Qazaq parlamentarizmi tarihynda túnghysh ret qazaqsha dayyndalghan qújat retinde belgili jalghyz ghana zang bar. Ol – 1997 jyldyn  13 jeltoqsanynda qabyldanghan  últjandy azamat, deputat Ákim Ysqaqtyng «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang jobasy.  Álemning әr týkpirinde taryday shashyrap jýrgen talay qazaqtyng ata qonysyna oraluyna ýlken mýmkindik ashyp bergen airyqsha qújatqa biyl 20 jyl.

Atalmysh zannyng qabyldanuynyng qysqasha tarihy mynaday edi:

1997 jyly elimizdegi kóshi-qon sayasatyn damytu ýshin 23 qantar kýni Ýkimet dayyndaghan «Kóshi-qon turaly» zannyng jobasy Parlamentke kelip týsedi. Sol kezdegi Mәjilis deputaty Ákim Ysqaq sol zang jobasyna jetekshi bolyp taghayyndalady. Jobamen jete tanysqan halyq qalaulysy onda kóptegen shiykilikterding barlyghyn  bayqaydy. Mysaly, onda Qazaqstangha kóship kelgen adamdargha memlekettik budjetten qarjy bólu mәselesi qarastyrylmaghan. Kerisinshe Qazaqstannan syrtqa qonys audaratyndargha, yaghny óz atajúrtyna kóshetinderge arnayy respublikalyq budjetten qarjylyq kómek kórsetu turaly bap engizilgen. Jobada búdan da basqa shiykilikter kóp boldy. Al  Ýkimet әzirlegen zang jobasynyng bir-eki babyn ózgertuge bolady, biraq tútastay auystyru mýmkin emes edi. Sondyqtan deputat Ákim Ysqaq oilana kele júmysshy tobynyng jetekshiliginen bas tartyp, búl qújatqa deputattyq ókilettiligin paydalanyp, qazaq tilinde balama zang jobasyn úsynady. Janyna atamekenge oralghan qandastardy jinap, olardyng qataryndaghy  Qayrat Bodauhanúy men Almas Ahmetbekti júmysshy tobynyng mýshesi etedi.

1996 jyldyng qazan aiynda Enbek ministrligi men Áleumettik qamsyzdandyru ministrlikteri qosylyp, janadan Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi qúrylghan-dy. Onyng basshysyna búrynghy Qarjy ministrining orynbasary N.Korjova hanym taghayyndalady. Kelgen bette janadan dayyndalyp jatqan Kóshi-qony» turaly zanynyng jobasymen tanysqan ol qújattaghy «Kóshi-qon qoryn qúru» turaly bapty syzyp tastap, onymen qosa júmysy endi rettelip kele jatqan Kóshi-qon departamentin joyyp, qatardaghy basqarmalardyng birine ainaldyrady. Tiyisti qarjylar bólinbey, últtyq kóshi-qon sayasaty qatty toqyraugha úshyraydy.

Qazaq tilindegi zang jobasynda  Elbasy sayasatyn qoldaytyn, kóshi-qon mәselesin qúqyqtyq retteytin, onyng keri yqpalyn shekteytin, adam qúqyghynyn  jalpygha ortaq mýddelerine kepildik jasaytyn baptar qarastyryldy. Áytse de balama zang jobasyna  kedergiler az bolmady.  «Orys tilindegi audarmasy bolmasa týsinbeymiz, qazaq tilindegi jobany talqylau mýmkin emes» degen synarjaq pikirler de kezdesti. Ol kezde zang jobasyn qazaq tilinen orys tiline sauatty audaratyn maman tapshy edi. Deputat búl mәseleni de sheshedi. Zang jobasyn birneshe ghylymiy-zertteu instituttary tiyisti saraptamadan ótkizip, ong baghasyn berip, qorytyndy jasaydy. Sodan talqylau bastalyp, Mәjilis balama zang jobasyn qarau jóninde sheshim shygharady.

Qújat 1997 jyldyng 2 sәuir kýni Preziydentting janyndaghy memlekettik sayasat jónindegi Últtyq keneste qaraldy. Keneske  Memlekettik hatshy Ábish Kekilbay jetekshilik etti. Ministr N. Korjova  da, deputtat ta óz dәleldemelerin algha tartty. Óte qyzu talqylau ótti. Kenes mýshelerining barlyghy derlik, mәselen, Á.Kekilbay, S.Zimanov, M.Qozybaev, J.Ádildiyn, E.Saghadiyev, G. Beliger, A.Garkaves, N.Mamyrov, N.Orazalin syndy túlghalar  balama jobanyng basymdyghyna mәn berdi. Ásirese, jogharydaghy Kenes mýshesi  zanger-akademik Salyq  Zimanov 7 sәuir kýni Mәjilis tóraghasyna óz atynan resmy hat joldap, onda balama jobanyng artyqshylyghyna toqtalyp: «Ýkimet úsynghan zang shiyki әri qúqyqtyq  mәrtebesi óte tómen,  zaman talabyna say emes» dep atap kórsetti. Osy kezde Á.Ysqaq  qazaq tilindegi balama jobany  «Egemen Qazaqstan» jәne «Qazaq eli» gazetteri arqyly býkilhalyqtyq talqylaugha da úsynyp, elden qoldau tapty. Búl  býkil ziyaly qauymnyng bacyn qosyp, biriktirgen zang jobasy boldy. Deputattar, jazushylar, ghalymdar, shetten kelgen qandastar týgelge juyq atsalysty. Parlamentke, deputattyng atyna on mynday hat týsti.

1997 jyly 14 mamyrda eki zang jobasy talqylaugha týskende, deputat

Á. Ysqaq qazaq tilindegi óz balamasyn layyqty qorghap shyqty.  Shetelde jýrgen bes millionday qandastar turaly qaghazgha qaramay tebirene sóilegende, tyndap otyrghan  biraz deputat kózderine jas ta alghan eken.   Osylaysha túnghysh qazaq tilinde dayyndalghan balama zang jobasy qabyldandy. Parlament qabyrghasynda 11 ay qaralyp, 42 otyrysta qayratkerlikpen qorghalghan qújatqa el astanasy Aqmolagha kóshkende yaghny 1997 jyldyng 13 jeltoqsanynda Elbasy  qol qoydy. Búl Memleket basshysynyng elorda tórindegi  alghashqy qol qoyghan zany bolatyn. Osy zannyng negizinde elimizde Kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttik, oblystarda kóshi-qon basqarmalary qúryldy. Alys jәne jaqyn shetelderden elimizge 1 millionnan asa qandastarymyz oraldy. Sonymen qatar «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy býkilhalyqtyq talqylaugha úsynylghan jәne eng úzaq talqylanghan zang jobasy retinde de belgili. Sondyqtan 13 jeltoqsan – tәuelsizdigimizding de, Astana qalasynyng da tarihyna altyn әrippen jazylghan kýnning biri.

Abay Seyfullaúly

Abai.kz