Songhy 26 jyldyng múghdarynda Qazaq Elinde  qanshama  sayasi  baghdarlamalar  men  reformalar  qabyldandy. Sonyng qay-qaysysy da  tórtkýl  dýniyege   jar salyp, aspandatyp at oinatumen bastalady, sosyn onyng orta túsy  sayabyrsidy,  ayaghy  siyrqúiymshaqtanyp baryp «demi bitedi», aqyry úmyt bolady. Qarapayym  halyq  ne  bolghanyn  týsinbey  endi oilana bastaghanda jana bir úran tastalady. Ne kerek,  jap-jaqsy  bastamalar  osylay  nauqanshyldyqqa  ainalyp  birte-birte qadir-qasiyetin joghaltyp, nebir pysyqaylardyng el aralau «týsindiru júmystaryn jýrgizu» dep atalatynymen ayaqtalady. Jәne onyng nege týsiniksiz jazylghany, halyqqa týsindiru júmystary nemen tәmamdalghany turaly kózben kórip, qolmen ústaytyn derek qalmaydy.

Atyshuly «Qazaqstan-2030», «2050»-lerdi qospaghanda «Núrly  jol», «100 qadam» «100 jana esim» ayaqtalmay  jatyp, «Ruhany janghyru», qazaq әlipbiyin latyn әlipbiyine  kóshiru  jónindegi  bastamalar qyzu qolgha alyndy. Biraq sol «qyzu qolgha alynghan» sharuagha negizinen 2025 jyly ghana kóshedi ekenbiz. Tәuelsiz boldyq dep shuyldaghan 26-jylda  Qazaqstanda   qazaq tilin óz biyigine shyghara almay, qazaq  últyn otarlanghan  qúldyq sanasynan tazartyp qazaq qyla  almay jýrip auzyndaghy sýti keppegen qazaq sәbiylerine  aghylshyn tilin ýiretuge kiristik. Endi qazaqqa sayasy bastamasy bar tamaq jep, sayasy kýpti halyq atanuy ghana qaldy dep kýledi keybir quaqylar.

– Maqsatymyz aiqyn, baghytymyz belgili. Álemdegi  eng damyghan 30 elding qataryna qosylu atalghan ruhany janghyru prosesinin  naqty maqsaty sony kózdeydi, – dep jazypty «Egemen Qazaqstan» gazetine  Áliya Beysenova degen akademik hanym. –Pah, shirkin, qazaqta basqa maqsat-mýdde, basqa mún-múqtaj, basqa arman qalmapty-au, deymiz sony oqyp otyryp.

IYә, qazirgi qazaq qoghamynda jogharghy jaqtan bir auyz úran tastalsa ony týsinsin, týsinbesin әiteuir jelpildetip ala jóneletin  qarttar da, sol qarttardyng ornyn basugha dayyn jylpos jastar da kóbeyip barady. Tannyng atysynan  kýnnin  batysyna deyin  telearnalar damyp bara jatqanymyzdy 26 jyl boyy maqtanyp aityp keledi. Búlaysha maqtay beru jaqsylyqqa aparmaydy, toqtatyndar degen bir adam joq. Al toy-tomalaq nemese shygharmashylyq keshterde enbektegen baladan  enkeygen qariyagha deyin, kesh iyesin jer kókke tiygizbey maqtaghanda tóbe qúiqan   shymyrlap, basyng ainalyp, jylaghyng keledi. Al shyndyghynda she? Shyndyghynda ruhany janghyru degenimiz osynday kózge maqtaudan, maqtanudan, úranshyldyqtan, jasandy bastamashyldyqtan arylu. Óitkeni, maqtau men maqtanshaqtyq, úranshyldyq jaylaghan elde adam balasy ruhany janghyrmaydy.

Juyrda Astana qalasynyng әkimshiliginde jinalys bolypty. Sol jinalysta Astana qalasynyng әkimi Áset  IYsekeshov  esep berip:  «Bizding bilim basqarmasynyng qyzmetkerlerining jalaqysy 150 myng tenge jәne barlyghy baspanamen qamtamasyz etilgen» depti. Sóitsek, olardyng jalaqysy 45-60 myng tengening ghana arasynda eken jәne basym kópshiligi baspanamen qamtamasyz etilmegen bolyp shyqty. Mine, búl arada maqtanshaqtyq Qúday aldynda da adamzat aldynda da kýnәning batpaghyna batyryp túr.

Eger ruhany janghyryp jatqanymyz ras bolsa Qazaqstan atty bir memleketting Elordasynyng osy әkimi býkil mәjilisteri men mәslihattaryn qazaq tilinde jýrgizer edi ghoy. Jalpy ruhany janghyrudy ýkimettegiler men mәjilistegiler basqa da shen-shekpendiler Sagintaev, Birtanov, Akiyshev, Satuvaldyev, Idrisov, Darbaev, Kelimbetov, Karagusova, Sadvakasov dep ózimen qosa ata-babasynyng esimin orysshagha beyimdemey saf kýiinde jazudan bastauy kerek edi. Mine, ruhany janghyru degenimiz memleket qarjysyna uәlayat aralap, shetel aralap boy jazyp, kózge týsip kónil kóterip qaytu emes dep otyrghan sebebimiz de osy.

Tәuelsizdik ýshin ghasyrlar boyy qany men terin qosa tókken qazaq halqy tek qarnymyz toqtyghyna mәz bolyp úrandata bereyik degen joq. Qazaq úrpaghymyzdyng últtyq ruhy, últtyq tili, dili eng bolmasa óz elinde әuelep túrsyn dep, ruhymyz azat, ózgelermen terezemiz teng el bolsaq dep ansap edi ghoy!  Aytpaqshy, bir elding ne bir últtyng ruhyn, sana-sezimin otarlau sayasatynda Reseyding aldyna týsetin memleket joq shyghar, sirә!  Resey patshasy da, Resey kompartiyasy da  óz  qolastyndaghy halyqtardy uysynda ústap otyrudyng eng úrymtal týri orys-qazaq aralas mektepterinde oqytu arqyly últsyzdandyrylghan, sanasy mәngýrttengen shalapaylardy dayarlaytyn edi. Sol әdis elimizde әli de jýrgizilude. Patsha zamanynda oryssha sauat ashqan qazaq tilmashtary men sholaq belsendiler Reseyge adal qyzmet etip, «shash al dese, bas alyp» óz halqyna qarsy shyqsa, býgingi qazaq biyligindegi orystildiler әli de qazaq tiline qarsy shyghuda. Búl qúldyq sananyng әbden qanymyzgha singenin kórsetedi. Biz sondyqtan әueli solardy ruhany janghyrtugha kirisuimiz kerek edi.

Patshalyq Reseyding de, Kenestik Reseyding de talauyna týsken mal, tonaugha týsken qazyna baylyq, tartyp alynghan jer-su qaytarylghan joq. Orystar býgingi kýni de Kazahstan – eto Russkaya zemlya. Etu beskraynuu territorii my doljny vernuti lubym putem» dep alasúruyn kýsheytpese azaytqan joq. Qazaqstan basshylary oghan qarsy bir auyz sóz aitpaydy.   Býitip ýndemey ýidey bәleden qútylamyz dep otyra beru – qylmys. Álde әlgi orystildi basshylardyng ishinde «posle menya hoti potop» (men ketkesin topan su qaptasa da bәribir) dep otyrghandar bar ma eken? Ótkenge salauat dey bersek, tarihymyzgha obal. Olar Qazaqstan jeri Reseydiki dep auzyna kelgenin aityp otyrghanda biz býginde Reseyding qolastynda qalghan Orynbor, Saratov (Sarytau), Orsk (Or), Astrahani (Hajy tarhan) Omby t.b. atamekenderimizdi qaytarudy talap etsek nesi kinә? Tәuelsiz elmiz dep kenirdegimiz kerilgenshe úrandaghanymyzben, is jýzinde búrynghy qalyptasqan tәueldi tirligimizding qaymaghyn búzbay sol kýii qaldyryp, otarlaushylar ornatqan jýieni eshqanday ózgerissiz әri jalghastyryp kele jatqan siyaqtymyz. 26 jyldan beri qazaqty qúldyq sanadan aryltyp, últtyq sanasyn, últtyq namysyn oyatugha baghyshtalghan birde-bir naqty is qolgha alynbady. Qalyng búqara búrynghysynsha oryndaushy qalpynda qaldy. Tәuelsizdik bergen mol mýmkinshilikti ornymen paydalana almadyq. Óitkeni, qazaqtyng keybir atqaminerlerining ózderi de Reseyge tabynushylyq sanasynan arylghan joq. Onyng esesine qazaqtardyng sanasyna Qytay basyp alady degen ýrey myqtap sinirilude. Al tarihta Qytay bir eldi Reseyge úqsap aspannan bombylap, jerden atqylap basyp alypty degen birde-bir derek joq. Qytay alsa orystargha úqsap bas salyp qyryp-joy arqyly emes, aqylmen, ailamen, beybit jolmen alugha tyrysady. Endeshe, sen de olardan ózindi, tilindi, dilindi, jer-suyndy aqyl-aylamen qorghauyna bolady.

Ruhany janghyru – dini bólek, tili bólek, salt-dәstýri bólek, bay elderge elikteu emes. Átten, qazaq biyligindegiler osyny da týsingisi kelmeytin siyaqty. Olar  auzyn ashsa «Europada óitedi, Reseyde býitedi» degen siyaqty esirme ermelikten shygha alatyn týri joq. Áneugýni bir qazaq shonjary Europada qyzdardyng oramal tartuyna tyiym salghan el bar. Biz de sóituimiz kerek dedi telearnadan. Sol jerde sauatty, bilikti jurnalist bolsa, siz ne dep túrsyz, әr eldin, әr últtyng óz damu joly, ómir sýru ýrdis-salty, óz sayasy ústanymy bolady.Odanda qyzdarymyz sol Europadaghy siyaqty jalanash-jalpy ishin, bóksesin, emshegin kórsetip jýrui, araq-sharap iship, kóshede temeki shegui, boqtyq sóz aituy siyaqty últtyq ruhymyzgha jat qylyqtaryna toqtau salayyq demes pe edi?! Amal ne, býgingi qazaq jurnalistikasynda onday dengeyde pikir aitatyn jurnalist te qalmaghan siyaqty. Osy bir ghana kórinisting ózi-aq qazaqty últtyq sanasynan aiyryp, ulaugha mol jetip jatyr emes pe?! Últty aljastyrudyn, adastyrudyng bir týri mine osy.  Osynyng ózi-aq  últty, eldi ruhany janghyrtu emes aljastyrudyn, últtyq ruhynan   alshaqtatudy bir týri sekildi kórinedi eken.

IYә, biz ruhany janghyrugha kiristik. Átten, osy iygi isti әrkim әrtýrli paydalanyp baratqan siyaqty. Olar ózderi qalay janghyryp, eldi qalay janghyrtyp  jýr? Týsinsem búiyrmasyn. Álde menen basqanyng bәri týsinip otyr ma eken? Áy, qaydam-au?

Abai.kz