Hidjab – butaforiya bolghanda...
Bizding ýide TV qosylyp túra beredi. «KTK»-dan kezekti bir – tek әnshilerge qatysty birdene bop jatyr. Ádettegidey, ýilenu toylarynan ýzindi kórsetu, otbasylyq keremet ómirleri jayly aitu...
«Biz – óner adamdarymyz ghoy» degen sózdi aitudy qatty jaqsy kóredi múnda qatysushylar. Bir jas sazger men «júldyzdy kelinshek» (oybay, ony men emes aityp otyrghan, jýrgizushi solay dedi, superredaktor solay jazyp bergen shyghar) sóilep jatyr. Osynday sóz tirkesi, teneu bar ma edi ózi? «Júldyzdy sәti» dep jatushy edi: júldyz da «núrlanyp» ketti, qúrysyn...
«Júldyzdy kelinshek» – xidjabtaghy kelinshek eken, basymdy kóterip qarasam. Tanysqandaryn aitty, ghashyq bop qalghandaryn aitty. Sóz baylasqan shaqta qyzdyng ýiinde bireu dýnie salsa kerek: sonyng jyly ótpey, túrmysqa shyghugha rúqsat keshirek berilgen siyaqty. Oghan ólip-óshken ghashyqtar kónbey, jigit qyzdy alyp qashypty...
Hidjabty qalyndyq pen kýieu jayly toydaghy sәt kórsetilip, әngime toy kóilegi jayly órbidi. «Ol kezde jýkti bolghandyqtan, bir kýn boyy kiyip jýretin aq kóilegimning ynghayly әri jenil bolghanyna mәn berdim jәne sonday kóilek tabyla ketti», – de-e-ep otyr.
Aytam ghoy – kiyim, anyghy, xidjab – butaforiya dep! Bu-ta-fo-riya! Syrtqy qabyq! Baghanadan beri aitylghan әngime noli boldy. Al osynday joba (jýrgizushining sózi) kerek pe? Mynaday әngime she? «Jobanyn» keyipkerlerining eng jii aitatyn sózderi – «óner adamy bolghan son». Kóketaylar-au, jarty júmysyndy texnika «jasap» berip otyr, bireu sening jenil-jelpi әnindi fonogrammamen aitady. Odan qaldy inkubatordyng júmyrtqasy men balapany siyaqty birdey «xalaulaydy» kýshikshe shúbyrtyp jatqan múnyng «әnin» jer betindegi bar qazaq shyrqap jýr me? «Álemge, bar qazaqqa belgili sazgersin», – dep kelinshekting aitqany... Shәmshining tiri jýrmegenine quandym. Mynany estigen zamatta óletin edi!
Áy, «jobasymaqtan» kóringen, kórinetin «óner adamdary»! Naghyz ÓNER ADAMDARY – Nýketay Myshbaeva, Tóleubek Aralbaev, Sayat Merekenovter! Búlar kýnine qanshama bet sóz jattap, aptasyna qanshama qoyylymdy texnikanyng kómeginsiz kórermenine úsynatyn tiri ónerde jýrgender! Al sender – jenil jolmen tabys tauyp jýrgen meyramxana «búlbúlysyndar». Arzan óner, arzan әngime. Tyndap bitken kezde-aq úmytylatyn arzan әn.
Py.Sy. Osynday «júldyzdy kelinshektin» biri ózining ata-enesin maqtap, bilmegenin ýiretip, kelgen jerine sinip ketui ýshin kóp enbek sinirgenin maqtana bayandap otyryp, kópke tanymal qayyn atasynyng atyn bylsh etkizip aita salghany...
Endi birde bir әnshi jeneshemiz әnshi kýieuining aty men tegin xabarlap, saxnagha sonday kóterinki yrghaqpen shaqyrghany... Aldynda ghana bir baghdarlamada ibaly kelin ekenin aitqanyn tyndap, jaqsy kórip otyrghan edim. Qúday-au, kayfty olay búzbasandarshy! Últty saqtaytyn – әiel, biraq qazaqtyng erkeginde de parasat pen sús bolsa eken. Nege janaghyday «jobasymaqqa» naghyz óner adamy týspeydi? Óitkeni olardyng ýiindegi jeneshelerimde qazaqy iba, aghalarymda últtyq namys bar!
Aygýl Bolathanqyzy
Abai.kz