Túrsyn Júrtbay. Abaqtydaghy Alash
Búdan keyin jogharydaghy bayandalghan jaylargha barynsha keninen toqtalyp, taghylghan әrbir aiyptyng zansyzdyghyn tiyanaqtap túryp OGPU-ding erekshe ókiletti ókilining ózine týsinikteme jazghan. Dәlelderining naqty әri zandyq túrghydan sauatty jazylghandyghy sonday, oghan qosymsha týsinikteme berip jatudyng ózi artyq.
"PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókili Volenbergke /Jeke ózine/ №3 kameradaghy tútqyn Ghabbasovtan.
Ótinish
Men, 1928 jyldyng 15 qazanynan bastap týrmede otyrmyn. 1928 jyly 10 qarasha kýni maghan - baylardyng malyn tәrgileu nauqanyna kedergi jasady - degen Qylmystyq Erejening 58-babynyng 13-tarmaghy boyynsha aiyp taghyldy.
1928 jyldyng 10/HI kýni bastalyp, 1928 jyldyng 28/HI kýni ayaqtalghan tergeu barysynda qoyylghan súraqtar negizinen mening bir kezdegi, búrynghy "Alashorda" túsyndaghy is-әreketime qatysty boldy, al tergeushining súraqtarynyng arasynda eki ne ýsh tarmaq qana maghan taghylyp otyrghan aiyptyng ainalasyn jalpylama qamtyp: 1. maldy tәrgileuge degen mening kózqarasym qanday jәne 2. kooperasiya turaly baylarmen kenes ótkizdim be degen t.b. saualdar qoyyldy. Osy tektes súraqtardan basqa eshqanday naqty aighaqtary joq. Qashan, qayda jәne qanday qylmys jasadym, mening qylmystarymnyng nәtiyjesinde qanday ziyan keltirildi - búl turaly mening tabandy týrde talap etkenime qaramastan tergeushiler maghan eshqanday da jauap bermedi.
Búdan keyin jogharydaghy bayandalghan jaylargha barynsha keninen toqtalyp, taghylghan әrbir aiyptyng zansyzdyghyn tiyanaqtap túryp OGPU-ding erekshe ókiletti ókilining ózine týsinikteme jazghan. Dәlelderining naqty әri zandyq túrghydan sauatty jazylghandyghy sonday, oghan qosymsha týsinikteme berip jatudyng ózi artyq.
"PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókili Volenbergke /Jeke ózine/ №3 kameradaghy tútqyn Ghabbasovtan.
Ótinish
Men, 1928 jyldyng 15 qazanynan bastap týrmede otyrmyn. 1928 jyly 10 qarasha kýni maghan - baylardyng malyn tәrgileu nauqanyna kedergi jasady - degen Qylmystyq Erejening 58-babynyng 13-tarmaghy boyynsha aiyp taghyldy.
1928 jyldyng 10/HI kýni bastalyp, 1928 jyldyng 28/HI kýni ayaqtalghan tergeu barysynda qoyylghan súraqtar negizinen mening bir kezdegi, búrynghy "Alashorda" túsyndaghy is-әreketime qatysty boldy, al tergeushining súraqtarynyng arasynda eki ne ýsh tarmaq qana maghan taghylyp otyrghan aiyptyng ainalasyn jalpylama qamtyp: 1. maldy tәrgileuge degen mening kózqarasym qanday jәne 2. kooperasiya turaly baylarmen kenes ótkizdim be degen t.b. saualdar qoyyldy. Osy tektes súraqtardan basqa eshqanday naqty aighaqtary joq. Qashan, qayda jәne qanday qylmys jasadym, mening qylmystarymnyng nәtiyjesinde qanday ziyan keltirildi - búl turaly mening tabandy týrde talap etkenime qaramastan tergeushiler maghan eshqanday da jauap bermedi.
Dәl osy jaghday súraq-jauap ayaqtalghannan keyingi bir aidan song taghy da qaytalandy, yaghni, 1928 jyldyng HII.29 kýni tergeushi maghan isting ayaqtalghanyn jәne onyng GPU-ding kollegiyasyna tapsyrylghanyn habarlady, alayda, tergeu materialdary maghan tanystyrylghan joq. Tergeushining maghan bergen súraqtarynyng barlyghy da jalpylama jaghday bolghandyqtan, mening is-әreketim turaly tolyq maghlúmat alu ýshin men tergeushige birneshe adamgha jolyghyp, pikir aluyn ótindim, onyng ishinde Memlekettik Josparlau mekemesining búrynghy tóraghasy Qúlymbetov joldastyn, Halyq Komissarlar tóraghasy Núrmaqov joldastyng atyn atadym. Óitkeni, mening Memlekettik Josparlau mekemesindegi júmystarym olarmen baylanysty boldy, sondyqtanda olar mening jalpy sayasy baghdarym men mening jeke basym turaly tolyq minezdeme bere alar edi. Alayda, tergeushiler búdan da bas tartty.
Tergeushilerding auyzsha aityp beruine qaraghanda (jazba týrindegi qorytyndynyng núsqasyn kórsetumen ghana shekteldi) mening negizgi aiybym - auyldy jerlerdi kenestendiruge ýnemi kedergi jasap keldi degenge sayady, olar negizinen mynaday:
I. Maghan Dәriger Pavlov degenning kýndeliginen ýzindi alyp berdi de, sondaghy aitylghan sózderdi - mening qazaq qyzmetkerlerin kommunistik partiyagha qarsy ýgittegenimnin, sol arqyly "túraqty týrde arandatushylyqpen shúghyldanghanymnyn" aighaghy retinde aiyp qyp taghypty. 1921 jyly jazylghan búl qújatta (barlyq tergeu qújattarynyng ishindegi maghan kórsetilgen jalghyz aighaq) men: "biz kommunizmning qyr eline tarauyna qarsy kýreskemiz-mys" - dep aitqan kórinemin. Pavlovtyng kepildemesine qaramastan men qolymdy jýregime qoyyp túryp aitarym - múnday jaydyng eshqashanda bolmaghanyn mәlimdeymin. Ekining biri: ne dәriger Pavlov әldekimdermen shatastyrdy, ne mening jadymnan mýldem shyghyp ketken bolyp shyghady ghoy. Búl mәseleni jasyrudyn, onyng ýstine kýndelikke jazylghan jaydy (әriyne men Pavlov qastandyq oimen jala japty dey almaymyn) býgip qaludyng eshqanday da qajettiligi tuyp otyrghan joq. Men dәl qazirgi uaqytqa deyin ol adammen tanys emes ekenime senimdimin jәne sol pikirde qalamyn. Maghan týsiniksizdigi sol, eger de ol adammen (Pavlovpen) ózining kýndeliginde jazylghanynday "eki saghat boyy shay iship, әngimelesken" bolsam, onda ony nege jasyramyn. Onyng ýstine Pavlov qonaqqa barghan Ýkibaevtar 1919 jyldyng jazynan bastap Semey qalasynda túrghan emes, sonday-aq, bir ret kezigip qalghan kóldeneng kók attygha (Pavlovqa) qanday maqsatpen jәne qanday jaghdayda oghan syrymdy ashuym mýmkin. Eger de búl aighaq ras bolsa, onda ol kezdesu 1919 jyly (Kolchak ýkimetining túsynda) ótken shyghar? Búl sózding anyq dәleli retinde mynany aita alamyn: men 1919 jyly Ýkibaevtardyng ýiining bir bólmesinde pәterde túrdym, sol jyly qys boyy men guberniyalyq Zemstvonyng bastyghynyng orynbasary mindetin atqardym, ony qysqartyp, "Gubzem" deytin. Sondyqtan da Pavlov "Gubzem" degendi "Zavgubzemotdelmen" - Guberniyalyq jer bólimining mengerushisi degenmen shatastyryp otyrmasa. Búl jaghdaydyng týsiniksizdigi mening oiymsha dәriger Pavlov meni әldebireulermen shatastyrdy nemese mening әr kezdegi istegen qyzmet ornymdy (1919 jylghy men 1921 jylghy) janylystyryp jazyp otyr degen kýdikke iytermeleydi. Qalay degenmen de, men búl qújatqa eshqanday sayasy mәn bermeymin, sebebi, sayasattan sәl-sәl habary bar adam ózi tanymaytyn, kezdeysoq úshyrasqan kóldeneng kók attygha myna tergeushining "belgili bir sayasy toptyng úiymdastyrylghan әreketi" dep aiyptap otyrghan mәselesi jóninde aita qoiy ekitalay.
2. Maghan taghy da mynaday (tergeushining auyzeki әngimesi boyynsha, әitpese, jazba qújattardy men kórgemin joq) aiyptar taghypty:
a/ maghan: 1924 jyly ótken Alash (Qazirgi Jana Semey - avt.) audandyq-auyldyq odaqtardyng (moyynseriktikterining - avt.) ókilderining qúryltayynyng saylauyn basqarghansyn-deydi. (Men ol moyynseriktikterding qúryltayyna qatysqamyn joq jәne saylau ótken jerden 200 shaqyrymday qashyq jerde demalyp jatqamyn). Al 1925 jylghy qúryltaydaghy mening jasaghan bayandamama keletin bolsaq, onda men qyr elindegi qosshylar odaghynyng moyynseriktikterining (kooperatiyv) qúrylysyna ghana toqtalghamyn. Mening moyynserik turaly pikirimdi jәne ondaghy bayandamamnyng mazmúnymen qosshylar odaghynyng qaulysynyng hattamasynan tanysugha bolady.
b/. Meni osynda - Qyzylorda qalasynda otyryp-aq, 1925-26 jyldary Semey uezindegi Medet /Medeu-?/ bolysyndaghy ru talasyna basshylyq etti, yaghni, "ru basylaryn taghayyndady" - deydi. Múny kәdimgi tirshilikpen qalay baylanystyrugha bolady ózi... Bizding ólkedegi uezdik, bolystyq mekemelerdi bylay qoyyp, ortalyqtarymyzdyng ózi guberniyalyq ortalyqtarmen әzer baylanysyp, ózining mindetin әzer atqaryp otyr. (Onyng barlyghy jerding tym qashyqtyghynan ghoy). Jalpy alghanda, keybir jeke adamdy belgili bir әleumettik toptyng is-әreketteri ýshin kinәlaudyng ózi әdilettilikke jata ma?
Meni sonau Medet bolysyndaghy rulyq tartysqa baylanystyru ýshin de bir týisikke týsinikti, aqylgha syiymdy syltau kerek emes pe: ol ýshin aighaghy tolyq aiyp taghylyp, uaqyt pen ara qashyqtyqtyng arasyn eseptep baryp kinә aitpay ma.
Onday jaghday bolghan da emes jәne bolmaydy da. Medet bolysynda ótken oqighalardyng bәrine meni kinәlay beretin nesi? Atalghan rulardyng ózara talas-tartysyna mening eshqandayda qatysym joq ekenin ashyq mәlimdeymin jәne odan ýzildi-kesildi bas tartamyn.
Meni búl ru talasyna baylanystyryp túrghan oqigha 1917 jәne 18 jyldary bolghan. Oblystyq qazaq komiytetining (onyng qúramynda men de bar edim) sol bolysta 40 jyl boyy ýzbey bolysnaylyqqa saylanyp kelgen Moldabaevtardy biylik tizginine engizbey qoyy bolsa kerek. Biz ol kezde tek qana eldik, tónkeristik maqsatty kózdedik, eshqanday da rulyq mýddeni kózge ilgemiz joq. Sodan bastap zamannyng yghyna qaray jyghylyp, әr qily jolyn tapqan Moldabaevtar ózining qas jauy retinde tek qana meni qarauylgha alyp (men de sol bolystyng adamymyn, al qazaq komiyteti bolsa sol kezde-aq tarap ketken) andumen keledi. Eng bastysy - búl arandatu oghan emes, sol Moldabaevtarmen etene aralasqan jәne aralasyp jýrgen mening keybir "dostaryma" qajet bolyp otyr. Mine, býkil isting mәnisin týsindirip beretin jay osy. Basqasha boluy mýmkin emes.
3. Búghan qosymsha meni taghy da: әldebir jer turaly erekshe sayasatty jýrgizushilerding kósemi dep aiyptapty. Oghan "dәlel" retinde qalalyq baqshada keshki as iship otyrghanda Omarov joldaspen әngimeleskenim alynypty /Mening Omarov joldasqa jazghan hatymdy qaranyz/.
"Mening jer mәselesi turaly pikirim tergeuding hattamasynda bayandalghan. 1921-22 jyldan keyin jer mәselesimen ainalysqan emespin".
Osydan keyin taghy da súraqta jer mәselesine basa nazar audarylghan. Keybir jauaptardyng ishinara qaytalanatynday kóringenine qaramastan, tyng derekter men dәleldi qisyndar keltirilgendikten de qysqartpay úsynamyz.
"Sizden ótinerim: mening Omarovpen, Súltanbekovpen betpe-bet kezdestiru turaly tilegime qarsy bolmasanyz eken, sebebi, tergeushining aituy boyynsha, meni Omarovtyng (jәne) bolystyng kórsetui boyynsha jauapqa tartqan eken, sonday-aq jergilikti gazetke mening Omarovqa jazghan ashyq hatymdy jariyalatugha mýmkindik berseniz eken.
...Búl tergeuge tәn bir sәikessizdik sol, jogharydaghy keltirilgen tarmaqtardyng barlyghy da bir-birimen jalghan jeleu arqyly jalghanghan, esh naqty aighaqsyz jalang sózge qúrylghan. Búdan kelip mynaday zandy súraq tuady: egerde 1919-1929 jyldardyng arasyndaghy is-әreketim ýzdiksiz ziyankestikpen astasyp jatsa, onda meni nege der kezinde ústamady, nege osy uaqytqa deyin meni qyzmetimde tynysh jýrgizdi? Qanday adam (baqylau organdary jaghynan) mening sonday asa qauipti qastandyghymnyng órshuine jol berip, ishmerezdik jasaghan?!
Jogharyda bayandalghan jaylardy taldasaq, onda býkil tergeu barysynyng bir jaqty ýstirt jýrgizilgenin, mening eshqandayda aiybymnyng joqtyghyn, "ýzdiksiz jasaghan ziyankestigim" turaly aitpaghannyng ózinde, ózimning arymdy ózimning qorghauyma eshqandayda mýmkindik berilmey otyr. Ayybymdy aighaqtaytynday eshqanday naqty derekter men qújattar maghan kórsetilgen joq, shyndyqty qalpyna keltiru ýshin tergeushilerge kómek kórsetetindey bolmashy mýmkindik jasaugha da múrsat bermey, isti GPU-ding kollegiyasyna jiberip qoydy.
Mening senimim boyynsha, múnday synarjaq tergeuding jýrgiziluine, birinshiden: taghylghan aiyptyng barlyghy aram, jalaqor adamdardyng ósegine qúrylghan (bizding Qazaqstanda múnday jaylar óte jii kezdesedi) kórsetindiler bolghandyqtan da, GPU-ding ózin jansaq jolgha salyp jiberui; mening ótken kezendegi búrynghy "Alashorda" túsyndaghy qayratkerligim turaly, reti kelgende aita keteyin, búl is-әreketimiz VSIK Preziydiumynyng qaulysy /1919 jylghy jәne 1920 jylghy/ arqyly keshirim jasalghan, birjaqty pikir týngi bolsa kerek. Tipti men býgingi qyzmetim ýshin emes sol ótken uaqyttaghy qayratkerligim ýshin aiypqa tartyp otyrghan joq pa eken dep te kýdiktenemin, sebebi, men songhy 9 jylda kenes ókimetine adal qyzmet ettim.
Jogharydaghy mәlimetterime oray jәne 86 kýnnen beri eshqanday kinәsiz tútqynda otyruyma baylanysty: sizding jeke óziniz tergeu isimen tanysyp, tiyanaqty әri әdil tekserip, mening әdiletti talaptarymnan tiyisti qorytyndy shygharuynyzdy súraymyn.
Mening búl mәlimetterimdi mening tergeu isime tirkep qongynyzdy ótinemin.
Qosymsha retinde Omarovqa jazylghan ashyq hatty salyp otyrmyn.
9.I. 1929 jyl. Qyzylorda".
Súraq-jauap barysynda Halel Ghabbasov tergeushilerding isti sauatsyz jýrgizip jatqanyna ashyq narazylyq bildirumen bolyp, olardy ózine qarsy qoyyp alghandyghy angharylady. Aryzda kórsetilgen Eldes Omarovqa arnalghan ashyq hat pen jergilikti gazetke jariyalaugha úsynylghan mәlimdeme iske tirkelmegen. Búdan keyin de osy mazmúndas ótinishter jazylghan. Biraq bәri de ayaqsyz jәne jauapsyz qalghan. Onyng ornyna tergeushiler Halel Ghabbasovqa ózining qatelerin moyyndap respubliykalyq baspasózde ashyq hat jariyalaudy qaytalap úsynghan jәne soghan qysym kórsetuding nәtiyjesinde "mәjbýr de bolghan" siyaqty. Tómendegi jauaptan sonday salqyndyq bayqalady.
"PP OGPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov joldasqa 25/I.29 jyl.
Sizding eskertpelerinizge ...(jauap).
Áriyne, sizding "jalpy últtyq erekeshelik" degeninizdi - onyng ishinde (halyqtyn) әleumettik tensizdik pen qoghamgha tәn erekshelikterding bar ekendigin men moyyndaugha mәjbýr boldym jәne ony anyq týsindim.
Sonymen qatar aitylyp otyrghan jaghday men Qazan tónkerisining jasampazdyq kýshine degen senimsizdik te sol mәselege tikeley baylanysty, onyng ishinde bizding qazaq halqynyng jeke memlekettigin qúru mýmkindigining tughandyghy. Sol arqyly ony ezgiden qútqarudyng qajettigi jәne aldaghy uaqytta ony mәdeny ekonomikalyq damuyna negiz qalanatyndyghy turaly "izdenisterimiz de" sodan tuyndap otyr.
Qazan tónkerisi - mening iydeyalarymnyng negizgi nysanasy boyynsha últtardy qanaudyng temir shynjyryn ýzdi, olardyng jeke memleket boluyna mýmkindik ashty, iydeologiyadan (otarlaushy - avt.) tuyndaytyn eski qoghamdyq ekonomikanyng negizin joydy, sonday-aq tirshilik etuding jana negizin qalady jәne qalap ta jatyr. Ol ózining búdan keyingi maqsatty qozghalysyna, qatygez taptyq shayqasyna qadam basty, múny qoghamnyng mazmúny retinde ózine sinirip aldy, barlyq "qúndylyqtardy" da sonday baghytpen qaytadan baghalay bastady, sóitip, ózining alghan betinen qaytpaytyn tvorchestvolyq erik-kýshine týpkilikti kóz jetkizdi.
Osynau auqymdy qozghalys jana qoghamdyq qarym-qatynasty talap etedi jәne ol sol qozghalystyng túsynda ómir sýrip otyrghandar ýshin taghdyrdyng tauqymetinsiz ótpeydi. Tipti, ólgenderding ózi ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi deydi ghoy, al adam - zat emes, sonday-aq iydeologiya degenimiz de - kýresting qatyp qalghan týri emes. Júrttyng bәrine ortaq qasiyetten mening tys qalmauym tabighy nәrse.
Mening oi-sanamdaghy sheshushi ózgeris erterek, 1918 jyldyng kýzi men 1919 jyldyng jazynda: biz birneshe sayasy jýieni, biz ish tartqan qoghamdy basymyzdan keshken son, elimizding basyna týsken qoghamdyq qiynshylyqtardy sheshe almaytynymyzgha, bizding maqsatymyzdyng oryndaluyna tabighattyng ózi sәtti ýilesimdilik tanytpaghanyna is jýzinde kózimiz jetken song - bastalyp edi. Biraq ta, mening sanamdaghy búl ózgeris pen senim - kenes qyzmetinde istegen songhy 9 jylda, әsirese, keyingi 4-5 jylda, ótken ómirimning mәn-maghynasyn qorytyndylap, kórgenderimdi sanamda salmaqtap, taldau jasap, jana qoghamdyq ózgerister men naqty jetistikterdi sezingen song baryp nyqtap ornygha bastady. Eng sonynda, mening últymnyng negizgi mәiegi, eng ónimdi jәne kópshilik bóligi (ortashalar men kedeyler) júmysshy, sharualar tobynyng qúramdas jigi retinde kenes ókimetining ong kózine ilingenin jәne ózining taghdyryn songhysymen (Kenes ókimetimen) baylanystyratynyn kórgen song baryp myqtap ornygha bastady.
Mening shyn jýrekten shyqqan payymdauym boyynsha, kimde-kim ózining halqyn sýise, kimde-kim oghan adal qyzmet etudi ózining ómirlik maqsatym dep týsinse - búl adamnyng tandaytyn jalghyz-aq joly qaldy, ol Kenes ýkimetining sheshimin oryndau jәne soghan adal qyzmet etu. Mening sizderge talmastan-aynymastan; toghyz jyl boyy kenes ókimetine adal qyzmet etkenimdi, búl ókimetke qarsy baghyttaghan eshqanday topqa qosylmaghanymdy jәne qosylmaytynymdy qayta-qayta tәptishtep aityp - aita beruimning sebebi osy.
Mening búl "kredomnyn" (latyn qarpimen jazylghan - avt.) negizgi mazmúny 1925 jyly Semey guberniyalyq komiytetining atyna jazylghan mәlimdememnen, tergeu barysynda qoyylghan kenestik qúrylym turaly súraqtargha bergen jauabymnan anyq bayqalady, qysqasyn aitqanda, mening osy "tolghau - minәjatymnyn" ózi de sony kórsetedi.
Mening búl mәlimdememdi Vollenberg joldasqa - onyng atyna 29 jyly 9/I kýni jazylghan mәlimetimmen birge tirkep, soghan tabys etudi, al aryzdyng kóshirmesin RSFSR-ding bas Prokurory Krylenko joldasqa onyng atyna jazylyp, 29-jyldyng 14/I kýni №3 kameragha kelgen Respublika Prokurorynyng kómekshisi Musin arqyly berip jibergen mәlimdeme qosymsha retinde salyp jiberuinizdi ótinemin.
25/I-29 jyl Halel Ghabbasov (qoly qoyylghan)".
Halel Ghabbasovtyng búl mәlimdemeni qysastyqpen jazghany anyq tanylady. Astarly keketu de bar. "Alashordashylardyng " halyq ýshin kenes ókimetine qyzmet isteyik" degen "iydeyasynyn" úshqyny bar. Tergeu barysynda Bas Prokurordyng kómekshisi kelip ketken. Sonday-aq әdildik dәmetip SSSR-ding Bas Prokurory Krylenkogha hat jazghan. Al onyng múny oqugha uaqyty da, qúlqy da joq edi. Bәri de sonyng ózining "bastamasy" әri "tapsyrmasy" bolatyn. Osydan keyin ile-shala; yaghni, eki kýnnen keyin, 1929 jyly 27 qantar kýni, Qyzylorda qalasynda ýshtikting qaulysy shyghyp, ony aiypty dep ýkim shygharghan. Onyng sonyna: "Men ózimdi aiyptymyn dep sanamaymyn. H. Ghabbasov" - dep qol qoyghan. Halel Ghabbasovtyng súraq-jauaptary "Kenes ókimetine qarsy qaruly kóterilis dayyndaghan" ózge de 71 adamnyng isine qosa tirkeldi.
Tek sot arqyly ýkim shygharu ghana qaldy. Ýkim shyqty da. Sot Halel Ghabbasovty 1930 jyly sәuirde atu jazasyna kesti. Ol osy istegi eshqanday keshirimge jatpaghan, eng joghary ýkim oryndalghan tórt adamnyng biri boldy, yaghni, atyldy.