Sofy Smataev. Quyrshaqpyz biz typyrlamas, ýndemes
Sofyyan (Sofy Smataev)
Quyrshaqpyz biz typyrlamas, ýndemes
I
Uay, zamandas!
Býgin saghan
Ashyldym.
Oydaghymdy
Kelmes endi
Jasyrghym.
Oyynshyghymyz
Moynymyzdan
Qylghyntqan
Men de,
Sen de
Qiyanatshyl
Ghasyrdyn.
Quyrshaqpyz biz
Typyrlamas,
Ýndemes.
Tausylghansha
Tamyp bitip
Mýldem es.
Aldy-artyna
Bir ýnilip
Qaramas
Bop kettik qoy
Zomby syndy
Múnly eles.
Babalardyn
Qasiyetin
Úqpaymyz.
Tyghylamyz
Qúl qúrsaudan
Shyqpaymyz.
Kýn kózinen
Alyp qashyp
Qu jandy
Syzdy, sazdy
Kólenkeni
Yqtaymyz.
Izdemeymiz
Ónegeli
Ótkendi.
Kókbóridey
Alashty
Alash
Etkendi.
Mang dalamda
At túyaghy
Qashaghan
Býgingimde
Búrynghymnan
Joq belgi.
Dala-bedeu.
Adam-pende
Býrisken.
Taqym ada
Bút artarlyq
Ministen.
Kendi,
Jerdi
Tús-túsynan
Bólshektep,
Kirmeler tek
Kiyip-jaryp
Kirisken.
Sofyyan (Sofy Smataev)
Quyrshaqpyz biz typyrlamas, ýndemes
I
Uay, zamandas!
Býgin saghan
Ashyldym.
Oydaghymdy
Kelmes endi
Jasyrghym.
Oyynshyghymyz
Moynymyzdan
Qylghyntqan
Men de,
Sen de
Qiyanatshyl
Ghasyrdyn.
Quyrshaqpyz biz
Typyrlamas,
Ýndemes.
Tausylghansha
Tamyp bitip
Mýldem es.
Aldy-artyna
Bir ýnilip
Qaramas
Bop kettik qoy
Zomby syndy
Múnly eles.
Babalardyn
Qasiyetin
Úqpaymyz.
Tyghylamyz
Qúl qúrsaudan
Shyqpaymyz.
Kýn kózinen
Alyp qashyp
Qu jandy
Syzdy, sazdy
Kólenkeni
Yqtaymyz.
Izdemeymiz
Ónegeli
Ótkendi.
Kókbóridey
Alashty
Alash
Etkendi.
Mang dalamda
At túyaghy
Qashaghan
Býgingimde
Búrynghymnan
Joq belgi.
Dala-bedeu.
Adam-pende
Býrisken.
Taqym ada
Bút artarlyq
Ministen.
Kendi,
Jerdi
Tús-túsynan
Bólshektep,
Kirmeler tek
Kiyip-jaryp
Kirisken.
Tentireymiz
Shólden kólge
Shúbyryp.
Kól joq biraq.
Túl dalanyn
Qúmy úlyp.
Qybyrlaymyz,
Jybyrlaymyz
Ázirshe
Naqaq kózder
Jabylghansha
Júmylyp.
Keudem tese
Typyrlaydy
Múng jýrek:
«Nege sonsha
Kettik - dey me -
Tym jýdep?»
Jýdemeske
Shara bar ma,
Motorym,
Eki qolgha
Tabylmasa
Bir kýrek.
El sabyldy.
Men janyldym
Oyymnan.
Kýdik saular
Kýrsingende
Boyymnan.
Kóshe kezgen
Qandasymdy
Mazaqtap,
Toy toylaydy
Oligarhtar
Toyynghan.
Oysyzdargha
Toy keregin
Bilemin.
Qoy jayatyn
Jer taba almay
Jýr elim.
Júlqynady
Qiyanattan
Jýregim.
Tabar eken
Búl súmdyqtyn
Kim emin.
Joghaltyp ap
Jýrmiz be әlde
Namysty.
Kóz býrkelip,
Jaq ýndemey
Qarysty.
Qamystan-aq
Qaza tabar
Qoyannan
Kóre almaspyz
Atylatyn
Barysty.
Men aqymaq
Joqtan bardy
Izdegen.
Kóp kýdikten
Bir ýmitti
Ýzbegen.
Jaz tirligin
Áz halqymnyn
Ansaymyn
Túl ómirdi
Qaltyratqan
Kýzde men.
Adaldyqty,
Ádildikti
Ansaymyn.
Tiriler ed
Qansha jiger,
Qansha aibyn,
Jylynar ed
Qaltyraghan
Túl ómir
Tóbemizden
Ógey bolmay
Jansa Ay, Kýn.
Óng bermes ek
Ózek tepken
Óngege.
«Azamat!» dep
At qoyar ek
Pendege.
Dalamyzda
Qalamyzdy
Kóbeytip,
Almas edik
On dollardy
Tengege!..
Áy, qaydam-au,
Shomghanymmen
Qiyalgha,
Tosar eken
Bizdi qanday
Kýy alda?
Ozarmyz ba,
Tozarmyz ba -
Bilmeymin.
Óksik jasyn
Kómeyge qúr
Qúyam ba?
Bәribir men
Ayrylmastan
Ýmitten,
Múz qúrsauyn
Tas keudemnin
Jibitken.
Ýkimettin
Aryluyn
Tileymin,
BAQ-tardaghy
Nópir kóbik
Ýgitten.
Úmyta alsaq
Bos kópirtip
Aldaudy,
Jalghandyqqa
Jan men ardy
Jaldaudy.
Sózden iske,
Shudan kýshke
Tez kóshsek,
Shyn mәninde
Bastar ek-au
Samghaudy.
Bolsyn desek
El - telegey,
Jan - aman,
Qan qúyayyq
Ash tirlikke
Janadan.
Qoldarymyz
Shyqsyn serpip
Bir jennen,
Últ tóbesi
Kórinsin bir
Jaghadan.
Mýmkin sonda
Zar tilekke
Jetermiz.
Tas keudeni
Qysqan erip
Keter múz.
Keshegimnen
Izdep tauyp
Órlikti,
Ertenime
Erkin attap
Ótermiz.
Shýiilmese
Biyliktegim
Biyikten,
Berse Tәnirim
Kónilderin
IYitken,
Tórdegimen
Jerdegiler
Tabyssa,
Keter edi-au,
Jan jarasyp,
Úiyp dem.
Sener edim...
Kýrsinip qap
Osyghan,
Kýpti jýrek
Ilanar ma
Shoshyghan.
Jat bauyrgha
Janyn jaldar
Sheneunik
Beze qashyp
Jýrgen joq pa
Dosynan.
Uay, zamandas!
Kýnirenbey,
Ne deyin,
Jauap tappas
Saual jútsa
Kómeyim.
Qúlaq bolyp
Qúlap zardy
Tyndasan,
Týk jasyrmay
Ishti aqtaryp
Tógeyin.
II
Qiratqanda
Masang Elisiyn
Kenesti,
«Egemen!» dep
Bóstik jyrtyp
Óneshti.
«Shanyraghyn
Kóterdik - dep -
Alashtyn!»
Quyp berdik
Qiyalgha erip
Elesti.
Qiyal shirkin
Qiyal ghana.
Is emes!
El talauda
Úry, qary
Mýsheles.
Al, talasyn,
Al, tonasyn
Otandy
Kileng qorqau.
Qorqau - jyrtqysh!
Kisi emes.
Biyliktegim
Biyik sózdi
Boratyp,
Zauyt,
Kenshar,
Újymshardy
Taratyp,
Bólip alyp
Bar baylyghyn,
Qazaqty
Qamap qoydy
Qap týbine
Qaratyp.
Dala soldy
Ayryldy da
Malynan.
Qala sóndi
Jaryq óship
Shamynan.
Jekesheleu
Jetip júrttyn
Týbine,
«Elim-aylap!»
Joqtau aitty
Án-úran.
Qoldan qazyp
Tirshiliktin
Qorymyn,
Tappay qaldyq
San qalanyn
Orynyn.
Topalannan
Toy izdeytin
Ádetpen
Kóbeyttik kep
Býkil әlem
Forumyn.
Oydan dosty,
Qyrdan bossty
Jinadyq.
Toydan sarqyt,
Qoydan saulyq
Syiladyq.
Dalaqtaumen
Eskermedik
Jatqanyn
Sol shashylu -
Talap,
Tonap,
Kýidi alyp.
Jaqsymyzdy
Qamap tastap
Týrmege.
Tórdi berdik
Kelimsek pen
Kirmege.
Shekemizden
Shekireyip
Qaradyq,
Aq sýtimen
Anang qúighan
Tilge de.
Alghannan son
Jateldikti
Bayytyp,
Júmys tappay
Qaldy әieldin
Bayy týk.
Kýiti kelgen
Ýlektey bop
IYsindik
Qay Mashkevich
Jiberer dep.
Qayytyp.
Qara týnmen
Almastyrghan
Kýndizdi,
Kerek qylsyn
Qauqary joq
Kim bizdi.
Tegin oqu
Kózden bir-bir
Úshqan son,
Baraholka
«Ýiretip» jýr
Úl-qyzdy.
Dәnikken bop
Úsaq-týiek
Saudagha,
Jandy týiip
Salyp qoydyq
Saughagha.
Orys, úighyr
Jerkepesin
Jaldap ek,
Týske kirip
Saghyndyrdy
Tau, Dala.
Panalap ek
«Shanyraqty»,
«Baqaydy»,
Taghdyr bizge
Teris qarap,
Qataydy.
Búzyp, órtep
Ákim, tóre
Ýiimdi,
Ózegime
Óktemdigin
Taqaydy.
Ketkennen son
Salt-dәstýrdin
Kóbi irip.
Ýy ishinen
Ýy tikkendey
Elirip,
Qútyrtyp ek
Assambleya
Degendi
Jatyr endi ol
Zan, nizamdy
Kemirip...
1 - obshaya ekonomiya
2 - obshaya valuta
3 - edinyy soyz, t.e. SSSR
***
Putin bizge:
«... Qys tezirek!»
Degende,
Tabandy emes,
Basty tósep
Edenge,
Erteninde
Erke úlyndy
Qúl eter
Oylanbastan
Qoyyp kettik
Kedenge.
Keden tep-tez
Qaltamyzgha
Týsse de,
Júlyp qoldan
Dәmimizdi
Ishse de,
Úmtylmadyq
Qol shygharyp
Bir jennen,
Bir jaghadan
Qyltiyar bas
Isse de.
Uay, zamandas!
Bas saughalap
Qorqa ber.
Óssin qaulap
Zomby úrpaq,
Shorqaq er.
Taz qalpyna
Qayta aidap
Aparsyn
Ortaq ýnem1
Ortaq aqsha2
Ortaq el3.
«Ortaq» degen
Aty ghana
Aldaghysh.
Rusike ortaq!
Qazaqqa ol -
Jalghan is!
Qamytyndy
Qyl moynyna
Salghyzsan,
Qúl tirliktin
Arty - shynyrau,
Aldy - alys.
Ayrylasyn
Tәuelsizdik
Erkinnen.
Tabysasyn
Otarlaghysh
Dertinmen.
Eng sonynda
Kýiip-janyp
Bitesin,
Ishindegi
Syrtqa atylmas
Órtinmen.
Biyliktini
Biylep alsa
Jat qamy,
Bilinbeydi
Tannyng atyp,
Batqany.
Ózektestin
Oshaghyna
Qan qúisa ol,
Ózge óneshke
May toghytyp
Jatqany.
Bar jauaby
Jandy býrgen
«Negenin?»
«Qazaghyna
Qajet emes
Kedenin!»
Ózge óneshke
Keter maydy
Sen asa,
Shyghar jattyn
Jelkesinen
Jegenin.
Uay, zamandas!
Ar-újdanmen
Kiylik te,
Aldap-sular
Uaghyzgha
IYlikpe.
El tilegin
Er tirek bop
Tabatyn,
Qoy talapty
Tyrp etkizbey
Biylikke.
Qorqynyshty
Jerge kómip
Tyghayyq.
Sesti tauyp,
Kóshti ong jaqqa
Búrayyq.
Qandy odaghyn
Dayyndaghan
Rusitin
Búghalyqtar
Kedeninen
Shyghayyq!
Ózgege ermey
Birge bolyp
Elmenen,
Azattyghyn
Bótenge artyp
Bermegen
Qanday qaysar
Belorusityn
Basshysy,
Bopsasyna
Reseydin
Kónbegen.
Qymbat sonday
Erkindiktin
Ár sәti.
Bolsa shirkin
Sol qymbatqa
Ar saty.
Janym qúrban -
Derbestigin
Joghaltpas
Qazaghyma
«Ghajabym!» der
Erse aty!
Dýr silkinsek
Týk qalmas ed
Jenbeytin.
Sónbes edik
Anau kókten
Sónbey Kýn.
Tórdegi emes,
Jerdegige
Baq qonyp,
Tany atar ed
Seni menen
Mendeydin.
Áy, biraq ta
Kýdik bar-au
Qalmaytyn.
Oy-boyymdy
Ýreyimen
Arbaytyn.
Týstiktegi
Mysyqtaban
Aydahar
Tәrizdenip
Shaynamay-aq
Jalmaytyn.
Kirip jatyr
Syghyrandap
Irgeden.
Tym mýlәiim,
Tym momaqan
Týrmenen.
Al, biz bolsaq
Tanytamyz
Keyipti,
Anqau janday
Eshteneni
Bilmegen.
Kiristi olar
Súmdyq sheber
Oyyngha.
Qyzyng ketti
Jútyp alar
Qoyyngha.
Kenindi de,
Jerindi de
Jambastap,
Últtyng iysin
Óshiru tek
Oyynda.
Búl kýdikten
U jútqanday
Qorqamyn.
Joghalar ma
Atpay qalyp
Ór tanym.
Janghyrtar ma
Qazaqtyng ken
Dalasyn
Súm kómeyden
Hanisha sayrar
Ortaq ýn?!.
Útyp jatyr,
Jútyp jatyr
Kemirip.
Ash-aryghy
Shygha keldi
Semirip.
Jer týgili
Jelindi aldy
Jýgendep,
Elektrdi
Kóbeytem dep
Elirip.
Ata-baba
Kiyesine
Bay dala.
Uay, zamandas!
Aspay senin
Paydana,
Tep-tez jalgha
Berildi de
Shýrshitke,
Bar qyzyghyn
Kórip jatyr
Qaymana.
Múrtty әkanyn
Jymysqysyn
Týrlesek,
Jýrip jatyr
Jogharyda
Týrli esep.
Shynyraugha
Shynghyra almay
Qúlaymyz,
Qúpiyasyn
Kóp qylmystyn
Týrmesek.
Elin sýigen
Bolsaq naghyz
Has túlgha,
Jýrer ek-au
Mәngi Kýnnin
Astynda.
Ong men soldy
Aspen atpay,
Tas atyp,
Basar edik
Bar jeligin
Qastyng da.
Shanyraq túr
Seskendire
Shayqalyp.
Qanymyzdan
Jat óneshke
May tamyp.
Ónesh óship,
Myzghymas ed
Shanyraq
Gaz, múnaydy
Alsaq jattan
Qaytaryp.
Qora týgil
Qoynymyzdy
Asha sap,
Dalaqtamay,
Bola bilsek
Asa saq.
Shyrpyny da
Satyp almay
Býgindey,
Bar qajetti
Ózimizde
Jasasaq ,
«Qoy!» der edi
Qyryn qarap
Kim bizge.
Oralmas ed
Kýlimdegen
Múng jýzge.
Marghaulyqtyn
Týneginde
Túnshyqpay,
Úmtylayyq
Jasampazdyq
Kýndizge.
III
Uay, zamandas!
Ýndemeysin
Sen nege.
Aynaldyng ba
Auzyn bughan
Pendege.
Tyghyp tastap
Jigering men
Erkindi,
Kómilding ghoy
«Svalka» bop
Kómbege.
Aytshy, Alashym!
Nege sonsha
Jasyqsyn.
Ýrey kóp pe,
Aytylmastay
Ashyq syn.
Shimirkenip
Selt etpeysin
Túrsa da,
Ensendi ezip,
Iyghynnan
Basyp súm.
Qinalmaysyn,
Qinalsa da
Qauymyn,
Qiyanattyn
Bastan keship
Dauylyn.
Qirasa da
Qyrda qansha
Auylyn,
Qiqandamas
Qiqandaytyn
Jauyryn.
Ýziluge
Taqaldy ghoy
Júlynyn.
Qor qyldy ghoy
Qorlyq sýigish
Qylyghyn.
Pendege adam
Eshqashanda
Qúl bolmas.
Sen de Allanyn
Men de Allanyn
Qúlymyn.
IYlep, biylep
Ýkse býgin
Saghyndy,
Syghyp alar
Erteng tәnnen
Janyndy.
Kók bórisi-au!
Er qazaqtyn
Keshegi,
Nege kómdin
Kóp óksikpen
Ánindi?
Ot úshqyndar
Kózden jasyn
Sirkirep.
Kónbistiktin
Túl keudendi
Qúrty irep,
Jambasyndy
Jatsang jerge
Jelimdep,
Óneshinnen
Shyqpas «Attan!»
Kýrkirep.
Uay, zamandas!
Oyansanshy
Úiqynnan.
Úyalsanshy
Marghau,
Mәngýrt
Siqynnan.
Dýr silkinip,
Tazalanyp
Alsanshy
Tóbendi oiyp,
Tómpeshteytin
Qiqymnan.
Qúl tirlikten
Týnilumen
Jalyqqan
Syghalaydy
Janyng nege
Jabyqtan.
IYlegenmen
Biylik myqty
Bolmaydy
Halyq deytin
Qúdiretti
Alyptan.
Jautang kózdi
Jerge qadap
Móliyip,
Qushiyady
Neden ýrkip
Keng iyq.
Jat qolynda
Jyrym-jyrym
Talandy
Ata-baba
Amanaty -
Jerúiyq.
Jerúiyqty
Qanmen,
Termen
Suarghan
Jiger - jasyq,
Kek múqalghan,
Túl - arman.
Týrip tastap
Qara búltyn
Qayghynyn,
Shygharmysyn
Túmany kóp
Múnardan.
Shygharmysyn,
Jygharmysyn
Ezdikti.
Janyrmysyn
Qajyryna
Kezdikti.
Kókjiyekke
Qúr telmirgen
Tosumen
Jasy soryp
Qos tesik bop
Kóz bitti.
Jagharmysyn
Shoq týsirip
Janardy.
Tabarmysyn
Kók týrik bop
Taghy ardy.
Ýzermisin
Qyl túzaghyn
Ezdiktin
Búzarmysyn
Búltartpaytyn
Qamaldy?
Toz-toz etip
Tózimindi
Shyrmaghan,
Basshy ilgeri
Tym bolmasa
Bir qadam.
Ashshy kózdi,
Qarashyqty
Tónkershi,
Kirmelerge
Yrysyndy
Úrlaghan!
Uay, zamandas!
Azat etshi
Erkindi.
Asqyndyrmay
Qúldyq, kýndik
Dertindi.
Lapyldatyp
Syrtqa atqytyp
Shygharshy,
Byqsyp jatqan
Ishindegi
Órtindi!
Týrip tastap
Ýrey deytin
Irgeni.
Tas-talqan et
Oy-boydaghy
Týrmeni.
Shәuildegish
Shavkalardyn
Sol sәtte-aq
Qynsylaugha
Aynalady
Ýrgeni.
IYesi sen
Atameken
Jerinnin.
Túlghasy sen
Emirener
Elinnin.
Býkken beldi
Nayzaday ghyp
Kótersen,
Jym bolady
Ýstinde oinar
Jenildin.
Ensendi ezgen
Ózektegi
Múng nala.
Ánindi izde,
Endi múndy
Tyndama.
Er tirligi
Erkindikte
Gýldener,
Taban jalap,
Qoldy sýier -
Qúl ghana!
Nege sonsha
Jabysasyn
Qúldyqqa?
Qúl qoghamnyn
Áreketi
Úrlyqta.
Ádilettin
Yrghyp minip
Atyna,
«Tәuekel!» dep
Búr betindi
Shyndyqqa.
Azat bir kýn
Ónin әrlep
Shyraydyn,
Almastyrar
Qúl tirligin
Myng aidyn.
Shyr etkende
Keudemizge
Ot qúighan
Men de,
Sen de
Serkesimiz
Qúdaydyn.
Uay, zamandas!
Túr ornynnan
Silkinip.
Bir ýmitten
Jeniledi
Myng kýdik.
Búgha bersen
Súgha berer
Tyrnaghyn
Myqtylaryn
Ájualap
Túr kýlip.
Sen solardyn
Ózine at
Mazaghyn.
Kómeyinnen
Atyp shyqsyn
Ghajap ýn.
Qúl qorlyqty
Kýlge ainaltyp
Ezgiler
Kórsin Álem
Qúdireti
Qazaghyn.
Kelimsektin
Ýrgeninen
Seskenbe.
Ózekten tep
Óshsin úlyp,
Ósh keude.
Úl-qyzyna
Tanyt qayrat,
Qajyrdy,
Ózindey bop
Móliymesin
Óskende.
Jylamasyn
Kýlip óser
Úrpaghyn.
Búltyn emes
Ayalasyn
Núr tanyn.
Jeter endi
Kózden shoq pen
Ot shashpay,
Jorghalaytyn
Tizenmenen
Búltaghyn.
Kebenek kiy,
Laqtyr tiri
Kebindi.
Týnekti týr,
Jaynat búltsyz
Kógindi.
Arystan bop
Aygha atylghan
Alashtyq
Tap tezirek
Órkókirek
Tegindi.
Ózen tasyr
Basyn alyp
Jylghadan.
Ánge basyp
Janghyratyn
Múndy adam.
Tulap, tasyp
Myna әlemdi
Qútqar tez
Teksizderden
Mәngýrt etip
Bylghaghan.
Elin, jerin
Bodandyqtan
Tazarsyn.
Azat bolsang -
Qazaq bolyp
Ozarsyn.
Mýlgy bersen,
Shúlghy bersen
Kórshine,
Qabirindi
Qaq tórinnen
Qazar súm.
Uay, zamandas!
Tәumen qalqam,
Kókem-au!
Bar baylyghyn
Basqagha ótip
Kete me-au.
Kýregi onyn
Kening tiyep
Jatsa da,
Tilegi onyn
Senen mýlde
Bóten-au.
Ózgege ez bop,
Jalynasyn
Tym nege.
Sen solardy
Orap ýlde,
Býldege.
Tiri jýrsen
Iyghynnan
Týspeydi ol,
Ólip jatsan,
Tas laqtyrar
Mýrdene.
Qaralaydy
Shyq qonaqtar
Aghyndy.
Jaralaydy
Qan josa ghyp
Janyndy.
Ot keudesin
Qúldyq kýli
Bitese,
Eshqashanda
Azat bolmas
Tabyndy.
Tabynbashy,
Jalynbashy
Ózgege.
Erik-yrqyndy
Ýkkizbeshi
Kezbege.
Erkindigin
Azat qazaq
Qorghaghan
Oyrat,
Shýrshit
Qamaugha alghan
Kezde de.
Teriskeyden
Oq boratyp
Atsa kýn,
Kók týtinmen
Jyrtylghanda
Aq saghym,
Zenbirektin
Dobyn baspen
Toqpaqtap,
Jengen alash
Soldatyn da
Patshanyn.
Jenilmeshi,
Qayrap kekke
Jigerdi.
Ýz búghaudy!
Qy ayaqtan
Shiderdi!
Sen silkinbey,
Men búlqynbay,
Sileysek,
Orap alar
Qapasyna
Týn eldi.
Sor qapasty
Aydap tastap
Keudennen,
Kek nayzasyn
Suyryp al
Beldeuden.
Azamatty
Azamatqa
Aynaltar,
Bas tiktirer
Ójet qimyl
«El!» deumen.
Taptap keter
Kirip alsa
Synalap,
Qos kórshing túr
Shekaradan
Syghalap.
Qapy qalsan,
Qarsy túrmay
Qasqayyp,
Myng súmdyqqa
Bastaydy bir
Kinәrat.
Kinәratqa
Ózing ashsan
Qaqpany,
Ósher últyn
Kelmey bir kýn
Jatqa әli.
Kinәrattyn
Eng soyqany -
Senattyn
Jer-anany
Tauarday qyp
Satqany!
Qorgha anandy!
Tulaqtay ghyp
Satqyzba.
Topyraghyn
Jat tabanmen
Japqyzba.
Qadirley bil
Ár bútaghyn,
Ár tasyn
Derbestiktin
Azat tanyn
Atqyz da!
Sen - perzenti
Tauyng menen
Dalannyn.
Ózgertetin
Bet-beynesin
Zamannyn.
Tórdegi emes
Naghyz adam -
Jerdegi
Ynjyq bolu
Seni menen
Maghan min.
Tap beredi
Qaljyrasa
Sәl kýiin,
Jyrtqysh kózdi
Qadap jýrgen
Yankiyin.
Óneshindi
Júlqyp, ýzip,
Ýsh shengel
Jer betinen
Joghalady
Án-kýiin.
Ýsh qorqaudyn
Ózeginde
Jútylyp
Ketpeui ýshin
Últtyng kókke
Qúty úlyp,
Óz qamyndy
Ózing oila,
Zamandas,
Zor men sordan
Shygharday bop
Qútylyp.
Oy kózimen
Ýnilshi bir
Ótkenge.
«Erkindik!» dep
Erlik jasap
Ketkenge.
«Azattyq!» dep
Sorghalaghan
Qyzyl qan
Qyzghaldaq bop
Jayqalatyn
Kóktemde.
Qúrban qannyn
Ár tamshysy -
Úranyn.
Ýlgi, ónegen,
Azan, attan,
Qúranyn.
Su jýrekke
Ottan da ystyq
Qan qúiyp,
Tapsyn senen
Qaysarlyqtyn
Túraghyn.
«Qúdaymyn!» der
Qúnsyzdargha
Telmirme.
Kek jalynyn
Keudendegi
Sóndirme.
«Janym - arym
Sadaghasy!»
Deytúghyn
Ejelden-aq
Úldarymen
El birge.
Qu jandy emes
Asqaq ardy
Ardaqtap,
El kiyesin
Ór jýrekpen
Barlap tap.
Haq sotynan
Sonda ghana
Qútylmas,
Qútyrghandar
Baylyq qughan
Ardy attap.
Sen tabynsan,
Tabyn qaysar
Ruhqa.
Kónbistikti
Qylghyndyryp
Qúryqta.
Qasiyetti
Alash atyn
Asqaqtat,
Ózing emes,
Kónsin jauyn
Yryqqa.
Kelimsekten
Aulaqtatyp
Yndyzyn,
Kelimsekti
Aydap shyqsyn
Úl-qyzyn.
Kók týriktin
Kók bórisi -
Qazaghym!
Kók tósinde
Mәngi jansyn
Júldyzyn.
IV
Uay, zamandas!
Men de,
Sen de
Pendemiz.
Adamdyqtan,
Adaldyqtan
Kendemiz.
Saf altynnan
Jaralghanday
Bireu bar,
Bes tiyngha
Tatymastay
Óngemiz...
Jerden emes
Kókten bәrin
Tileumen,
Jalyqpaymyz
Áulie ghyp
Týneuden.
Qol jayamyz,
Kóz sýzemiz
Kýndiz-týn
Bar jaqsylyq
Keletindey
Bireuden.
Tabatynday
Sodan jannyn
Yntyghyn,
Esek dәme
Alghyzbaydy
Bir tynym.
Toqtamas ek
Qol búlghasa ol
Jymiyp,
Oqtasa da,
Jalanqylysh
Myltyghyn.
Bilegine
Tiyse janyp
Erinin,
Sýigendey bop
Perizatyn
Perinin,
Kýlip sol sәt
Kirip qana
Keter ek
Jahannamnyn
Qaq tórine
Kórinin.
Erik-yrqyna
Jalghyz Sonyn
Qúlaymyz.
Iz bolmastay
Oghan barmas
Bylayghy iz.
Alda-jalda
Týse qalsaq
Kózine,
Nege ekenin,
Kýlip túryp
Jylaymyz.
Adam emes.
Jaratqan Haq -
Egemiz!
Jerdegige
Tabynamyz
Nege biz.
Adalymen
Adam bolyp
IYlikse Ol
Onda, әriyne,
Bas iyemiz,
Eremiz.
Azamatty
Shatastyrmay
Tәnirmen,
Syilasalyq
Jýrek qalar
Ámirmen.
Bireu - meni,
Biz - Bireudi
Týsinsek,
Aynalar ed
Keng júmaqqa
Tar irgen.
Tәnirge emes,
Azamatqa
Seneyik.
Bar kýdikti
Úly ýmitpen
Jeneyik.
Adamgha Adam
Dos qúshaghyn
Ashqanda,
Tar Dýniyen
Sala berer
Keneyip.
Haq Bireudin
Adal qylsa
Niyetin,
Qadiri artar
Yrza bop bas
IYetin.
Saghan, Oghan
Jәrkeshtenu
Jaraspas
Júrt aldynda
Úyatynnan
Kýietin.
Ua, zamandas!
Sen de,
Men de
Pendemiz.
Bireu - myqty.
Tobyr deydi
Óngemiz.
Sol Bireuge
Bas iyer ek
Qúrmettep,
Bar baylyghyn
Qaytarta
Alsaq
Elge biz!
V
Uay, zamandas!
Ashyldym da
Shashyldym.
Qasiyetin
Tanyttym ba
Has úldyn?
Jasyghy emes
Jaramsaqshyl
Jamannyn,
Bolsam deushi em
Bir synyghy
Asyldyn.
Asyldarym
Sinip ketken
Ghasyrgha.
Ghasyrlarym
Tór bermegen
Masylgha.
Keshe,
Býgin
Hәm ertenim
Túr tolyp,
Kip-kishkentay
Jersharynday
Basymda.
Mandaydaghy
Qos teleskop
Kózbenen
Kórem kýidi
Júrt týsinip,
Sezbegen.
Óz oiyma
Qarsy túrar
Óz denem,
Ózine emes,
Ózgege auar
Kezde dem.
Ayttym saghan
Kýiigimdi,
Múnymdy.
Esty alsan
Jýrek sózi -
Ýnimdi.
Oylanyp qap
Óz keudene
Ýnilshi,
Mýmkin sen de
Bayqarsyn
Óz minindi.
Oyatarsyn
Kýdiginnen
Ýmitti,
Tiriltersin
Sýmelekten
Jigitti.
Atylarsyn
Aqiqatty
Ansaumen
Talaq etip
BAQ-tar tolghan
Ýgitti.
Aua jútyp
Jýrgen joqpyz
Beker biz.
Toydy oy jenip,
Daghdarystan da
Ótermiz.
Tau, Dalamda
Zardy quyp,
Án shalqyp,
«Ghajapstan!»
Deytin shaqqa
Jetermiz.
Uassalam!
25.11 - 05.12.2010 jyl.
«Abay-aqparat»
