Keshe Týrkiya ýkimetining Aqparat jәne baspasóz basqarmasynyng úiymdastyruymen «Týrkitildes elderding media forumy» bastaldy. Osy basqosuda «Ayqyn» gazetining Bas redaktory, Preziydent syilyghynyng iyegeri Núrtóre Jýsip bayandama jasady. Týrkitildes elderding búqaralyq aqparat qúraldaryna ortaq mәsele kóterilgendikten de, biz osy bayandamany nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik.

Keshe Týrkiya ýkimetining Aqparat jәne baspasóz basqarmasynyng úiymdastyruymen «Týrkitildes elderding media forumy» bastaldy. Osy basqosuda «Ayqyn» gazetining Bas redaktory, Preziydent syilyghynyng iyegeri Núrtóre Jýsip bayandama jasady. Týrkitildes elderding búqaralyq aqparat qúraldaryna ortaq mәsele kóterilgendikten de, biz osy bayandamany nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik.

Týrik dýniyasy bәrimizge ortaq. Bizding tarihymyz da, taghdyrymyz da bir. Keshegimiz bir bolghan son, - keleshegimiz de bir. Býgingi ýlken Qúryltaygha jinalghan barlyq bauyrlargha armysyzdar, qosh keldinizder degim keledi.
1997 jyly Rejep Tayyp Erdoghan Ystambúl qalasynyng әkimi bolyp túrghanda, kópshilik jiynda mynanday bir óleng oqyghan edi.
Meshitter - qorghanymyz,
Kýmbezder - dulyghamyz.
Múnaralar - nayzamyz,
Muminder - әskerimiz.
Sol kezdegi ýkimet basyndaghy solshyldargha, B.Ejevitting premier-ministr kezi bolsa kerek, múnday óleng únamaydy. Rejep Erdoghan 1998 jyly on ay týrmede otyryp shyghady. Búl óleng Ziya Kókalyptyki me, joq Erdoghannyng óziniki me, men bilmeymin. Biraq osy ólendegi sózder týrkitildes bauyrlardyng bәrine de ortaq, bәrine de týsinikti dep bilemin.
Bizding týrkitildes tuystar din men til birligin esh uaqyt esten shygharmauymyz kerek. Dinimiz - islam, týbimiz de, tilimiz de - týrik. "Týrkitektes týgel bol!" - degen babalar amanaty qayda jýrsek te, qaperde boluy tiyis.
Ókinishke qaray, bizder qazir bir-birimizben tilmash arqyly sóilesetin jaghdaygha jettik. HH ghasyrdyng basynda bizding Mústafa Shoqay men tatardyng Ghabdolla Toqayy, týrik - Inan men Zәky Veliybey Toghan, Ázirbayjan - Mehmet Ámin men Rasul Zade, ózbek - Abdurau Fisrat pen Sholpan, keshegi Sәify Kudash pen Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanovtar bir-birimen tilmashsyz sóilesetin.
HHI ghasyrda osynday tútastyq bola ma? Bizding Qúranymyz - ortaq, endeshe, úranymyz da ortaq bolugha tiyis. "Týrkitektes týgel bol!". Basqa úran joq.
Biyl Týrkiya Respublikasy ózining 87 jyldyghyn toylady. Qazaqstan bolsa tәuelsizdigining 19 jyldyghyn atap ótti.
Týrkiya Respublikasy qúrylghan kýninen bastap, osy kýnge deyin Mústafa Kemali Atatýrikting "Otanda beybitshilik - әlemde beybitshilik" degen qaghidatyna negizdelgen, әlemde jәne әsirese, tónireginde beybitshilikting ornauy men saqtaluyna jәne túraqtylyq pen damudy arttyrugha baghyttalghan, jan-jaqty, maqsatty, syndarly, sanaly jәne gumanistik sayasat jýrgizude. Týrkiya transatlantikalyq baylanystargha ýlken mәn beredi jәne mýshesi bolyp tabylatyn NATO odaghynyng halyqaralyq beybitshilik pen túraqtylyqty saqtaugha baghyttalghan is-sharalaryna belsendi týrde ýles qosuda, kórshiles eldermen qarym-qatynastaryn nyghaytudy jalghastyruda, Europalyq odaq mýsheligine qaray tabandylyqpen ilgerileude. Qazaqstan da Europagha qaray jol tartyp keledi.
2009 - 2010 jyldary Birikken últtar úiymy Qauipsizdik kenesining uaqytsha mýshesi bolghan jәne qazirgi kýni Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary jónindegi kenesting tóraghasy bolyp otyrghan Týrkiya, óz aimaghynda beybitshilik pen túraqtylyqtyng saqtalyp nyghangy jәne yntymaqtastyq arqyly әl-auqatty arttyru maqsatynda júmsalghan ynta-jigerlerinen jinaqtalghan tәjiriybesin jahandyq dengeyde beybitshilikke ýles qosu, qazirgi jәne boluy mýmkin problemalardy sheshuge kómektesu jәne ómirdi barsha adamzat ýshin beybit etu ýshin eng tiyimdi týrde paydalanuda.
Týrkiya jәne Qazaqstan halyqtaryn ortaq til, tarih jәne mәdeniyet baylanystyrady.
Qazaqstannyng Tәuelsizdigin alghash bolyp moyyndaghan Týrkiya bolatyn. Osydan 11 jyl búryn, 1999 jyly Ystambúlda ótken sammitten keyin jeltoqsannyng 1-2-inde Qazaqstan EQYÚ sammiytin joghary dengeyde ótkizdi.
2009 jyly Preziydent Nazarbaevtyng Týrkiyagha jasaghan sapary barysynda qol qoyylghan Strategiyalyq әriptestikke sәikes jana baghdar alghan Qazaqstan men Týrkiya arasyndaghy qarym-qatynas sayasi, sauda-ekonomikalyq, mәdeny jәne basqa da salalarda joghary dengeyde túr. Býginde týrik kәsipkerlerining Qazaqstangha qúighan investisiyasynyng jalpy kólemi 2 milliard dollargha jetip, týrik qúrylys kompaniyalary alghan jobalardyng jalpy qúny 10 milliard dollardan asyp týsti. Astana qalasy - týrik-qazaq yntymaqtastyghynyng simvolyna ainaldy.
Bizding bauyrlas elder arasynda bilim jәne mәdeniyet salasyndaghy yntymaqtastyq bar. Búl qarym-qatynasymyzdyng manyzdy ólshemderining biri bolyp tabylady. Týrkiyada jәne Qazaqstandaghy týrik uniyversiytetteri men qazaq-týrik mektepterinde bilim alghan jәne alyp jatqan Qazaqstan jastary men Q.A.Yassauy atyndaghy qazaq-týrik uniyversiyteti jәne basqa da bilim oryndarynda oqyghan týrik jastary ortaq keleshegimizding negizin qalaydy.
Qazaqstan men Týrkiya arasyndaghy qarym-qatynas tek qana eki jaqty emes, sonymen qatar ónirlik jәne halyqaralyq dengeyde de qarqyndy damuda. Eki el Euraziya ónirinde beybitshilik pen túraqtylyqty ornatu jolynda yntymaqtasyp, osy ýshin ýlken ynta-jiger tanytuda. Preziydent Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylghan Týrkitildes memleketterding Yntymaqtastyq kenesi 2010 jylghy 15-16 qyrkýiekte ótken Ystambúldaghy sammit kezinde óz qyzmetin bastady. Yntymaqtastyq kenesining alghashqy sammiyti 2011 jyly Astana qalasynda ótedi.
Múnyng bәri sayasy saladaghy birlik pen yntymaqtastyq. Bizdi týbi bir týrkining ortaq mýddesi biriktirui tiyis. Osy rette әzirbayjan halqynyng úly perzenti Geydar Áliyevting Margaret Tetchermen arada bolghan әngimesi eske týsedi. Tetcher hanym armyandargha býiregi búryp, "Tauly Qarabaqty solargha basybayly bere salmaysyzdar ma?" depti. Sonda Geydar Áliyev: "Sizder 100 jylgha juyq uaqyt boyy Irlandiyanyng zandy bóligi - Soltýstik Irlandiyany uystan shygharmay otyrsyzdar. Sondaghy katolik irlandyqtardy qudalap jatqandarynyz da belgili. Endeshe, sizder nege Soltýstik Irlandiyany zandy iyelerine qaytarmaysyzdar?" degende Tetcher tilin tistegen eken.
Týrki halyqtarynyng tabany tiygen jerde túratyn bauyrlar bir-birinen alys ketpeui kerek. "Tuystyqty ýzbender!" - delingen Múhammed Mústafa s.gh.s hadisterining birinde.
Tuysqan halyqtardyng arasyn jalghaytyn altyn kópir - aqparat. Aqparat alu, aqparat almasu, aqparat taratu mәselelerinde týrkitildes bauyrlardyng eshqaysysy auyz toltyryp maqtana almaydy. Týrki memleketterining ózara tyghyz baylanysynda osy mәselege kelgende belgili bir tejeu bar ekendigi shyndyq. Mәdeny qúndylyqtardy nasihattap, óshkendi jandyryp, ótkendi qayta qalpyna keltiru ýshin qúrylghan TÝRKSOY úiymy júmys jasap jatyr. Týrki órkeniyeti qazirgi europalyq órkeniyetten esh kem emes.
Arab elderining sany - 22. Al týrkitildes derbes memleketter sany - 6 ghana. Arab elderi ózara yntymaqtasyp, arab elderining ligasyn qúra aldy. Týrkitildes memleketter bas biriktire ala ma? Qazirgi tanda biz Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaevtyng "Týrik bastamasy" - týrkitildes elderding Parlamentaralyq assambleyasyn qúru turaly iydeyasyn bilemiz. Bir-birimizdi jaqyndatatyn basqa qanday qadam bar?
Meninshe, eng aldymen, týrkitildes halyqtardy bir-birine jaqyndata týsuding eng ontayly joly - ortaq telearnanyng boluy. Gharyshtyq sputnikterding mýmkindigin osy maqsatqa paydalanu kerek. Ortaq arna ashylsa - qazaq ta, týrik te, ózbek te, qyrghyz da, tatar da, saha da, qarashay men qúmyq ta til birligin, ruhany tútastyqty tolyq sezinedi. 40-qa juyq týrkitildes halyqtardyng óneri men mәdeniyeti, tarihy men salt-dәstýri saqtalady, damidy.
Ortalyq Aziya memleketterining ózara birligi turaly kóp aitylady. Alayda sóz kóp te, is az. Ortalyq Aziya memleketterin bolisheviktendiru Qazaqstannan bastaldy. Orys bolishevikteri aldymen Qazaqstandy aldy. Sosyn Qyrghyzdy ózine qaratty. Ózbek pen әzirbayjandy әzer degende iyliktirdi.
Endigi tanda týrkitildesterding tútasu, yaghny birlesu sayasaty da Qazaqstannan beri qaray jýrui tiyis. Týrkiya memleketi búl tarapta birqatar jaqsy qadamdar jasady. Ortaq oqu oryndaryn qúrudan ózge, "Qazaqstan-Zaman" siyaqty gazetter ashyp, eki elding ishki baylanysyn jaqyndata týsti. Qazir "Qazaqstan-Zaman" gazeti Qazaqstanda keninen taralady, onyng oqyrmandarynyng qatary jyl ótken sayyn kóbeyip keledi.
Ózbekstan "TV Markaz" degen jastargha arnalghan telearna ashty. Qazir Ontýstik Qazaqstan ónirining túrghyndary osy arnany kóbirek kóredi. Keybir azamattar jergilikti halyq ózbektenip kete me dep qauiptenedi. Orystanyp, ne qytaylanyp ketkennen ózbektenu nemese týrkilenu qauipti emes!
Qazaqstanda týrik teleserialdary keninen tanymal. Qazaqstan telearnalary týrik serialdaryn qazaqshagha audaryp kórsetedi. Subtitrda kinonyng týrikshe mәtini qosa berilip otyratyn bolsa, týrik tilin mengerushiler qatary arta týser edi.
Qazirgi tanda Qazaqstanda ýsh túghyrly til sayasatyna basymdyq berilip otyr. Qazaqstan azamattaryna qazaq, orys, aghylshyn tilderin bilu mindetteledi. Orys tilining ornyna týrik tiline basymdyq berilse, qúba-qúp bolar edi.
Týrkitildes elderding aqparattyq kenistigi bir-birine jaqyndauy tiyis. Qazaqstan azamattary әlemde bolyp jatqan oqighalar turaly aqparattardy kóbinese Resey aqparat agenttikteri men tele jәne radio arnalarynan alady. Bauyrlas Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan elderinde bolyp jatqan oqighalargha Resey kózimen bagha beriledi. Búl týbirinen dúrys emes.
Osy rette mәrtebeli minberdi paydalanyp, ózimning birneshe úsynysymdy ortagha salghym keledi.
1. Týrkitildes memleketterding aqparattyq tútastyghyn qamtamasyz etu mәselesin Memleket basshylarynyng qarauyna úsynu qajet. 2011 jyly Astanada ótetin Týrkitildes memleketterding Yntymaqtastyq kenesi sammiytining kýn tәrtibine osy mәselege baylanysty úsynystardy qaraudy engizu kerek.
2. Týrkitildes memleketterding aqparat almasu mәselesin jolgha qong qajet. Búl ýshin әr elding memlekettik aqparat agenttikteri arasynda ózara memorandum qabyldansa dúrys bolady.
3. Osy zamanghy internet baylanysyn damytu arqyly әr elding jetekshi aqparat qúraldary arasynda tyghyz qarym-qatynas ornatylsa deymin.
4. TMD elderining aqparattyq kenistigin qamtyp otyrghan "Miyr" telearnasy sekildi týrkitildes memleketterding ortaq telearnasyn ashudy qolgha alu qarastyrylsa.
5. Bauyrlas elderding aqparattyq birligin qamtamasyz etu mәselesin әrbir kezekti Qúryltayda arnayy qarap, qay baghytta ne isteldi, ne atqarylmady degen súraqtardyng jauabyn túraqty týrde alyp otyru kerek. Sonda bastaghan isting nәtiyjesi bolady.
Kýltegin babamyzdyng "Aspanda - kýn, jerde - týrki" degen úrany bar.
Týrkitildes týgel bolayyq!

«Ayqyn» gazeti