Kýni keshe elbasy eldi industralizasiyalau josparynyng qalay iske asyp jatqanyn kórip jәne janadan seksen (!) kәsiporynnyng ashyluyna aq batasyn berdi. Ár aimaqtyng әkimi preziydentke oblystaghy industralizasiyalau josparynyng qalay oryndalyp jatqanyn bayandap berdi. Qyzyq osy jerden bastaldy.

Preziydent Aqmola oblysynyng әkimi Sergey Diyachenkodan enbek ónimdiligining naqty kórsetkishin aitudy súraghanda, Sekeng qara basyp kýmiljip qaldy. Bar aitqany: «Enbek ónimdiligi az. Biraq bar» degen qysqa jauap boldy. Onyng ózin ekilik alghan baladay әzer aitty. Al, preziydent Sekendi «Aymaqtaghy enbek ónimdiliginen habaryng joq, demek júmys barysyn qadaghalamaysyn» dep eki ayaghyn bir etikke tyqty. Sergey ne desin, kýmiljip qala berdi.

Baspasóz betindegi syndargha bylq etpeytin Atyrau oblysynyng әkimi Bergey Rysqaliyev búl joly әdben sasty. Preziydent Bergeydi aimaqtaghy shaghyn jәne orta biznesting damyta almay otyrsyng dep syngha aldy. Preziydent: «Sen industriyany damytumen ainalyspaysyn. Jylyna 25 milliongha deyin qarajat bólinedi. Bәri bar - ónerkәsip joq. Múnay men gaz sening sharuang emes. Onymen ainalysatyndar bar», - dep oblystaghy otandyq biznesti damytugha sausaghyn qimyldatpaghandyghyn Bergeyding betine basty. Aqyr sonynda elbasy Atyraumen salystyrghanda múnayy da, gazy da joq Aqtóbeni Bergey Rysqalevqa ýlgi etti.

Kýni keshe elbasy eldi industralizasiyalau josparynyng qalay iske asyp jatqanyn kórip jәne janadan seksen (!) kәsiporynnyng ashyluyna aq batasyn berdi. Ár aimaqtyng әkimi preziydentke oblystaghy industralizasiyalau josparynyng qalay oryndalyp jatqanyn bayandap berdi. Qyzyq osy jerden bastaldy.

Preziydent Aqmola oblysynyng әkimi Sergey Diyachenkodan enbek ónimdiligining naqty kórsetkishin aitudy súraghanda, Sekeng qara basyp kýmiljip qaldy. Bar aitqany: «Enbek ónimdiligi az. Biraq bar» degen qysqa jauap boldy. Onyng ózin ekilik alghan baladay әzer aitty. Al, preziydent Sekendi «Aymaqtaghy enbek ónimdiliginen habaryng joq, demek júmys barysyn qadaghalamaysyn» dep eki ayaghyn bir etikke tyqty. Sergey ne desin, kýmiljip qala berdi.

Baspasóz betindegi syndargha bylq etpeytin Atyrau oblysynyng әkimi Bergey Rysqaliyev búl joly әdben sasty. Preziydent Bergeydi aimaqtaghy shaghyn jәne orta biznesting damyta almay otyrsyng dep syngha aldy. Preziydent: «Sen industriyany damytumen ainalyspaysyn. Jylyna 25 milliongha deyin qarajat bólinedi. Bәri bar - ónerkәsip joq. Múnay men gaz sening sharuang emes. Onymen ainalysatyndar bar», - dep oblystaghy otandyq biznesti damytugha sausaghyn qimyldatpaghandyghyn Bergeyding betine basty. Aqyr sonynda elbasy Atyraumen salystyrghanda múnayy da, gazy da joq Aqtóbeni Bergey Rysqalevqa ýlgi etti.

Taghy bir janalyq. Preziydent qyzmetterin paydalanyp, biznesting ayaghyna túsau bolyp jýrgen qarjy polisiyasy qyzmetkerlerining әrbirin aty-jónine deyin biletindigin aityp, Bas prokuratura men IIM-ne eldegi kәsipkerlerding qúqyghyn qorghaudy tapsyrdy.

Shyny kerek, múnyng bәri biz ýshin ýirenshikti nәrse. Budjetten qyruar qarjy bólinip, naqty is jasalmasa da ol ýshin eshkim aiypty bolyp shyqqan emes. Býginge deyin. Bәlkim erteng basqasha bolar...

Al, osyghan deyin tek qyzmetinen alyp tastau «jazasy» berilip keledi. Qyzmetinen ketken әkim-qaralar júmyssyz qalmaydy. Tógip iship, shashyp jep shayqap jýredi. Aragha uaqyt salyp taghy bir jyly oryngha qonjiya qalady. Sóitip, bayaghy әdetine qayta basady. Jauyr bolghan, jalyqtyrghan ssenariy. Múny biz preziydentting nazaryna týsip, synyna úshyraghan Sergey Diyachenko men Bergey Rysqaliyevting jóninen aityp otyrmyz. Sebebi, bizding biylikting myzghymas dәstýri boyynsha, әueli el ishinde auys-týiis turaly әngime guleydi. Sosyn birqatar adamdar joq jerden elbasynyng synyna úsharaydy. Jana payda bolghan adamday. Ómirinde túnghysh ret ózi basqarghan aimaqtyng isin sәl-sәl ghana aqsatyp alghanday. Qúddy ayaghy joq ertegi dersin.

Endi, kórde túrynyz, syngha ilikken Sekeng men Bekeng oryn auystyrulardyng alghashqysy bolatyn shyghar.

Al endi jeke kәsipkerlerdi jem qyludy ata dәstýrine ainaldyrghan myna qarjy polisiyasynyng keybir qyzmetkerleri turaly preziydentting aitqany bayaghydaghy «Árbireuindi qolynnan sýirep sotqa apara alamyn» degen sózin eske týsiredi. Keshe ghana Taldyqorghan qalasynda ala dorbagha ainalghan memlekettik tudy qorghay almay, oghan baylanysty zandy qadaghalay almay otyrghan Bas prokuratura men IIM-gi otandyq bizneske arasha týsip, qamaldy qorghany bolady degenge senim az. Kórermiz. Preziydentting sózi men onyng qalay oryndalghanyn.

Aytpaqshy, keshe ghana aqtyq sapargha attanghan Qúdaybergen Súltanbaevtyng «Dombyra qazaqtyng ózi siyaqty nege bolsa da kóngish. Qanday әn tartsang da kele beredi» degen sózi joghardaghy bolghan jayttardy oilaghanda eske týsip otyrghany...

«Abay-aqparat»