Elen Álimjan. Abaytanudyng býgingi tiregi
Bas-ayaghy ýsh bettik (M.Myrzahmetúly, "Týrkistan-Taraz arasy". Astana, 2002 j. 359-361-better) pikirinde belgili әdebiyetshi ghalym Túrsynbek Kәkishev M.Myrzahmetúlyn "Qazaq ýshin, el ýshin jany auyratyn qayratker" dep baghalay kelip: "Abaydyng dinshildigin, úly oishyldyng shyghyspen baylanysyn Mekemtastan artyq zerttegen eshkim bolghan joq. Óitkeni, onyng dinshildigi de, shyghys ghúlamalarynyng jasap ketken enbekterin zertteui de kóbimizden kósh ilgeri", dep ghalym enbegining ózgelerden artyqshylyghyn aghynan jaryla atap ótedi.
Búdan erterek (1989 j.) akademik Zәky Ahmetov "Hauas", "Jauanmәrtlik", "Imangýl" (búl úghymdar M.Myrzahmetúlynyng zertteulerinen keyin ghana qazaqtyng ghylymy ortasyna belgili bolghan - E.Á.) turaly aita beretin M.Myrzahmetúlyn "qisyq jigit" dep oilaghanyn, biraq onyng aitqandarynyng bәri aqiqat bolyp shyqqandyghyn, sondyqtan da ghylymgha osynday azamattyq pozisiyasy berik ghalymdar kerek ekenin moyyndaghan edi.
Búl kýnde bir nәrsening basy ashyq. M.Myrzahmetúly Abaytanugha eresek enbek sinirgen ghalym. Onyng búl saladaghy enbegi eskerusiz qalghan joq, Memlekettik syilyqqa ie boldy. Sonymen birge ghalymnyng kóptegen zertteuleri iysi týrki tildi ghylymy ortagha jaqsy tanys. Ol - halyqaralyq "Týrik dýniyesine qyzmet" syilyghyn alghan sanauly qazaqtyng biri.
Bas-ayaghy ýsh bettik (M.Myrzahmetúly, "Týrkistan-Taraz arasy". Astana, 2002 j. 359-361-better) pikirinde belgili әdebiyetshi ghalym Túrsynbek Kәkishev M.Myrzahmetúlyn "Qazaq ýshin, el ýshin jany auyratyn qayratker" dep baghalay kelip: "Abaydyng dinshildigin, úly oishyldyng shyghyspen baylanysyn Mekemtastan artyq zerttegen eshkim bolghan joq. Óitkeni, onyng dinshildigi de, shyghys ghúlamalarynyng jasap ketken enbekterin zertteui de kóbimizden kósh ilgeri", dep ghalym enbegining ózgelerden artyqshylyghyn aghynan jaryla atap ótedi.
Búdan erterek (1989 j.) akademik Zәky Ahmetov "Hauas", "Jauanmәrtlik", "Imangýl" (búl úghymdar M.Myrzahmetúlynyng zertteulerinen keyin ghana qazaqtyng ghylymy ortasyna belgili bolghan - E.Á.) turaly aita beretin M.Myrzahmetúlyn "qisyq jigit" dep oilaghanyn, biraq onyng aitqandarynyng bәri aqiqat bolyp shyqqandyghyn, sondyqtan da ghylymgha osynday azamattyq pozisiyasy berik ghalymdar kerek ekenin moyyndaghan edi.
Búl kýnde bir nәrsening basy ashyq. M.Myrzahmetúly Abaytanugha eresek enbek sinirgen ghalym. Onyng búl saladaghy enbegi eskerusiz qalghan joq, Memlekettik syilyqqa ie boldy. Sonymen birge ghalymnyng kóptegen zertteuleri iysi týrki tildi ghylymy ortagha jaqsy tanys. Ol - halyqaralyq "Týrik dýniyesine qyzmet" syilyghyn alghan sanauly qazaqtyng biri.
Ghalymnyng birsypyra kitaptary orys tilinde jaryq kórgen. Sol arqyly kóptegen elderding ghalymdary onyng Abay jәne Áuezov turaly zertteulerimen tanysqany aqiqat.
Jalpy, M.Myrzahmetúlynyng zertteuleri men maqalalary sonau kenestik kezenning ózinde de ghylymy ortany, әdeby júrtshylyqty, oqu oryndarynyng ústazdary men shәkirtterin bey-jay qaldyryp kórgen emes. Abyz aqynymyz Ábdilda Tәjibaevtan bastap, M.Myrzahmetúlynyng enbekterine sýisine pikir bildirgender men maqala, zertteu, óleng arnaghandardyng jalpy sany 700-dey eken.
Búl kýnde ghalym Álimghazy Dәulethan qazaq әdebiyettanu ghylymynda mekemtastanu degen jana bir sala ashatyn uaqyt jetti dep mәsele kóterip jýr. Búl, eng aldymen, abaytanu men múhtartanudy odan әri jemisti jýrgizu ýshin kerek eken. Nege? Óitkeni, abaytanugha M.Myrzahmetúlynyng ózi әuezovtanu arqyly kelgen. Ol Ghylym akademiyasynda abaytanu bólimin ashyp, basqarghangha deyin úzaq jyl "M.Áuezov muzey-ýiinde" ghylymy qyzmetker bolyp, "arhiv kemirgen". Jazushynyng qoljazbalaryn sýzip, Abay turaly әrkezde, әr qily jaghdayda jazyp, retke keltirmey, jaryqqa shygharmay tezis týrinde qaldyrghan jazbalarynyng birsypyrasyn L.Áuezovamen birge kitap etip jariyalady da.
Abay men Áuezov ghalymgha mynany úqtyrghan. Úly adam ózine deyingi úlylardyng enbegin boyyna sinirip baryp úly bolady eken. Endeshe, Abaydy da, Áuezovti de ashu ýshin olar boyyna sinirgen úlylardy bilmek kerek. Ol osylay Áuezov arqyly Abaygha, odan әri Shyghystyn, onyng ishinde týrik, arab, parsy әlemining úly ghúlamalaryn tanugha qúlash úrady. Býginge deyin 45 kitap, 700-dey maqala jariyalaghan ghalymnyng zertteu kókjiyegining barghan sayyn kenip kele jatqandyghynyng syry sonda. Áuezov pen Abay ony әlemning ne bir oishyldarynyng órisine jetektep kirgizdi. Ghalym ózi kire almaghan óristerge búl kýnde shәkirtterin baghyttauda.
Endi osy aitylghandardy naqtyly mysaldarmen dәleldep kórelik.
Biletin, adam bolatyn balany bir auyz sózinen-aq tanidy. Bauyrjan Momyshúly da M.Myrzahmetúlynan naghyz "arhiv aqtarghysh" shyghatynyn birer kýn pikirleskennen bilse kerek. Ózbekstanda oqytushy bolyp jýrgen jerinen QazPIY-ding sol kezdegi rektory Mәlik Ghabdullinge aityp, aspiranturagha alghyzady. Akademik Qajym Júmaliyev oghan "Abay múralarynyng zerttelu jayy" degen taqyryp úsynady.
Mine, osy júmystyng ýstinde-aq ol enbekqor zertteushi ekenin tanytady. Ghasyrgha juyq merzimde Abay turaly qanday enbek, qay jerde, qanday basylymda, qay kýni jaryq kórdi, týp-týgel týgendep, túnghysh ret hronologiyalyq bibliografiyalyq kórsetkish jasap jaryqqa shyghardy (1965 j.). Keyin ony taqyrypqa bólip te jasaydy. Sóitip, ol endigi abaytanushylar men jalpy zertteushilerding jolyn ashyp, júmysyn jenildetip berdi. Sonymen birge sol zertteuler ýstinde Abay aqiqatyna aparar jol M.Áuezov enbekteri ekenin de úqty.
Birneshe jyldan keyin oghan úly jazushynyng jariyalanbaghan jazbalaryna jaqyndaudyng sәti týsti. Áuezov muzey-ýii ashylghanda Lәila Múhtarqyzy iriktegen ghylymy qyzmetkerding biri - M.Myrzahmetúly boldy. Sóitip, ol Bauyrjan Momyshúlynyng ýiinde jýrip, kandidattyq júmysyn jazghan bolsa, endi Áuezovting muzey-ýiinde doktorlyq dissertasiyasyn dayarlady. "Múhtar Áuezov jәne abaytanu problemalary" atty monografiyasyn Lәila Múhtarqyzynyng kómegimen jaryqqa shyghardy. M.Myrzahmetúly osylay úlylardyng nazaryna týsken, olardyng otbasymen etene aralasyp, tәlim-tәrbiyesin kórgen ghalym.
Jas ghalymdy qiyngha sala otyryp, qoltyghynan demegen halqymyzdyng ayauly azamattarynyng ýmiti aqtaldy. M.Myrzahmetúly óktem sayasattyn, ótkinshi iydeologiyanyng qighashtyghyna qaramastan, Abay turaly qalyptasqan týsinikti týzetti. Abaydy Abay etken tek orys mәdeniyeti emes, eng aldymen islamdyq qazaq pen shyghys mәdeniyeti ekenin, batysqa sodan keyin baryp bet búrghanyn dәleldep berdi.
Mәselen, Abay ólenderi men qarasózderinde arab, parsy sózderi kóp. Biraq búl arabsha-qazaqsha sózdikten qaray salyp, audarumen shektele qoyatyn sózder emes eken (mútakalinmiyn, mantikiyn, t.b. ). Búlar islam filosofiyasyndaghy býtin bir aghymdar bolyp shyqty. Endi Abaydy bilu ýshin sol aghymdardy bilmek kerek. Abay zamanynda qazaq dalasyna erkin jetken onday әdebiyetter kenestik kezende sap tyiylghan. Músylman medresesinde oqyghan Abaydyng kez kelgen zamandasy týsinetin úghymdardy kenestik Qazaqstannyng akademiygi de týsine almaytyn bolghan. Óitkeni, ol shyghystyq islam filosofiyasynan habarsyz, arab, parsy tilderin bilmeydi. Al, Abay orys tilin ghana emes, arab, parsy tilderin de bilgen. Sóitip, ýsh qaynardan (qazaq, shyghys, batys mәdeniyeti) susyndap, is jýzinde býkil әlemdik oi-sananyng jetistigin boyyna sinirgen desek, Abaydyng filosofiyalyq kózqarastarynyng qalyptasuynda eng aldymen islamdyq filosofiyanyng әseri mol eken.
Mekemtas Myrzahmetúly barlyq kóne, qazirgi týrik jәne slavyan tilderindegi islam filosofiyasyna qatysty әdebiyetterdi aqtaryp, osynday qorytyndygha keldi. Ol qorytyndysyn kezinde Abay paydalanghan әdebiyetterdi naqty anyqtau arqyly dәleldedi.
Sonymen qazirgi qazaqtar Abay dýniyetanymynyng qaynary islam filosofiyasyndaghy hauas (Abayda ýsh týrli maghynada qoldanylady: birinshisi - adamnyng syrtqy bes, ishki bes sezimderi, ekinshisi - Allanyng on siypaty; ýshinshisi - Alla taghala maghynasynda), imaniygýl (ýsh sýiy: Allany, adamzatty jәne әdiletti sýiy), jәuanmartlik (izgilikti ýsh qasiyet: aqyl, rahym, әdilet) tanymdary ekenin bildi. Jalpy M.Myrzahmetúly zertteulerinen keyin Abay shygharmalaryndaghy sany 180-dey úghymdar men terminderding astary ashylyp, ghylymy ainalymgha týsti.
M.Myrzahmetúlynyng zertteuleri bizge taghy mynany aitty. Sonau әl-Faraby zamanynan beri islamdyq izgilik filosofiyasynyng eng pisip-jetilgen jeri týrkiler mekeni eken. Ál-Faraby babamyz "Izgi qala túrghyndary turaly" traktatyn jazyp (batystyng sosial-utopisterinen birneshe ghasyr búryn), izgi qoghamnyng ýlgisin berse, Jýsip Balasaghún babamyz "Qútty biliginde" әdiletti, izgi el biyleushisining kórkem beynesin jasapty, al Qoja Ahmet Yasauy babamyz Hal ilimi arqyly adam janyna terendep boylapty. Abaydyng tolyq adam turaly ilimi solardyng zandy jalghasy eken. Jalghasy bolghanda, Abay jasaghan ýlgining әrkim-aq sonday bolsam eken dep úmtylyp, ústanugha bolatyn praktikalyq mәni zor eken.
M.Myrzahmetúly enbekterining aktualidylyghy, onyng halqymyzgha qajettigi qazir óte-móte kórinip túr. Óitkeni, býginde bizding qoghamymyzda týrli diny aghymdar oiqastap jýr. Olardyng búlaysha basynuynyng basty sebebi - bizding dindi, sonymen birge últtyq tamyrymyzdy әlsiretip alghanymyzdan. Onyng ýstine otarlyq iydeologiya qazaqqa ghasyrlar boyy jaqsyny jattan izdeu psihologiyasyn sinirip qoyghan. Odan búqara halyq týgili, ziyalylarymyzdyng ózi aryla almay kele jatyr. Áytpese, ózgeler qyzygha qaraytyn babalarymyzdyn, onyng ishinde Abaydyng tolyq adam turaly ilimderi iysi týrik halyqtary moralidik kodeksining irgetasy bola alatynyn M.Myrzahmetúly jazyp jýrgeli qashan.
Ghalym әnebir jyldary entuziast jas ghalymdardyng basyn qosyp, ata-babamyzdyng oima (syna) jazuy negizinde qazirgi týrik halyqtarynyng ortaq jazuyn jasaugha da әreket etipti. Ókinishke qaray, bir qaladan ekinshi qalagha kóshe beruding kesiri oghan júmysyn ayaqtaugha mýmkindik bermegen.
Esesine Mekeng birsypyra jas ghalymdardyng kýshin júmyldyryp, túnghysh ret týrik halyqtary әdebiyetining oqulyghyn, hrestomatiyasyn, baghdarlamasyn, әdebiyetterding bibliografiyalyq kórsetkishterin keshendi týrde jasap shyghardy. Oghan basshylyq jasap qana otyrmay, negizgi taraularyn ózi jazdy. Júmys halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining Taraz instituynda jýzege asyryldy. Bir kezde bólshektep biyleu sayasatymen jazulary kýshtep ózgertilip, bir-birinen alshaqtap ketken týbi bir týrki halyqtaryn jaqyndastyrudyng osynday ýsh amalyn egemendikting elen-alanynan beri qarastyryp kele jatqan ghalymnyng ham-qaraketining tekke emestigin Elbasymyzdyng Ortalyq Aziya memleketterining jana sipattaghy odaghyn qúru turaly iydeyasy kórsetti. Sóitip, M.Myrzahmetúly osy enbekterimen óz halqynyng dilin, dinin, tilin nyghaytyp, óz memleketi - Qazaqstannyng irgetasyn bekemdey týsuge orasan ýles qosyp keledi.
Sonymen qatar ghalym búryndary jasalghan qazaq әdebiyeti tarihyn qayta jazu kerek dep esepteydi. Ózi soghan múryndyq bolu maqsatymen qazaq әdebiyetining tarihyn tәuelsizdik túrghysynan qayta dәuirlep shyqty. Ol qazaq әdebiyetining bastauy Alyp Er Tona turaly jyrda jatyr dep tújyrymdaydy. Múny búdan 2700 jyl búryn ómir sýrgen Túran biyleushisi Alyp Er Tona turaly Mahmud Qashqary sózdiginde berilgen jyr joldary men Dulat, Abay ólenderining kóne týrkilik "kóg" úiqas ýlgisimen jazylghandyghy arqyly dәleldeydi.
Al onyng shәkirtteri sol dәuirlerding birsypyrasynyng tarihyn jazyp beruge kirisip te ketti. Bir qyzyghy, olardyng birazy júmystaryn M.Myrzahmetúlynyng kenesshiligimen filologiya ghylymy boyynsha jalghastyrugha kelisim bergen tarihshylar. Mәselen, Qytayda tuyp-ósken Álimghazy Dәulethan Shyghys Týrkistan (Qytay) qazaqtary әdebiyetin, Irannan kelgen Islam Jemeney M.Haydar Dulattyng әdeby múralaryn, Týrkiyada úzaq jyl oqyghan filosofiya doktory Darhan Qydyrәli týrik halyqtary әdebiyetindegi jadidizmning beynelenuin, taghy bir shәkirti Sattar Ómirzaq Qoqan handyghy túsyndaghy qazaq әdebiyetin doktorlyq júmystaryna arqau etip aldy. Al, Maqsat Áliphan Jýsip Balasaghúnnyng "Qútty biligindegi" izgilik múrattardyng Abaydyng tolyq adam turaly iydeyalaryna úlasuyn, Imamghazy Núrahmetúly saqtardan Abylay han kezenine deyingi qazaq әdebiyetin dәuirleudi kandiydattyq júmystarynyng negizi etti.
Ras, әzirge ghalymnyng oilaghanynyng bәri iske asyp jatqan joq. Dulattanu ghylymiy-zertteu ortalyghyn qúryp, qazaqtyng túnghysh tarihshysy enbekterining sózdigin, odan әri ensiklopediyasyn jasap, ghylymgha kýngirtteu bir dәuirdi ashyp beru jónindegi úsynystary Bilim jәne ghylym ministrligi tarapynan qoldau tappady. Ol az deseniz, M.H.Dulaty babamyzdyng esimin enshilegen uniyversiytetting ózi qarjylandyrudy toqtatyp tastady.
Búdan keyin ghalym Jambyl oblysyna Serik Ýmbetov әkim bolyp túrghan tústa "Bauyrjantanu" ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashty. Baukennen orasan zor epiystolyarlyq arhiv qalghan. Qazir onyng bәri jiynastyrylyp, iriktelude. Baukeng shygharmalarynyng kezinde senzura ótkizbey qoyghan joldary qalpyna keltirilude, búryn-sondy jazylghan enbekteri týgendelude. Ortalyq Baukenning 100 jyldyghyna deyin 30 tomdyq shygharmalar jinaghyn jәne ensiklopediyasyn әzirlemek.
M.Myrzahmetúlynyng ghylymy enbektermen qatar onyng qoghamdyq belsendiligin de aitqanymyz jón.
Ol sonau 1980 jyldardyng ortasynan-aq Qazaqstannyng azattyghyn alyp, irgetasyn bekituge últty baghyttaghan qyruar maqala jazghany óz aldyna, sol sekseninshi jyldardyng ayaghynda "Qazaq qalay orystandyryldy?" atty monografiyasyn shygharghan. Onomastika, toponomika, qazaq tilining hali, qazaqtardyng taghdyry, famiyliyasy, shoqyndyryluy taghy basqa tolyp jatqan taqyryptargha da qalam terbedi. Olardy egemendikpen birge órip shyqqan jana basylymdar jarysa jariyalap, jatty.
M.Myrzahmetúly maqalalarynyng sanagha qona ketetindigining syry - ýnemi naqty, tyng derekter úsynyp otyratyndyghynda. Ol ómirining kóp bóligin arhiv aqtarumen ótkizgen ghalym. Sol әdetinen kýni býginge deyin tayghan emes. Dostarynyng jәne shyghys tilderin jetik biletin shәkirtterining kómegimen Tarazda otyryp-aq Resey, Qytay, Ózbekstan arhivterinen, parsy tilindegi tarihy әdebiyetterden qazaqqa, odan әri týrik әlemine qatysty derekterdi aldyryp, qazaqshagha audaryp bastyruda. Múnyng alghashqysy M.Haydar Dulattyng "Tariyh-y Rashidiyi" men parsy derekteri boyynsha jazylghan "Kóne Taraz" kitaby boldy. Kezek kýtip jatqandarynyng ishinen әsirese, Shayh Qúdaydat Taraziyding (XIV-XV gh.gh.) kitabyn airyqsha atap ótpeske bolmaydy. Ghalymnyng aituynsha, jaryqqa shyqqan song búl enbek әdebiyet teoriyasynyng әlemde túnghysh ret týrik topyraghynda tughandyghyn dәleldemek. Al onyng avtory tarazdyq bolghandyghy maqtanysh sezimin tudyrumen birge jana zertteulerge jeteleydi.
Osylay san-salaly enbek etip jatqan ghalymnyng bir-aq maqsaty bar. Ol - halqynyng úmyt bolghan óz jaqsysyn ózine qaytaru arqyly әlemdik dengeydegi layyqty ornyna ie boluyna yqpal etu.
«Egemen Qazaqstan» gazeti