Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3253 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2017 saghat 14:34

«Samúryq-Qazyna» AQ jyldyq esebi

 

«Samúryq-Qazyna» AQ esepteri 2016 jyldyng qorytyndysy boyynsha RAEX «Ekspert RA Qazaqstan» jyldyq esepter reytinginde ýzdik ýshtikting qatarynan kórinip, «Qarjylyq emes sektordaghy ýzdik jyldyq esep» nominasiyasy boyynsha birinshi oryn iyelendi. Kompaniya qyzmetining barlyq negizgi aspektileri ortalyq taqyryptyng prizmasy arqyly anyqtalady — mazmúny men vizualdyq bezendiriluinde PRIME korporativtik qúndylyqtar jýiesi úsynylady.

Osy jyldyng manyzdy janalyghy túraqty damu salasyndaghy qyzmeti turaly jeke esebin Qordyng jyldyq esepter jiyntyghyna qosuy boldy. Qújatta kompaniyanyng qabyldaghan tújyrymdamalary shenberinde jýzege asyrylatyn segiz negizgi bastamalar kórsetilgen. Esepting dizayny men analitikalyq bólimi arqyly Qor korporativtik mәdeniyet mәseleleri úiymnyng túraqty damuynyng negizi, әri qyzmetting ekonomikalyq, ekologiyalyq jәne әleumettik aspektilerin basqarudaghy manyzdy buyny bolatyndyghy jayly aqparat taratady.

Negizgi jetistikter

Biznes-modeldi ashyp kórsetu. Qor ózining jyldyq esebine úiymnyng negizgi qúndylyqtaryn, júmystyng baghyttaryn jәne tuyndaytyn qosymsha qúndy sipattaytyn biznes-modeli turaly aqparat qosty. Búl ýlgi – eseptegi keyingi aqparattardy jaqsyraq týsinuding manyzdy joly.

Syrtqy ortagha sholu. Jyldyq esepte ekonomikagha barynsha sapaly taldau jasalghan, jaghymdy sәtterding biri – eseptik jyldaghy ekonomikalyq ósu kózderin jәne 2017-2021 jyldargha arnalghan perspektivalardy aiyryqsha kórsetui.  Qysqa merzimdik túrghyda ekonomikagha әser etui mýmkin faktorlar keltirilgendigi de erekshe manyzgha iye.

Damu strategiyasy jәne PÁK. Qor ózining damu strategiyasyn tynghylyqty týrde úsynady, sonyng ishinde 2017-2021 jyldargha arnalghan strategiyalyq maqsattar men biznes - tapsyrmalar boyynsha qyzmeting negizgi kórsetkishterin ashyp kórsetuimen esep erekshelenedi. Óndiristik kompaniyalardy basqarushy Qor qyzmetining manyzdy qúramdas bóligi retinde iri  investisiyalyq jobalardy iske asyrugha basa nazar audaryldy.

Biznes jәne qarjylyq sholu. Jyldyq esep qyzmetting operasiyalyq jәne qarjylyq nәtiyjelerin sapaly týrde ashyp kórsetudi qamtidy. Qor infografika arqyly sifrlar men derekterdi  úsynu jәne menedjerlerding saraptamalyq týsiniktemelerin keltiru arqyly júmysynyng negizgi baghyttary boyynsha esep beredi. Negizgi steykholderler men maqsatty auditoriyalargha basymdylyqtar qoigha jәne negizgi habarlamalardy jetkizuge mýmkindik bere otyryp, býkil qújat boyynsha basty ústanymdar aiqyndalghan.

Qarjylyq taldau. Esepting búl manyzdy bóliginde kompaniya qyzmetining tiyimdiligi men qarjylyq túraqtylyghynyng negizgi kórsetkishteri keltirilgen, kirister men kapital qúrylymy tәrizdi parametrler jan-jaqty sipattalghan. Qarjylyq esepting tolyq jiyntyghy jeke kitap retinde qosa beriledi.

Túraqtylyq turaly esep Jahandyq eseptilik bastamasynyng (GRI) G4 núsqaulyqtaryna sәikes úsynylghan. Qújat kompaniyanyng túraqty damu aumaghynyng sayasatyn jәne osy saladaghy negizgi bastamalaryn kórsetedi. Mýddeli taraptarmen ózara әreket ýderisi tolyqtay ashyldy jәne qyzmetkerlerdi damytu men etika mәseleleri jariyalandy. Damudyng әleumettik jәne ekologiyalyq faktorlarymen qatar, syrtqy ortamen ózara әrekettesuding ekonomikalyq aspektilerine nazar audaryldy. Atap aitqanda, satyp alu jәne jetkizushilermen júmys isteu, sonday-aq osy salada jýzege asyrylatyn janashylyqtar sipattaldy.

Qordyng jyldyq esebining barlyq negizgi bólimderi halyqaralyq aqparattyq ashyqtyq tәjiriybesine sәikes jasaldy, әri qabyldanghan ashyqtyq pen jariyalylyq standarttaryn ústanugha úiymnyng úmtylysyn kórsetedi. Negizgi qarjylyq jәne qarjylyq emes PÁK turaly úsynylghan barlyq aqparattar grafikalyq týrde qúrylymdalyp, songhy ýsh jyldaghy dinamikada kórsetilgendikten, oqyrmandar men sarapshylargha jalpy jәne belgili baghyttar men baghdarlamalar boyynsha kompaniya qyzmetin kóruge mýmkindik beredi.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5388