Ózbekter Sabyr Raqymovty óz generaldary dep sanamaydy

Ózbekter Sabyr Raqymovty óz generaldary dep sanamaydy

Qúday qosqan kórshimiz, "ala taqiyaly" aghayyndarmen qazaqty ortaqtastyratyn dýnie kóp. Basqany bylay qoyghanda, eng aqyry, Alpamys siyaqty batyrymyz ortaq. Biraq, әkesi qazaq, sheshesi ózbek, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Qazyghúrt audanynda tughan, alayda taghdyrdyng jazuymen Tashkentte ósken general-mayor, Kenes Odaghynyng Batyry Sabyr Raqymov qazaq pen ózbekke ortaq túlgha bola almaytyn siyaqty. Ótken qarashada kórshilerimiz Tashkenttegi Sabyr Raqymovtyng atymen atalatyn metropoliyten stansiyasynyng atyn "Olmazor" (Alma baghy) degen ataumen almastyrghan bolatyn. Endi, mine, juyrda Ózbekstan Senaty Tashkenttegi Sabyr Raqymov audanynyng atyn da "Olmazor" degen ataumen qayta atau turaly sheshim shyghardy. Resmy Tashkent "Múnday sheshim jergilikti halyqtyng ótinishi boyynsha jýzege asyryldy" dep jaqauratqanymen, gәp basqada siyaqty.
Osylaysha ózaghamdar osy uaqytqa deyin ózbekten shyqqan túnghysh general dep әspettep kelgen Sabyr Raqymovty qazaqtargha birjolata menshiktep berdi. Úzaq uaqyttan beri jasyrylyp kelgen tarihy shyndyqty moyyndady.

Sabyr Raqymov Úly Otan soghysyn mayor sheninde, Belorussiya jerinen bastaghan. Maydan dalasynda birneshe ret auyr jaralansa da saptan shyqpaghan qaysar qazaqqa general sheni 1943 jyly berilip 1945 jyly 37-shi gvardiyalyq diviziyanyng jetekshisi retinde Sabyr Raqymov Polishany azat etude eren erlik kórsetken. Danqty batyr Jeniske sanauly uaqyt qalghanda, 1945 jyldyng 26 nauryzynda polyak dalasynda auyr jaralanyp, qaytys bolghan edi. Kezinde Stalinning ózi "Temir general" dep ataghan batyrdyng sýiegi Tashkentte jerlendi. Oghan Kenes Odaghynyng Batyry ataghy 1965 jyly berildi. Sonymen birge ol Leniyn, Qyzyl Tu, II dәrejeli Suvorov, II dәrejeli Kutuzov, Qyzyl Júldyz ordenderining jәne basqa da kóptegen medalidardyng iyegeri atanghan.
Sabyr batyrdyng últy qazaq ekendigi keshegi kenes zamanynda-aq belgili bolghanymen ol turaly kóp nәrse ashyq aityla bermeytin. Tәuelsizdik alghannan keyin Sabyrdyng qazaq ekendigin ózbek halqy da moyyndady. Ony dausyz dәleldegen batyrdyng jary Qúralay apay edi...
Jalpy, bizge últtyng úly túlghalarymen maqtanugha kelgende kórshilerden ýlgi alar túsymyz kóp eken. Olar "ózbekten shyqqan túnghysh generalgha" osy uaqytqa deyin asa zor qúrmet kórsetip kelgeni belgili. Oghan Tashkent pen Samarqan qalalarynda eskertkish ornatyp, atyn Tashkenttegi bir audangha, kóshege, mektepke, Últtyq uniyversiytetting janyndaghy akademiyalyq liyseyge, metropoliyten stansiyasyna, kinoteatrgha, kenshargha, eldi mekenge berip, 1967 jyly ol turaly kórkem filim týsirgen, sahnalyq qoyylym qoyghan. Keybir aqparat qúraldarynyng jazuyna qaraghanda, erte me, kesh pe Sabyr Raqymovtyng atyn iyelengen nysandardyng barlyghynyng aty auystyrylyp, oghan qoyylghan eskertkish ornynan alynatyngha úqsaydy. Ózbekstan biyligi múnday sheshimdi әldeqashan qabyldap qoyghan kórinedi.
Ne týlen týrtkenin kim bilsin, әiteuir ózbek biyligi keyingi jyldary ózderining tarihyn ayausyz óshirip jatyr. 2008 jyldyng sәuirinde preziydent Islam Karimovtyng ókimimen Tashkentte Úly Otan soghysy jyldarynda әrtýrli últtyng 15 balasyn asyrap alghan Shaahmed Shamahmudov pen onyng әieli Bahry Akramovagha qoyylghan eskertkish ornynan alynyp, júrt kózinen tasa jerge kóshirildi. Ol osy uaqytqa deyin Ózbekstanda halyqtar dostyghyn pash etip túrghan Tashkenttegi enseli eskertkishterding biri bolatyn. Al osy eskertkishting artynda túrghan Halyqtar Dostyghy sarayy "Tәuelsizdik" atauymen, al Halyqtar Dostyghy danghyly "Bunedkor" degen atauymen almastyryldy. Al, byltyr Tashkenttegi kenes jauyngerining eskertkishi alynyp tastaldy. Jaqynda Ózbekstan astanasynda Úly Otan soghysynda janqiyarlyq erlik kórsetip, 22 jasynda Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn alghan tashkenttik Georgiy Ivlevting atyndaghy kóshening de aty ózgertildi. G.Ivlevting últy kim bolghanyn qaydam, biraq ózbek emestigi kózge úryp túr emes pe? Kórshi elde ózbekstandyq degen úghym joq. Onda ózbek degen úghym ghana bar. Búl nauqangha ózbek ziyaly qauymynyng qalay qarap otyrghanyn kim bilsin, biraq, keybir sarapshylar múnday "iydeologiyalyq qughyn-sýrgindi" Ózbekstan preziydenti Islam Karimovtyng jýrgizip otyrghan sayasatymen baylanystyrady.
Qazir Shymkentte respublikalyq әskery mektep-internaty general Sabyr Raqymovtyng atyn iyelengen. Biz sol mektepting bastyghy, polkovnik Úlyqpan Bәshenge habarlasqan edik.
- 2000 jyldargha deyin búl oqu ornyn kópshilik Suvorov mektebi dep atap kelgen bolatyn. Biraq búl tek auyzsha ghana aitylyp kelgen eken. Al qújat jýzinde oqu ornyna eshqanday túlghanyng aty berilmegen bolyp shyqty. Qazaqstanda qazir osynday birneshe әskery mektep bar. Olardyng barlyghy da qazaqtan shyqqan ataqty әskery túlghalardyng esimimen atalady. Mәselen, Almatydaghy әskery mektep Bauyrjan Momyshúlynyn, Qaraghandydaghy mektep eki mәrte Kenes Odaghynyng batyry Talghat Bilgeldinovtyng esimimen atalady, al Astanadaghy "Jas úlan" mektebi Halyq qaharmany, armiya generaly Saghadat Núrmaghambetovtyng esimin enshilegen. Sondyqtan biz mektebimizge әri batyr, әri joghary sheni bar әskery adamnyng atyn berudi jón kórdik. Onday túlghanyng mýmkindiginshe jergilikti jerden shyqqany jaqsy emes pe? Qúdaygha shýkir, bizding oblysta Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn alghandar jeterlik. Bir ghana Arystaghy balalar ýiinen bes birdey Kenes Odaghynyng Batyry shyqqan. Biraq olardyng barlyghynyng әskery sheni joghary emes. Ary barghanda agha leytenant. "General boludy armandamaghan soldat soldat emes" degen sóz bar emes pe? Sol aitpaqshy, bizge tәrbiyelenushilerge túlgha bolarlyq general qajet boldy. Aqyrynda mektepke general Sabyr Raqymovtyng atyn berudi qúp kórdik.
Men S.Raqymovtyng qazaq ekenin búrynnan biletinmin. Kenes Odaghy kezinde shekaradaghy Keles audanyndaghy komsomol komiytetining birinshi hatshysy bolyp istegenim bar. Sol kezde Tashkenttegi Sabyr Raqymovtyng múrajayyna arnayy eki mәrte barghanmyn. Batyrdyng ómir tarihyna da sol kezde qanyqqan edim.
Sabyr Raqymov 1902 jyly qazirgi Qazyghúrt audanynyng Kókibel degen auylynda tughan. Raqym onyng әkesi de, atasy da emes, naghashysy. Sabyrdyng әkesining esimi Omarqúl. Ol Sabyrdyng alty jasynda qaytys bolyp ketedi. Sodan sheshesi úlyn ertip, Tashkenttegi aghasy Raqymnyng qolyna barady. Úzamay anasynan aiyrylghan Sabyr osy naghashysy Raqymnyng qolynda ósedi. Tipti mektepke barghan kezde Raqymov degen familiyamen jazylyp ketken, - dedi Úlyqpan Mýsinúly. - Sabyr Raqymovtyng esimin osy mektepke 2003 jyly berdik. Osydan keyin kórshierimizding Sabyrdyng qazaq ekendigin moyyndaudan basqa amaldary qalmaldy. Onyng alghash bolyp ashyq týrde moyyndaghan Karimovtyng ózi edi. Kórgender aitady, birde IY.Karimov ishki ister basqarmasynyng bastyghy qyzmetin atqaryp jýrgen ózbekstandyq qazaq azamatyna general ataghyn berip túryp, "Sen Ózbekstanda general shenin alghan ekinshi qazaqsyn" depti. Yaghni, osy sózi arqyly ózbek preziydenti Ózbekstandaghy birinshi qazaq generalynyng kim ekenin anghartyp túr emes pe?! Mening oiymsha, ózbekterge S.Raqymovtyng ózi emes, onyng ataghy qajet boldy. Ne ýshin deysiz be? Orta Aziya jәne Qazaqstan aumaghynan shyqqan túnghysh generaldyng ózbekstandyq әri ózbek ekendigin kórsetu ýshin.
- Ózbekstan Sabyr Raqymovtyng esimin eldi mekenderge, kóshelerge, mektepterge, liyseyge, metropoliyten stansiyasyna, audangha, kinoteatrgha berip, birneshe eskertkish ornatqan eken. Al, óz elimizde batyrgha qanday qúrmet kórsetilip keledi?
- Bizding mektepten bólek, batyrdyng tughan jeri Kókibeldegi toghyz jyldyq mektepke jәne Sayram audanyndaghy taghy bir mektepke Sabyr Raqymovtyng esimi berilgen. Shymkentte onyng qúrmetine jyl sayyn erkin kýresten turnir ótip túrady. Ýsh mektep, bir turniyr. Basqany bilmedim.

Baqytjan ÁBDIRAShÚLY,

Ontýstik Qazaqstan oblysy.

«Týrkistan» gazeti