«Jihad» sózi arab tilinde belgili bir nәtiyjege, maqsatqa jetu ýshin yaky bir isti isteu ýshin bar qajyr-qayratyng men ynta-jigerindi tógu, tyrysu, kýresu  degen siyaqty maghynalardy bildiredi.

Jihad úghymynyng ayasy óte auqymdy. Býgingi tanda  teris baghyttaghy aqparat saldarynan kóptegen adamdar jihadtty qaru alyp soghysu dep birjaqty týsinedi. Áriyne, múnday týsinik jihadtyng maghynasyn shekteydi. Qúranda «jihad» sózi 35 jerde ótkenimen tórt jerde ghana tikeley soghys maghynasynda kelgen. Qúranda soghys úghymy «harb», «muharabә», «maghraka», «qital» terminderimen bildirilgen. Biraq, jihad sózi soghysty da qamtyghandyqtan, kópshilik jihad delingen kezde tikeley soghysty týsinedi.

Jihad - adamnyng Alla Taghalany tanuyna  kedergi keltiretin barlyq tosqauyldardy jong. Jaratushy men adamnyng arasyndaghy bógetterge sauatsyzdyq, әleumettik jaghdaydyng tómendigi, erik-oygha, sanagha jasalghan shekteuler jatady. Jihad osy bógetterdi joi ýshin jasalatyn barlyq is-shara, kýreske aitylmaq.

«Jihad» sózi arab tilinde belgili bir nәtiyjege, maqsatqa jetu ýshin yaky bir isti isteu ýshin bar qajyr-qayratyng men ynta-jigerindi tógu, tyrysu, kýresu  degen siyaqty maghynalardy bildiredi.

Jihad úghymynyng ayasy óte auqymdy. Býgingi tanda  teris baghyttaghy aqparat saldarynan kóptegen adamdar jihadtty qaru alyp soghysu dep birjaqty týsinedi. Áriyne, múnday týsinik jihadtyng maghynasyn shekteydi. Qúranda «jihad» sózi 35 jerde ótkenimen tórt jerde ghana tikeley soghys maghynasynda kelgen. Qúranda soghys úghymy «harb», «muharabә», «maghraka», «qital» terminderimen bildirilgen. Biraq, jihad sózi soghysty da qamtyghandyqtan, kópshilik jihad delingen kezde tikeley soghysty týsinedi.

Jihad - adamnyng Alla Taghalany tanuyna  kedergi keltiretin barlyq tosqauyldardy jong. Jaratushy men adamnyng arasyndaghy bógetterge sauatsyzdyq, әleumettik jaghdaydyng tómendigi, erik-oygha, sanagha jasalghan shekteuler jatady. Jihad osy bógetterdi joi ýshin jasalatyn barlyq is-shara, kýreske aitylmaq.

Alla rizalyghy ýshin istelgen әrbir is-qareket «jihad» sanalady. Qanday da bolsyn qiyn jaghdaylargha qaramastan kýn sayyn ýzdiksiz bes uaqyt namaz oqu, keyde my qaynatar aptap ystyqta oraza ústau, Alla Taghalany ózge jandargha týsindiru ýshin istelgen әrbir is, qoghamdaghy keybir keritartpa kelensizdikterdi* týzetu ýshin atqarylghan ýlkendi-kishili barlyq shara islamdaghy jihad úghymynyng ayasyna kiredi.

Jihad - eng әueli ózindi týzetu. Ishki dýniyendi, jýregindi tazartu. Bolmysyndy qyzghanshaqtyq, qanaghatsyzdyq, sabyrsyzdyq, jalqaulyq, tәkapparlyq sekildi kýlli jaman qasiyetterden aryltyp, olardyng ornyn kórkem qasiyettermen toltyru. Qysqasy, nәpsinmen әrdayym ýzdiksiz kýres. Sebebi, әueli óz basyn týzete almaghan adam, nәpsisin jenip, kәmil adam bolu jolyna týspegen jan ózgeni qalay týzetip, tura jolgha qalay shaqyrmaq.

Syrtqy kýresten búryn ishki kýresti qolgha aludyn  manyzdylyghy aitpasa da týsinikti. Sebebi, adam ózinde joq nәrseni basqagha qalay bermek? Payghambarymyz birde soghystan sharshap, shaldyghyp kele jatqan sahabalaryna «biz qazir kishi jihadtan ýlken jihadqa qayttyq» degen kezde, sahabalary: «Ua, Rasulullah, «ýlken jihad» degen ne?»- dep, tanghala saual qoydy.

Payghambarymyz «ol - óz nәpsinmen kýres»,- dep jauap qayyrdy. Mine, kórdiniz be? Payghambarymyz nege sahabalaryna әlgindey jauap qaytardy? Óitkeni, nәpsimen kýres qolgha qaru alyp dúshpannan soghysqannan da qiyn. Olay deytinimiz, syrtqy dúshpannyng kim ekeni, qayda ekeni, qashangha deyin bolatyndyghy belgili. Sondyqtan onymen kýresu  onay. Al, nәpsing bolsa, olay emes. Ol sening ishinde. Qay jaqtan,  qalay kelip ailasyn asyratyny da belgisiz. Onyng dúshpandyghy belgili bir uaqytpen shektelmeydi, әrdayym senimen birge. Mine, sondyqtan payghambarymyz syrtqy dúshpanmen kýresti «kishi jihadqa» jatqyzsa, nәpsimen kýresti «ýlken jihadqa» balaghan.

Payghambarymyz basqa bir hadiysinde: «Naghyz jihad jasaushy kisi - ózining nәpsisimen kýresushi» dep, nәpsimen kýresting manyzdylyghyn taghy bir ret aishyqtay týsken.

Jihad úghymy adamnan adamgha, qoghamnan  qoghamgha, jaghdaydan jaghdaygha qaray týrlenip otyrady. Bir dәrigerding óz salasynda kәsiby dengeyge qol jetkizu ýshin tynbay talpynuy men izdenui, ekonomika mamanynyng elding әleumettik jaghdayynyng týzelui ýshin júmsaghan qajyr-qayraty, múghalimning sauatty týrde bala oqytuy - múnyng bәri jihadqa jatady. Músylmandardyng kerekti qarjyny tirnektep jinap,  ózderine meshit, medrese túrghyzuy; joq-jitikterge kómektesip, jetim-jesirlerge qaraylasqan qaltaly azamattardyng  isteri de Haq jolyndaghy kýreske - jihadqa jatady.

Payghambarymyz bir hadiysinde: «Jesirler men miskinder ýshin júmys isteushi kisi Alla jolynda jihad jasaushy adamgha ten»[1] deydi.

Keyde naghyz sóz saptaytyn úrymtal tústa bir ghana kesimdi sóz aitu da, sózding keri әser etetin túsynda sabyr saqtap, tilindi tisteu de jihadqa sanalady. Tipti, keyde qajettiligine qaray tek qabaghyndy shytu yaky kýlimsireuding de jihadqa sanaluy ghajap emes. Qysqasy, isteletin әrbir isting Haqtyng rizashylyghyna qaray rettelui «jihad» delinedi.

Jihad mәjbýr jaghdayda qarumen de bolady. Barlyq diplomatiyalyq baylanystar nәtiyjesiz ayaqtalyp, kelissózderden tolyqtay ýmit ýzilgen shaqta Otandy qorghau ýshin qolgha qaru alyp jihad jasaugha rúqsat.

Payghambarymyzdyng dәuirindegi jihadqa, yaghny músylmandardyng Haq jolyndaghy kýresterine nazar audarsaq, jogharyda aitylghan jihadtyng barlyq týrine kuә bolamyz.

Hazireti Múhammed (s.a.u.) payghambarlyghynyng alghashqy ýsh jylynda islamdy jasyryn nasihattady. Músylmandardyng búl kezendegi jihadtary dúshpandardyng kózine týspesten, payghambarymyzben jasyryn týrde kezdesip túruy bolatyn.

Payghambarlyqtyng tórtinshi jylynan bastap,  Adamzattyng ardaqtysy (s.a.u.) eldi jana dinge jariya týrde shaqyra bastady. Mine, osy kezde Mekke mýshrikteri iman etip, jana dinge kirgen at tóbelindey az ghana músylmandardy keleke, mazaq etip, san-aluan qiynshylyqtargha dushar etti. Osy kezendegi músylmandargha tiyesili jihad - mýshrikterding jan-shydatpas azaptaryna sabyr etip, jana dindi nasihattaudy toqtatpau bolatyn. Áz sahabalar múny eng keremet týrde atqara bildi.

Mýshrikterding jantýrshigerlik azabyna dushar bolghan keybir músylmandargha payghambarymyz (s.a.u.) Efiopiya eline kóshudi búiyrdy. Jaghfar jәne basqa da onymen birge barghan birqatar ardaqty sahabalar Efiopiya patshasy Nәjashigha jana dindi jetkizip, onyng imangha keluine sebep boldy. Osylaysha búl kósh jay ghana kósh emes, Jaghfar syndy әz sahabalardyng ýlesine tiygen sol kezdegi din jolyndaghy jihadtyng naghyz ózi bolatyn.

Mýshrikter músylmandardy azaptaptauda jana bir ailagha kóshti. Músylmandardy ózge halyqtan bólektep, sauda-sattyq sekildi jalpy adamy barlyq qatynastaryna tyiym salyp, olardy qoghamnan oqshaulap, sayasi-ekonomikalyq blokada jariyalady. Toz-toz bolyp, ash-jalanash kýy keshken músylmandar búl qiyn zamanda da sabyr saqtap, jana dinderin tastamastan, ózderine jasalghan zúlymdyqtargha qarsy tabandylyq tanytty. Osynday qiyn kezende Hadisha anamyz qolyndaghy bar mal-mýlkin músylmandargha ýlstiru arqyly ózine tiyesili jihad mindetin atqara bildi. Islamnan búryn Mekkening sanauly baylarynyng sanatyna jatatyn Hadisha anamyz bar baylyghyn Haq jolyna júmsaghandyqtan, ózi qaytys bolghan kezde aqyrettik kebinine bir oram bóz de tabylmaghan edi.

Sol qiyn kezenderde Ábu Bәkir óz ýiinde Qúran oqityn. Biraq Qúrandy ishki bólmelerinde emes, el  jýretin jaqqa qaraytyn syrtqy bólmede oqityn. Kósheden ary-beri ótken adamdar Ábu Bәkirding tebirenip oqyghan Qúranynan  әserlene bastady. Ábu Bәkir arqyly Qúranmen tabysqan kóptegen adamdar músylmandyqty qabyldap jatty. Mine, Ábu Bәkir qiyn zamanda ózining bir ghana Qúran oquymen de jihad mindetin atqara bildi.

Kýn sanap azghyndaghan mýshrikterding shekten shyqqan azabyna shyday  almaytynday jaghdaygha jetken kezde ghibadattaryn erkin atqarudyng uayymymen músylmandar Mekkedegi tughan jerlerin, bar dýniye-mýlik, tughan-tuystaryn tastap Mәdina qalasyna  hijret (kóshti) etti. Músylmandar Mәdinada eki jylday ghúmyr keshti. Mekke mýshrikteri olardyng Mekkede qalghan bar mal-mýlikterin talan-tarajgha salyp, órteytinin órtep, qúrtatynyn qúrtty. Qalghan dýniyelerin ýlken keruendermen Shamgha, Siriyagha satugha jiberdi. Músylmandar búlardyng bәrinen habardar edi. Endi olar Mәdina qalasynyng manayynan ótip bara jatqan mýshrikterding kerueninen ózderining mal-mýlikterin qaytaryp aludy niyet etti. Alayda, Mekkedegi mýshrikter búdan habardar bolyp, músylmandargha qarsy ýlken әsker jiberdi. Músylmandardyng niyetteri soghys emes, ózderining talan-tarajgha týsken dýniyelerin qaytaryp alu bolatyn. Biraq mýshrikter soghysty qalady. Mine, Alla Taghala osydan keyin ghana músyldandardyng ruhyn kóterip, әlsizderge, qorghansyzdargha qorghan bolu maqsatynda, kýn sanap qiyanat jasauda shekten shyqqan kәpirlerding shamasyn kózderine kórsetu ýshin soghysqa alghashqy ret myna ayat arqyly rúqsat berdi. «Ózderine qarsy soghys ashylghan músylmandargha (mýshriktermen) soghysugha rúqsat berildi. Óitkeni, olar zúlymdyqqa úshyrap, jәbir kórdi. Álbette,  Alla Taghala olargha jәrdem beruge tolyq kýshi jetedi. Olar eshbir sebepsiz tek «Rabbymyz -  Alla» degenderi ýshin otandarynan qudalandy...»[2]

Yaghni, ózderine eshbir sebepsiz zúlymdyq jasap, san-aluan qiynshylyqtargha dushar etip, elinen-jerinen ketuge mәjbýrlep, mal-mýlikterin talan-tarajgha salghan adamdargha qarsy soghysugha tek on bes jyldan keyin ghana rúqsat etildi.

Islamda negizgi ústanym - beybitshilik. Búl turaly Alla Taghala bylay deydi: «Eger olar senderden aulaq túrsa әri sendermen soghyspasa, tipti sendermen beybit túrudy úsynsa, onda Alla Taghala senderding olargha shabuyl jasaularyna  eshqanday jol bermedi».[3]

Alla Taghala ózge din ókilderimen beybit ghúmyr keshudi bylay qoyghanda, músylmandardyng olargha jaqsylyq әri әdildik tanytularyna qarsy emestigin bildirgen.

«Din turasynda sendermen soghyspaghan әri senderdi óz otandarynnan quyp shygharmaghan adamdargha jaqsylyq jasaularyna jәne olargha әdiletti bolularyna Alla Taghala qarsy emes. Óitkeni, Alla Taghala әdilettilik jasaghandardy jaqsy kóredi».[4]

Soghys - diplomatiyalyq joldar týgeldey iske aspaghan jaghdaylarda ghana amalsyzdyqtan tuatyn aqyrghy shara. Al beybitshilikke, kelisimge qaytadan mýmkinshilik tughan jerde soghysqa jol joq. Yaghni, qarsy jaq soghysty toqtatyp, kelissóz súrasa, músylmandar da soghysty toqtatyp, kelissózge jýginuleri abzal. «Eger olar kelisózge, beybitshilikke (niyet bildirse) jaqyndasa, sen de jaqynda»[5]

Jay kezdi bylay qoyghanda, soghys jaghdayynda da Islam ozbyrlyq әreketterge jol bermeydi. Aytalyq, soghysta әielderdi, jas balalardy, soghysqa qatyspaghan qart kisiler men eshkimmen sharuasy joq monahtardy óltiruge qatang tyiym saldy. Ósip túrghan aghashtar men egin alqaptaryn órteuge, týie, siyr siyaqty maldardy óltiruge, әr týrli ózge dinning ghibadathanalaryn qiratugha jol bermedi. Dúshpan әskerlerining óli denelerin tilgilep, kózderin oiyp, múryndaryn kesuge de qatang tyiym saldy. Payghambarymyz soghysqa ketip bara jatqan qolbasshylaryna mynanday eskertuler jasady: «Allanyng atymen jolgha shyghyndar. Alla  jolynda kýresinder. Soghysatyn adamdarynmen aralarynda kelisimder bar bolsa, ony qadaghalandar. Shekten shyqpandar, soghys kezinde óltirgen adamdargha «mýsle»  (óli denelerin tilgilep, kózderin oiyp, múryndaryn kespender) jasamandar. Balalardy, әielderdi, qart kisilerdi, ghibadathanalardaghy adamdardy óltirmender»[6]

Payghambarymyz (s.a.u.) tipti ózine qarsy soghysyp jatqandardy qarghystauy bylay túrsyn, olargha «Alla Taghalam, olar Sening qúldaryn, biz de Sening qúldarynbyz...», «Alla Taghalam, olar bilmeydi, Sen olardy keshire gór!» degen siyaqty iygi tilekte bolghan. Payghambarymyzdyng ómir bayanynyng ataqty jazushysy Qady Múhammed Sýleymen әl-Mansúrdyng «Siratu rahmatan liyl-alamiyn» atty kitabyndaghy keltirgen sanaq boyynsha hijry jyl sanauymen II-IH jyldar aralyghynda bolghan barlyq soghystarda dúshpan әri músylman qatarynan bar bolghany 1018 kisining ghana kóz júmghany tóniregindegi mәlimetterdi   eskerer bolsaq, soghys dep әi-shәy joq qyra beruding de dúrys emes ekendigin angharamyz. Al 1914-1918 jyly bolghan Birinshi dýniyejýzilik soghysta 21 million adam jaralanyp, olardyng 7 milliony ómirmen qosh aitysqany belgili.[7]

Jogharyda da aitylghanday, soghys - týitkildi mәseleni beybit sheshu joly týgeldey tausylghan kezde barylatyn songhy jol. Rúqsat etilgen búl soghystyng ózin jekelegen adamdar, yaky belgili bir top búiryq berip bastata almaydy. Soghysqa qatysyp-qatyspaudy sheshetin, «jihad!» dep attan salatyn, «soghysyndar!» dep búiryq beretin tek qana memleket boluy tiyis. Áytpese, kez-kelgen soghysqúmar adamnyng ashqan soghysy jihadqa jatpaydy.

Álemde bolyp jatqan terrorlyq әreketter men islamnyng eshqanday baylanysy joq. Islam sózi «beybitshilik, amandyq­esendik» degen maghynagha sayady. Islam dini - jer betinde beybitshilik pen tynyshtyqty ornatu ýshin jiberilgen Qúdaylyq songhy din. Mine, sondyqtan әr músylman, tipti, sәlem bergenning ózinde qal­jaghday súrap emes, «beybitshilik pen tynyshtyqty tileydi. Músylmandardyng sәlemdesude aitatyn «әssәlamu aleykum» sózi «senderge Allanyng beybitshiligi men esendigi, tynyshtyghy bolsyn!» degen maghynany bildiredi. «Islam», «sәlam», «músylman» sózderinin  barlyghynyng týbiri bir. Yaghni, beybitshilik pen tynyshtyqtyng maghynasyn qamtityn sózder. Islam beybitshilikti uaghyzdaytyn din bolsa, músylman balasy sol beybitshilikti ózining otyryp-túruynda, sәlemi men sóileuinde, ózgelermen qarym­qatynasynda, qysqasy, әrbir is­әreketinde is jýzinde kórsetushi túlgha bolmaq.

«Beykýnә bir adamdy óltiru - kýlli adamzatty óltirumen ten»[8] Búl ereje qasiyetti Qúranda aitylghan. Olay bolsa, qanshama beykýnә adamnyn, perishtedey býldirshin sәbiylerding janyn qighan lankestik әreketter islamgha, Qúrangha, músylmanshylyqqa jata ma? Tipti, adam óltiru bylay túrsyn, maldy qorqytudyng ózi Islamgha teris. Soyylatyn maldyng kózinshe pyshaghyn qayraghan sahabasyna Allanyng songhy elshisi Múhammed (s.a.u.) qatty keyip: «Sen maldy neshe ret óltirmeksin? Pyshaghyndy maldy jatqyzbas búryn qayramadyng ba?»[9] dep eskertu jasasa, basqa bir hadiysinde: «Qarudy qaljyndap bolsa da ózgege kezenbe!» dep, adamdy óltiru bylay túrsyn, ózgening kóniline az da bolsa ýrey saludyng ózi islamgha, shynayy músylmangha jat әreket ekenin týsindirgen.

Beline týrli jarylghysh zattardy baylap, ózgelerding janyn qii ýshin ózine de qol júmsaghan jankeshtiler ózderin «sheyitpiz» dep esepteydi. Sheyittik mәrtebe beykýnә jandardy óltirumen keletin onay nәrse emes.

Óz-ózindi óltiru - islamda ýlken kýnә. Qúranda «Ózderine ózdering qol júmsamandar!»[10] delingen.

Biz dinimizdi qasiyetti kitap Qúrannan әri ony týsindirushi songhy payghambar Múhammedten (s.a.u.) ýirenemiz. Al endi osy músylmanshylyq qaghidalarynyng qaynar kózi sanalghan Qúran men Payghambarymyzdyng ómirinde ózine qol júmsap, beykýnә jandardy qyru bar ma? Tipti, soghys jaghdayynda da soghysqa qatyspaghan adamdardy óltiru - dinimizde haram sanalyp jatsa, jay uaqytta kýnde qúbylmaly sayasy oiyndar ýshin jýzdegen beybit jatqan kýnәsiz jandardyng janyn qiidyng qanday auyr kýnә ekeni aitpasa da týsinikti.

Qoghamnyng paydasy ýshin bolsa da islamda qanday da bir adamnyng qúqy ayaq asty etilmeydi. Jalghyz ghana adamnyng qúqy - jalpy qoghamnyng qúqynday  qymbat.

Islamda maqsat qanday úly, taza bolsa, oghan aparatyn joldar da sonday taza, úly boluy tiyis.

Terrorlyq әreketter arqyly eshbir problema qazirge deyin sheshilmegen әri búdan keyin de sheshilmeydi.

Barlyq lankestik әreketter - islam ýshin jasalghan kýres emes, kerisinshe, islamgha qarsy qiyanat.

Keyingi kezde Islam men terrorizmning birge aityluy - tyrnaq astynan kir izdeytin islam dúshpandary ýshin taptyrmaytyn olja boldy. Sondyqtan qanday qiyn jaghdaygha dushar bolsa da islamnyn, músylmanshylyqtyng atyna kir keltiretin lankestik әreketterden músylmandar aulaq boluy kerek. Sebebi, belgili bir jaghdaylar, daghdarystar men sayasy oiyndar kýnde ózgeredi. Al dinning ústanym, ereje-qaghdilary mәngilik. Ótpeli jaghdaylarmen dinning atyna kir keltiruge bolmaydy.

Qazirgi tanda bolyp jatqan barlyq jarylys, lankestik әreketterdi islam dinine jabu keng etek aldy. Alayda, solardyng barlyghyn istep jatqan músylmandar ma? Búghan «iyә» dep jauap beru, әriyne, qiyn. Músylmandyqty bet-perde etip, lankestik әreketterge baryp jatqandar kimder? Key jaghdayda olardyng qatarynda soghystarda әke-sheshesinen, tughan-tuystarynan aiyrylghan, nemese basqa da ruhany kýizelisterge týsken adamdar da bolady. Onday adamdar jaralanghan ishki yza-kek pen kýiikting saldarynan barlyq iske baruy mýmkin. Múnday adamdar psihologiyalyq túrghydan alghanda dinning rúqsat etpegen nәrselerin de jasaugha beyim túrady. Ózderining isterine sharighattan әlsiz bolsa da negiz izdey bastaydy. Ya bolmasa ózgelerding oiynshyghyna ainalyp, shantaj túzaghyna ilikken músylmansymaq adamdar. Búghan qosa, әldebir músylmannyng atyn jamylghan úiymdar sayasy maqsattary ýshin shala sauatty keybir dýmbilezderdi arnayy dayyndap, Qúrandaghy keybir ayattardyng bas-ayaghyn qyrqyp montajdap, isteytin isterin aq kórsetip, lankestik әreketterge aitaqtauy da mýmkin. Yaghni, zombiyge ainalghan adamdar.

Býginde keybir arnayy dәrilerdi ishken adamdardyng ólimnen de qoryqpay, óz jandaryn qiyp ta jiberetindigi  belgili boldy. Mysaly, Shrilanka aralynda ósetin bir shópting jayyluy ýshin Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy (WHO) 110 million qarjy bóldi. Búl shópti jegen jastarda ólimnen qorqu sezimi joghalyp, ózderine op-onay qol júmsaydy eken. Tipti «Lsd» atty dәrini belgili bir adamgha arnayy lagerlerde kýnde tamaghyna qosyp beru arqyly miyndaghy  oylaryn óshirip, ornyna qalaghan pikirindi qúighannan keyin «ecstasy» sekildi himikattar arqyly  lankestik әreketterdi oryndatugha bolady eken.[11] Múnday dәriler arqyly ólimnen qorqu degen sezimi óshirilgen, tipti ólimdi ansaytyn mәngýrt adamdar arqyly kez-kelgen lankestik әreketterdi jýzege asyrugha bolady.

Osynday joldardyng týrli-týrlisimen jasalyp jatqan lankestik әreketterdi Islam dinine jauyp, ony «terroristtik din» etip kórsetu - oghan jasalghan tarihta búryn-sondy bolmaghan auyr qiyanat. Terrorizmning dini, últy bolmaydy. Japoniyanyng Tokio qalasyndaghy metroda birqatar adamnyng ólimine sebep bolghan «Aum Senriyke» sektasynyng jasaghan lankestik әreketin eshkim «Budda terrorizmi» degen joq qoy. 2000-2004 jyldar aralyghynda bolghan Ispaniyanyng Madrid qalasynda oryn alghan birneshe lankestik әreketterdi «Hristian terrorizmi» dep tiri jan aiyptaghan joq. Endeshe, músylmannyng atyn jamylghan keybir lanshyl adamdardyng jasaghan terrorlyq әreketterin beybitshilikti uaghyzdaytyn Islam dinine jabudyng eshqanday negizi joq. Búl tek kýn sanap kórkeyip, ósip kele jatqan dinimizge jany qas dúshpandardyng japqan jalasy men jaqqan kýiesi ghana.

Qúrandaghy: «Olardy (mýshrikterdi) qayda kórsender sol jerde óltirinder»[12] ayatyn lankester óz isterine aqtau retinde qoldana almaydy. Sebebi, búl ayat soghystyng qyzyp túrghan kezinde qolyna qaru alyp músylmandardy óltiru niyetimen soghys maydanyna shyqqan dúshpan әskerin «sender de óltirinder» degen maghynany bildiredi. Áytpese, beybit jatqan kez-kelgen ózge dindegilerdi «qayda kórsender, sol jerde óltirinder!» degen maghynany bildirmeydi. Islamda músylman ólkesinde túratyn ózge din ókilderin óltiru bylay túrsyn, olargha músylman bolmaghanyn jeleu etip, tittey de bolsa әdiletsizdik jasau dúrys emes.    Payghambarymyzdyng (s.a.u.) bir hadiysinde:

«Kim de kim bir zimmigha (músylman elinde túratyn ózge din ókilderi) qiynshylyq kórsetetin bolsa, men ol adamnyng dúshpanymyn. Al men kimning dúshpany bolsam, onymen aqyret kýni jeke eseptesemin» delingen.

Basqa bir hadiste: «Kimde kim bizding qaramaghymyzdaghy zimmiydi óltirse, jәnnattyng iysin de tatpaydy» dep, kelisim boyynsha músylman ólkesinde túryp jatqan basqa din ókilin óltirgen adamnyng jәnnattan maqúrym qalatyndyghyn bildirgen. Mine, dinimizding osy kenshiligining arqasynda ghasyrlar boyy músylman elderinde hristiandar beybit ghúmyr keshude. Olardyng diny rәsimderi men jeke isterine músylmandar aralaspaghan. Olargha pikir, jәne senim bostandyghy berilgen. Qazirge deyin Mysyr, Týrkiya, Siriya siyaqty músylman memleketterinde shirkeulerding meshittermen qatar terezeleri teng túr. Búl islamnyng dinimizdi qabyldamaghan ózge din ókilderine jasaghan toleranttyq kózqarasynyng aiqyn kórinisi. Islamda músylmanshylyqty  qabyldamaghany ýshin adam óltiru degen úghym joq. Islamgha әrkim óz erkimen sanaly týrde kirui tiyis. Alla Taghala Qúranda búl turaly «Dinde zorlyq joq»[13] dep kesip aitady. Ghasyrlar boyy músylmandardyng Qúrannyng osy bir ómirsheng qaghidasynan ainymaghanyna tarih kuә. Búl aqiqatty batystyng ózi moyyndaytyndyghyna aighaq retinde ? S. Arnoldtyng myna sózderin keltireyik: «Músylmandardyng hristiandardy jengennen keyingi jasaghan toleranttyq qarym-qatynastary auyz toltyryp aitugha túrarlyq jayt. Olardyng búl qarym-qatynastary keyingi úrpaqtarda da jalghasyn tapty. Shyndyghyn aitar bolsaq, hristian taypalary keyinnen islamgha kirgen uaqytta ózderining derbes erik-qalaularymen kirgen edi. Býginge deyin músylmandardyng arasynda hristiandardyng ghúmyr keshui - olardyng osy toleranttyq әreketterining aiqyn kórinisi». Mysyrdaghy músylmandardyng jenisine kuә bolghan Nikou episkopy Djon (694 jylda ómir sýrgen) músylmandardyng sol kezdegi qolbasshysy Amr ibn Astyng ózge din ókilderine kórsetken qúrmetin bylay dep tilge tiyek etedi: «Ol shirkeulerden esh nәrse almady. Talan-tarajgha salmady. Tipti, shirkeulerding mýlkine qol tiygizbedi de» [14] .

Mine, osy siyaqty tarihy dәlelder keybireulerding aitqanynday islamnyng jer jýzine qylyshtyng jýzimen emes, aiday anyq aqiqattary men ony ústanushy músylmandardyng adamgershiligi men toleranttyq ústanymdarynyng arqasynda jayylghandyghyn bildirse kerek.

Músylmandar ghasyrlar boyy qol astyndaghy ózge din ókilderin alalamastan olargha jaqsylyq jasap, qoshemet kórsetkeni sonshalyq, Rim imperatorlyghy Siriyany qaytadan qaytaryp alugha qalyng әsker jinap kele jatqanda, sol jerdegi hristiandar shirkeulerge jinalyp, músylmandar ýshin qol jayyp tilek tilep, minәjat etken. Eger músylmandar qol astyndaghy ózge din ókilderine qysastyq jasap, islamgha kiruleri ýshin kýshtegende, olar jalyna-jalbaryna osylay músylmandardyng tileuin tiler me edi?[15]

Qazirgi tandaghy eng ýlken jihad - sauatsyzdyqpen kýres. Músylmandardyng songhy ghasyrlarda artta qalularynyn, kóptegen sayasy oiyndardyng qúrbanyna  ainalularynyn, ekonomikalyq kýizeliske úshyrauynyng birden-bir sebebi - sauatsyzdyq, kedeylik pen ishki aluyzdyq. Bilim men din - bir-birin tolyqtyratyn egiz úghym. Dinsiz ghylym aqsaqtyq bolsa, ghylymsyz din soqyrlyqqa ten. Sondyqtan músylmandar ýshin eng qaterli dúshpan - sauatsyzdyq, bilim dengeyining tómendigi, biliktilikting azdyghy, jana tehnologiyany oilap tabudy bylay qoyghannyng ózinde ózgelerding tehnologiyasyn da sauatty qoldana almaulary. Osynyng bәri - músylmandardyng damymay artta qalularynyng negizgi sebepteri. Endeshe, býgingi tandaghy jihad qylyshtan góri qalamgha, soyyldan góri ghylymgha sýienbek.

Payghambarymyzdyng (s.a.u.) bir hadiysinde: «Maqshar kýni soghysta aghyzylghan sheyit qany men ghylymgha júmsalghan ghalymdardyng siyasy tarazygha tartylghan sәtte ghalymdardyng siyasy basym týsedi» delinedi.

Qazirgi ómir talabyna say ozyq qúraldarmen jabdyqtalghan bilim ordalaryn ashyp, ol jerde sauatty bilim beru, ýlken zerthanalar qúryp, ghylymy janalyqtar ashu,  qysqasy, jýrekteri diny taghlymmen, últtyq qúndylyqtarmen tәrbiyelengen, ruhany bilimmen nәrlengen al aqyl-oylary qazirgi ozyq ghylymmen susyndaghan ensesi biyik úrpaq jetildiru - mine, qazirgi músylmandardyng kezek kýttirmey iske asyratyn eng ýlken jihady bolmaq. Búl jolda qolymyzdaghy bar mýmkinshiligimizdi sarp etuimiz lәzim. Bay baylyghyn, múghalim bilimin, tәrbiyeshi tәlim-tәrbiyesin berse, lauazymdy oryndyqta otyrghan kisiler de qoldarynan kelgen barlyq qoldaularyn kórsetse, qysqasy, el bolyp әrkim óz ýlesine tiygen mindetin, mýmkinshiligin Alla rizashylyghy ýshin atqarsa, mine, sonda ghana músylmandar óz problemalaryn sauatty sheshe alady. Áldebireulerding sayasy oiynshyghy boludan, pikir bodandyghynan, ekonomikalyq tәueldilikten qútylady. Sonda ghana músylman әlemi kýsheyip, әlemdegi barlyq ozbyrlyq әreketter men әdiletsizdikterge batyl qarsy túra alady. Sonda ghana músylman әlemi memleketter arasyndaghy tepe-tendikting saqtaluyna, әlemde beybitshilikting ornyghuyna tarihtaghy orny tolmas óz ýlesterin taghy da qosa alady.

«Abay-aqparat»

* Qazirgi tanda keng etek alghan bolmashy sebeptermen ajyrasu, tastandy bala, jemqorlyq, imannan beyhabar ghúmyr keshu siyaqty kelensizdikterdi týzetu ýshin jasalghan әrbir saliqaly is, qajyrly kýres jihadqa jatady.

[1] Buhari, kitabun-nafaqat. Jәne qaranyz Ábu Zәkariya Muhiddin Iahiya Án­Nәuәuiy, uzhatul­Muttaqiyn, 1­tom, 227­bet. Muәssiysәtur­Riysәlә, Bayrut 1991j.

[2] Hajj sýresi, 39-40 ayat.

[3] Nisa sýresi, 90-ayat.

[4] Mumtahina sýresi, 7-ayat.

[5] Ánfal sýresi, 61-ayat.

[6] Ahmed ibn Hanbәl, Musnәd, 1/300. әbu Dәuid, Jihad, 82.

[7] Idris Shengul. Kuran kaynakly hoshgóri ve hurriyet. IYeny umit jurnaly, 24-bet. №47, 2000 j. Stambul.

[8] Maida sýresi, 32-ayat.

[9] әl-Mustadrak alas-sahihayn liyl-Hakiym, 17-tom, 422-bet.

[10] Nisa sýresi, 29-ayat.

[11] Qúrastyrghan: Ergun Chapan, Islama góre terór ve intihar saldyrylary, 98, 103-better. Stanbul. 2005 j.

[12] Baqara sýresi, 191-ayat.

[13] Baqara sýresi, 256-ayat.

[14] Idris Shengul. Kuran kaynakly hoshgóri ve hurriyet. IYeny umit jurnaly, 24-bet, №47, Stambul, 2000 [15] M, Abdulfәttah  Shahiyn, Shupheler ve chykysh iollary, 3-tom, 101-bet. Ghaye baspasy, Stanbul. 1990 j.