Men qazaq televiziyasyndaghy ózgerister men ýrdisterdi “Qazaqstan” Últtyq arnasy arqyly baghamdaymyn, “Qazaqstan” Últtyq arnasy arqyly baghalaymyn. “Qazaqstan” Últtyq arnasy, әlbette, ýiimizding tórinen kók jәshik oryn tepken, ótken ghasyrdan beri taralyp, óristegen san telearnanyng atasy, bastau-búlaghy, úshar biyigi ispetti. Áriyne, biyiktikting kózge búryn shalynatyny sekildi, “Qazaqstan” Últtyq arnasyndaghy qit etken qimyl da nazardan tys qalmaydy býginde.

“Ghalymnyng haty ólmeydi” - deydi ainalayyn qazaghym! “Rukopisy ne goryat”- deydi M.Bulgakovtyng bir keyipkeri “Master y Margarita” degen ataqty shygharmasynda... Sol mәngilik hattay, órtenbes qoljazbaday jarqyrap, dәuirden-dәuirge kóshken ruhany qazynamyz, óshpes jauhar jyrymyz bar bizding de. Sonyng biri de, biregeyi –  “Qozy Kórpesh-Bayan súlu”. Ony baghzy zamanda jyrshylar tandy-tangha úryp jyrlaghan-tyn. Bertin kele týrli mәtinderi hatqa týsirilip, tasqa basyldy. Jiyrmadan astam núsqasy bar ekeni anyqtaldy. Ádebiyettegi alybymyz Ghabeng – Ghabit Mýsirepovtyng qalamynan týlep shyghyp, piesagha ainalyp, qazaq sahnasynda da dýrkin-dýrkin qoyylyp keledi. Búl klassikalyq dýniyeni qayyryp qoymaghan qazaq teatr rejisserleri joq shyghar teginde: M.Nasonov, Á.Mәmbetov, J.Hadjiyev, Q.Sýgirbekov... Árkim әrqily qoydy, ózgertip qoydy, týrlendirip qoydy, atyn jasyryp, atauyn janalap qoydy... Júrt japyrlap baryp, jabylyp tamashalap jatty. “Anau anaday eken, mynau mynaday eken,”-degen joq tek. Ras, syn bolar. Ras, tosyrqau bolar, biraq әr qoyshy-rejisserding shygharmany zerdeleu rakursy әr qily ekenin júrt sezbedi dep aita almaymyz. Shygharmany siqyna qarap synaghan joq, kórkemdik kórkine qaraghan edi onda. Shygharmany kim, qayda sahnalaghanyna qaraghan joq, talghamnyng talqysynda ghana tarazylaghan edi onda.

Keyin, anyghynda 1954 jyly Ghabenning ssenariyi negizinde Sh. Aymanov “Mahabbat turaly anyz” atty filim týsirdi. 1992 jyly A. Áshimov ta jyr attas kórkem filim jasaghan.

Sol jauhar jyrymyz jaqynda teleserialgha ainalyp kórermenderge úsynylghan edi. Alty bólimnen túrady eken. Alpys bólimnen túrsa da jaqsy dýnie bolsa jattyq joq, halyq birden bas qoyghan. Alghashy kýngi kórsetilimnen keyin-aq, layly sudan bas tartqan tarpanday osqyrynghan biraz júrt “feysbuk” atty qyrgha shyghyp toqaylasqan. Sodan day-day alaman aitys pen san pikir  әleumettik jelide sendey soqtyghysty. “Has súlu degen Bayanymyz tәmpish qara bolghany ma sonda,”- dedik. “Bayanymyz netken dóreki edi, әnebir aitqan sózin qarashy,”-dedik. “Tilin qara, tap bir tas jolda ósken myna jastardikindey jadaghay,”-dedik. “Qarap túrghan jigitke qyz artylghany nesi,”-dedik. Pikirlerding jóni de, keri de bar edi. Aldy-artyna qaratqan joqpyz, qara esekke teris otyrghyzyp, jan-jaqtan qaumalay quyp, ala jóneldik. Telehikayanyng kórsetilimi bel ortasynan aua bere daudy tipten ýdettik. “Bayangha “Bayandy” qorlattyq-au,”- dedik.  Tipti, teleserialdyng produseri rejisseri emes ekenin, produserding shygharma kórkemdigine tolyq jauapty emes ekendigin de esten shygharyp aldyq. Qyzdy-qyzdymen Bayan Maqsatqyzynyng jeke ómirine auyz salyp, jyr keyipkerlerimen baylanystyryp, bólip, júptastyryp tastadyq. Qyzdy-qyzdymen “Bayan serialgha bólingen qarjyny qaytarsyn,”-dep, o Bayannan bú Bayangha op-onay auysyp, tópep berdik. Teleserial “Bayannan” góri ómiri kórikten shyqqan temirdey qyzyp túrghan produser Bayandy túqyrtu qyzyghyraq boldy kóbimizge. Búl alamanda bireu bilip shapsa, kóbimiz bos dalaqtadyq. Ejelgi Rim sayasy qayratkeri Yu.Sezaridyng “Ludy ohotno veryat tomu, chemu jelayt veriti”-degen qanatty sózi eske týsedi múndayda.

Mening biluimshe, elimizdegi televiziya órisinde teleserialdar toqsanynshy jyldardyng ortasynda qylang berip, eki mynynshy jyldardan beri qarqyn alghan eken. Kýni keshege deyin kórermen retinde san serialdyng “ystyghyna kýidik, suyghyna tondyq”. Keyingi jyl serialdar tipti, jauyp ketti. Biraq kemshilikteri jyrtylyp aiyrylatyn. Tehnikalyq túrghydan sapasy týzelgenimen, mazmúny bәz bayaghy qalpynda qalyp qoydy. Basty kemshiligi, negizgi kemshiligi, keshirilmes kemshiligi: últtyq ruhynyng joqtyghynda edi. Bar bolsa, tayazdyghynda edi. Serialdar ssenariyleri oryssha jazylyp, qazaqsha qasang audarylyp týsirile beretin. Akterlerding oiynynda, tilinde, túrmysynda orys júrtyna tәn aksent pen ishara túnyp túratyn. Qazaqtyng túrmysy men tilinen mahrúm rejisser týsirilim alanyndaghy balang redaktordyng kómegimen óner tudyra beretin. Serial shygharsa boldy oghan. Tili qazaqsha bolsa bolghany, jany turasynda bas qatyryp jatpaq emes. Keshirinizder, kino tuyndynyng últtyq bolmysyn audarma til sheshpeydi. Sizdi tildi audaruynyz mýmkin, biraq ssenariydegi joq qazaqtyng janyn ýrlep jagha almaysyz. Eger olay bolsa, F.Dostoevskiyding “Idiotyn” qazaqsha audarayyq ta, qazaq shygharmasy dep jariyalayyq? Bolmasa, F.Kafkanyng “Zamokyn” qazaqshagha qotaryp, qazaqtyng postmodernist jazushylarynyng qataryn nege kóbeytpeske? E.Zolyanyng “Tvorchestvosyn” audarsaq, taghy bir qazaq realist jazushysy men úly shygharmasy dýniyege keler mýmkin? Joq, әriyne! Mýmkin emes! Filim ssenariyi de sol siyaqty. Qazaq bolmysy әu basta ssenariy negizine salynbaghan son, qazaqshagha alty qaytara audarsang da ózdiginen últtyq shygharmagha ainalyp ketpeydi! Al, ózge tildegi ssenariy tipti úly dýnie bolyp shyghyp, audarmasqa bolmaytyn jay tusa, ony qazaq tiline tәjimalau jetkiliksiz, ony adaptasiya[beyimdeu]jasau kerek!

Hosh, osynday shalajansar serialdar kóp edi ghoy byltyrlar? Serial jobalary ústaghannyng qolynda, tistegenning auyzynda ketip edi ghoy ótken jyldary? Búrnaghy jyly? Sol kezde nege baybalam salmadyq? Tipti, bes-alty jylday sentiymentalizmmen suarylghan esh qisyn-qalyby joq, saghyzday sozylghan ýndi serialy “Anandiydi” egilip otyryp tamashalap edik qoy? Bala shagha týgelimen shәii oramal jabylyp, ýiirilip biylep, uildep óleng aityp, ýndige ainalyp kete jazdaghan joq pa edi?  Qynq etpep edik qoy sonda? Endi búl ne kóterilis?

Sebebi týsinikti, arna basshylyghy auysyp, tóraghalyqqa Erlan Qarin kelgeli  әujay ózgergen-tyn. Erlan Tynymbayúly arnanyng júmysyn ashyq jýrgize bastaghan. Áp degende jas jurnalister men basylymdarda belsendiligi men útymdy oilarymen kórinip jýrgen biraz jastardy [B.Mýrsәlim, Q. Amanjolúly, Q. Tileuhan, J. Ábildaqyzy, K. Tasbolat, B.Sarybay t.s.s.]jinap, aqyldasyp, últtyq arnagha kerekti dýniyelerdi talqygha saldy. Últtyq arnany órkendetu, mazmúnyn bayytu jolynda san basqosu, san kezdesu jasap jýrgenin qúlaghymyz shalatyn. Sol basqosularda alashtyng ruhyn janghyrtar “Alashorda” alyptary jóninde kórkem tuyndy jasaudy úsynys qylghan edi. Sol basqosulardyng nәtiyjesinde Últtyq arnada “Men – qazaqpyn” mega jobasy dýniyege keldi. Parasat ólshemidey D. Ábdik jýrgizetin “Parasat maydany” shyqty efirge. B.Uәliyding “Birinshi studiya” dodasy, M. Týmenbaydyng “Apta” saraptau baghdarlamalary kórermenmen qauyshty. Eleuli ózgerister edi búlar. Erlan Tynymbayúly “Feysbuk” әleumettik jeli kenistiginde de bolyp jatqan ózgerister men janalyqtardy ashyq jariyalap, pikir jinap otyrdy. Kez-kelgen uaqytta baylanysqa dayar edi. Syndy da, syrghymany da estuge әzir bolatyn. “Qozy Kórpesh – Bayan súlu” serialy shyqqandaghy shudyng zor boluynyng bir sebebi – osy. Atalghan serialgha baylanysty әleumettik jelidegi pikirlerge Erlan Tynymbayúly baysaldy týrde jauap berip otyrdy. Baysaldy týrde sheshimin bildirdi. Ketken kemshilikti de aitty, joq emes jaqsylyqtardy da aitty...

Negizi, búl tamasha dialog edi. Búl – jetistik edi. Búl parasat iyesining izgi әreketteri edi. Esigining týbine baryp aiqalasan, dauysynnyng janghyryghy estilmeytin ótken kezenmen salystyra jasaghan baylamym búl. Endi kózjúmbaylyqtyng bolmaytynyn, arna janynan “kórkemdik kenes” qúrylyp jatqanyn búryn da aitqan, qazir de eske salyp jatyr Erlan Tynymbayúly. Soghan kәmil senemiz. Keler jyl qazaqtyng jany kestelegen kórkem serialdar dýniyege kelerine riyasyz senem. Býgingi kýn “Qazaqstan” Últtyq arnasy ýnemi nazarda, kórermenderi kóbeygeni taygha tanba basqanday anyq bayqalady. Alashtyng ruhyn izdegen azamat, halqynyn janyn týsinetinine de, keregin beretinine de shýbәmiz joq.

Daniyar Salamat, dramaturg, kinorejisser

Abai.kz