Jýrsin Ermanov myrzanyng bir gazetke bergen súhbatynan úqqanymyz - ýkimet aitysqa aqsha berip otyrghan son, aqyndar auzyn baghyp sóileytin siyaqty. Sonda qayta jandanghan aitysymyz «saray aqyndarynyn» aitysy bolatyn týri bar ghoy...

- Jýrsin aghanyng «Qazaq әdebiyetine» bergen súhbatyn men de oqydym... Maqtaghandyghym emes, ol kisining qazaq aitysyna sinirgen enbegin eshkim úmytpas. Aqyndar aitysynyng býgingi órege kóteriluine tikeley sol kisi sebepker boldy dese, oqyrman onymen de kelisetin shyghar. 70 jyl tilin tistep qalghan sóz ónerining tóresi - aqyndar aitysyna úiymdastyrushylyq qabile­timen Jýkeng bir kisidey enbek sinirdi.

Aqyndar aitysy - qoghamdyq pikirge yqpal etetin iydeyalogiyanyng bir qaruy. Ol Tәuelsizdikting 20 jyldy­ghyndaghy iydeyalogiyasyzdyqtyng artyn­daghy ýlken iydeologiya jatatynyn kórsetti. Al aitysty ýkimetting qoldauyn jaqsylyqtyng nyshany retin­de týsingen dúrys. Jýrsin agha búdan búrynghy súhbattarynda aqyndar aitysyna biyliktin, tikeley ýkimetting qoldauy joqtyghyn aityp jýrushi edi. Búl joly sol ýmiti oryndalghan siyaqty, aitysty biylik ózi qarjy­landyryp, jýiege týsirip jatyr. Múnyng aqyndargha, ólenge paydasy zor bolmaq. Odan ýreylenuding qajeti shamaly, óitkeni búdan búrynghy aqyn­dar aitysynda da aqyndargha baghyt-baghdar berilip túratyn.

Aytys jalang úran nemese kóshedegi jelsóz siyaqty dәneksiz bolmauy kerek. Ol - poeziya. Sondyqtan da aqyndar aitysynyng sahnalyq mәdeniyeti, ózindik tili boluy shart.

Sizdiki kim tary berse, aqyndar sonyng tauyghy bolatyn shyghar degen kýdik qoy. Meninshe, olay emes, aqyn - úly, tekti halyq. Olar sózding jýiesine, ólenning qisynyna jenilmese, aqshagha, baylyqqa satylmaydy.

Jalghan tarih joq, jalghan tarihshy bar

- Bizding últtyq múramyzdyng bir salasy Alashorda múraty bolsa kerek. Al sizding osy salada biraz enbektengeninizdi bilemiz. Jalpy, osy Alash arystaryn izdep, zerttep jatqandar birli-jarym tarihshylar men jazushy-jurnalister ghana. Al ýkimetke Alash taqyryby jat siyaqty. Nege?

- Alash taqyryby, múraty, iydeya­sy tikeley maghan jat emes. Óitkeni búl - ghylymy júmysymnyng taqy­ryby. Alash qayretkerleri - býgingi tәuelsiz mem­leketimizding teoriyalyq negizin qalap ketken azamattar. Yaghny orys otar­lyghyna qarsy kýres jýrgizgen, qazaq tәuelsizdigi ýshin qan keshken batyrlar.

«Alash qozghalysy» 1905 jyly qú­ryl­dy. Al «Alash» partiyasy sol qoz­ghalystyng negizinde 1917 jyly payda boldy. Sol jyldyng jeltoqsan aiynda býkil qazaqtyng ekinshi qúryltayy ótti. Qúryltaydan song «Alashorda ýkimeti» qú­rylyp, onyng basshysy retinde Áliy­han Bókeyhanov saylandy... Tarih - jal­ghyz, ol jalghan bolmaydy, tarihshy kóp, olardyng arasynan jalghan tarihshylar kóp shyghady.  Jasyryp qaytemiz, Alash ziyaly­larynyng enbekteri ýkimet tarapynan aqsap túr. Alayda ghylymy instituttarda, joghary oqu oryndarynda Alash taqyrybynan kandidattyq, diyp­lomdyq, ghylymy júmystar qo­rghalyp, jazylyp jatyr ghoy. Sondyqtan ýkimet­ke Alash taqyrybynyng jat emestigi aiqynda­latynday.

-Bizding elding últtyq damu sayasaty men elding bolashaq memlekettiligi ýshin Alash ziyalylarynyng iydeyasy qanshalyqty manyzdy dep oilaysyz?

- Alash ziyalylarynyng iydeyasy býgingi Qazaqstan tәuelsizdigining teo­riyalyq negizin qalaghanymen, múrat-maqsaty dәl býgingidey emes bolatyn. Ol kezdegi qazaq mýddesi, qazaq múraty basqa bolatyn. Al qazir she? Qazirgi uaqyt, jaghday, mәsele basqa. Óitkeni tarih dóngelegi aldygha jyljydy. Degenmen sol kezdegi qazaq tilinin, jerinin, últtyq shekaramyzdyng mәselesi әli bir sheshimin taba qoyghan joq. Búl jaghynan Alash iydeyasy kerek-aq...

Álemdik sayasatta otarlau ýsh baghyt­ta jýredi eken. Birinshisi - ruhany otarlau, ekinshisi - sayasy otarlau, ýshin­shisi - ekonomikalyq otarlau. Qazaq tarihynda da osy ýsh týrli otarlau sayasaty jýrgizildi. Ýstem el aldymen qazaqty qúdaysyzdyqqa kóndirgisi keldi. Sonan song uaqytsha dala erejesine baghyn­dyryp, qazaq Reseyding jerin jalgha alyp túrushy retinde qaraldy. Qazaqtyng baylaryn bolystyqqa talastyryp, saya­sy otarlau tәsilin qoldandy.

- Bir kezderi tórtkil dýniyedegi týrikterding basyn qosudy kózdegen Mústafa Shoqaydan bastap, barlyq Alash arystaryna qatysty syny kózqaras payda bolghan siyaqty. Mәselen, býgingi kýni el ishinde ghana emes, biylik basyn da ulaghan rushyldyqtyng derti óz zamanynda «Alash» ziyalylaryn da iritken degen sóz aitylady. Osynyng qanshalyqty jany bar?

- Mústafa Shoqay óz esteliginde bylay dep jazady. «Men elde jýrgen kezimde 1916 jyly Torghayda Ábdighappar men Amangeldi Imanov kóteriliske shyqty. Biraq ol últ-azattyq kóterilis emes edi. Óitkeni oghan últ ziyalylary qatysqan joq. Sonday-aq onyng aldyna qoyghan mýddesi últ mýddesi emes, ru mýddesi boldy. Maghan Imanovtyng adamdary keldi. Olar Arqada arghyn­dargha Baytúrsynúlynyng kósem bolyp otyrghanyn aitty. Mening Torghaygha kelip qypshaqtargha kósem boluymdy ótindi. Sonda men: «Men rugha emes, qazaq nemese ózbek bolyp bólinuge qarsy bolyp jýrgen, alty alashtyng basyn qosudy kók­segen adammyn. Múnday bassyz­dyq­taryna qarsymyn!» - dep aittym», - deydi Alash arysy. Soghan qaraghanda, siz aitqan Alash ziyaly­larynyng ara­syndaghy rudyng әngimesi Imanov siyaqty oqymaghan, sauatsyz adamdardyng jasap jýrgen isi boluy kerek. Áytpese Alash ziyalylary rugha tartty degenge kim senedi?..

- Alash iydeyasyn jaqtaytyn jazushy-zertteushilerding pikirimen keliser bolsaq, qazaqtyng orystan ulanghan sanasyn qúldyq dertten ada etuge týrik ghúlamalarynyng oiy men týrkilik iydeyasy kóp kómektesetin siyaqty. Siz ne aitasyz?

- IYә, týrik iydeyasynyng bizge jaqyn ekeni ras. Eger shamamyz jetip jatsa, qazaqqa týrikshildik iydeyamen qarulanyp, týrkilik sanany qalpyna keltirgenning ziyany joq. Degenmen býgingi ziyalylar turaly jaghymdy pikir aita almaymyn...

Jazushy Qabdesh Júmadilov aghamyz Týrkiyagha barghan bir saparynan estelik jazdy. Sonda ol kisige bir týrkiyalyq oqyrman: «Siz jazushysyz. Nege tarihy shygharma jazasyz?» - dep súrapty. Jón sóz. Óitkeni týrik oqyrmandaryna jazushynyng tarihy enbek jazuy - týsiniksiz jaghday. Týrik tarihshylary Osman imperiyasynyng 800 jyldyq tarihyn әldeqashan jazyp qoyghan. Jazushylary tek kórkem dýnie jazady. Al bizde she? Bizde tarihshy - jazushy, jazushy - tarihshy. Óitkeni biz týrik eli siyaqty, qúldyqtan erte arylghan últ emespiz.

 

... Sammitti týsinu qiyn

- Bizding el juyrda býkil Europanyng tóbesinen qarap, tóreli pikir aityp, sammit ótkizdi. Biyliktegi sheneunikter ýshin búl mәrtebeli jiyn bolghan shyghar. Alayda auylynan audan ortalyghyna baratyn jóni týzu joly joq qazaq ýshin osy sammit ne berdi dep oilaysyz?

- Áriyne, auyldaghy aghayyn ýshin sammitti týsinu qiyn. Biraq әlemdik ortada Qazaqstan - óz bet-beynesin qalyptastyryp kele jatqan memleket. Sondyqtan qazaq qalasyn-qalamasyn, sammitting ótkeni dúrys boldy dep oilaymyn. Búryn Jambyl Jabaevty ta­ny­ghan sheteldik Qazaqstandy bilmey­tin. Al qazir tanidy.

- Siz «Zan» gazetine basshylyq etip jýrgendikten sezetin shygharsyz: qazir sot pen prokuraturadan әdilet taba almaghan qara halyq gazetterge kóp shaghynatyn bolyp ketti. Mәselen, bizding gazet redaksiyasy sonday shaghynu hattardan kóz asha almaydy. Osynyng saldary ne dep oilaysyz? Jemqorlyq jaylaghan zang oryndary qara halyqtyng talap-tilegine qúlaq asqandy qoyghan ba, әlde?..

- Sotqa eki tarap keledi: biri jenedi, biri jeniledi. Jenilgeni mindetti týrde riza bolmaydy, aryzdanady. Aryzy oryndalmaghan azamat gazetke barady. Býkil respublikagha jariyalaydy. Búl - qalypty jaghday. Qazaqstannyng qúqyq qorghau oryndarynyng mamandary Qazaqstan zanyn izgilendiru turaly mәsele kóterip jýr. Oghan sebep kóp. Mәselen, bir azamat qúny 20 myng tengelik úyaly telefon úrlap, 5 jylgha sottalady deyik. Qazaqstan týrmesindegi bir adamgha jylyna 700-800 myng tenge bólinedi eken, sonda 20 myng tengelik zat úrlaghan azamatty týrmede ústap otyru ýshin 5 jylda 3,5-4,0 million tenge júmsalady. Búl, birinshiden, azamattyng jeke ómirine, ekinshiden, el ekonomikasyna ziyan. Zanmen bәrin týzeu mýmkin emes. Óitkeni zannyng da «zany» bar. qysqasy, halyqtyng qúqyqtyq sauaty oyanbay, últ óz joghyn ózi joqtay almas.

- «Dattyn» qarapayym, túraqty oqyrmandaryna aitar datynyz bar ma?

- Biz 16 jeltoqsangha qaray súhbat­tasyp otyrghan son, «Datymdy» osy taqyrypqa oray jazylghan ólenmen aityp bereyin.

Súranar seksen alty

Jara jense,

Biz qashan serpilemiz

Sanaly ershe?

Kolbinning tilimenen jýrmiz әli,

Kótertpey zәuzaty azghan

zaman ense.

Tәrbie kelip jattan

Qara nәlet,

Sinude terme qalyp,

Sanagha rep.

Barady boz ingendey bozdap ishim,

Qazaqtan qazaq tumay qala ma dep.

Qabyrghang sógiledi

Soyyl batsa.

Attandar el edik-au,

Qoy úrlatsa.

Shopandar tilimen-aq ghylym jasap,

Shoqandar týsirdi ghoy oiyn hatqa.

Aqparat efirlerden tarap salqyn,

Tilime búiyrghany

Az-aq sarqyn.

Bir kýni qanaghat dep otyrmayyq

Jazatyn mәshinkening

Qazaqsha әrpin.

Zang da bar,

Qosyluda oghan bap ta,

Bәribir búrylmay túr onalmaqqa.

Búl tilding mәselesi

bir joghalsa,

Qazaqpen birge ghana joghalmaq pa?..

Jalbaryn,

Tasattyq ber, jina nәzir,

Túrghan joq tekekózder syilap әzir.

Oylanghyn, dókeylerim-bókeylerim,

Emespiz qúryp keter

Dinozavr.

Kemiter nemkettilik últ baghasyn,

Sodan ghoy

Óz jerinde syrttanasyn.

Basqagha bergenim kóp beybit kýnde,

Biylikten qymyz iyisi shyqpaghasyn...

- Ángimenizge de, óleninizge de kóp raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 45 (82)15 jeltoqsan 2010 jyl.

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485