Almaty oblysy Rayymbek audanyndaghy Qyzyl shekara auylynyng  túrghyny, zeynetker Kýldariya Altynbekovanyng ýiindegi ýlken fotoalibomnyng bir ereksheligi – Covet zamanynda shyqqan jay alibomnan qaraghanda kólemi ýlken. Arnayy tapsyryspen jasalghandyghy kórinip túr.

– Biz  joghary  synypta oqyp jýrgen kezde elimizde  qyz-kelinshekter  temir  túlpardy tizgindeu nauqany bastalghan  edi. Auyl sharuashylyghynyn  týrli  salasynda tehnikanyng tilin mengergen qyzdardyng qatary kóbeygende  bizding   auyldan Gýlbara Bәshebaeva da  suyrylyp shyqty.   Az uaqyttyng ishinde    «K-701» markaly alyp kemeni iygerip, kóbimizge ýlgi kórsetti.

Men  de 1969 jyly mektep bitirip, «UM-80», «Um-50» markaly Belarusi traktorynyn  róline otyrdym. Alghashynda qiyn bolghanymen, keyin  bir kisidey mengerip  kettim. Sol jyldan bastap, KSRO taraghansha,   traktordyng rólinen týsken joqpyn. Qarbalasqa toly sharuashylyqtyng  júmysy jyl on eki aida bitpeytin. Oghan da ýirendik.  Enbegim eskerusiz qalmady, elding qúrmetine bólendim

Al myna fotoalibomgha kelsek, 1981 jyly Mәskeude ótken SOKP-nyng HHÝI siezine Almaty oblysynan 30-gha juyq belsendi, sonyng ishinde sol  kezdegi Narynqol audanynan  men,  kórshi Kegen audanynan  ataqty shopan, Sosialistik Enbek Eri Jolseyit Moldasanov delegat bolyp bardyq.    Alibomdy kórgender «siz qanday baqyttysyz, múnda kimder joq. Ár suret bir-bir tarih ghoy» deydi.  KSRO-nyng ýlken forumyna  Qazaqstannan 200-ge juyq delegat  qatysty. Olardyn  ishinde  elge  tanymal túlghalar az emes edi. Sony kórgender menen әngime súraydy. Sodan beri qansha jyl, tura 37 jyl ótipti, - dep, Kýldariya apay  ómir jolyn osylay  әngimelep berdi.   Fotoalibom partiyanyng HHÝI siezine qatysqan qazaqstandyq delegattargha arnalypty. Alibomnan  elimizdin  maqtanyshy bolghan     Kenes Odaghynyng Sosialisttik Enbek Erlerinin, belgili qogham qayratkerlerinin, tanymal әrtister men aqyndardyn  suretterin kórip,  ótken jyldargha sheginis jasaghanday boldyq.

Alibomnan da  Siezd sarayy, Auyl sharuashylyq  kórme zalyndaghy qazaqstandyq ónimderding kórmesi jәne basqa suretter oryn alghan.   Endigi bir suret  Mәskeuding Qyzyl alanynan týsirilipti. Kóp adamdardyn  ortasynda  Dinmúhamed Ahmetúlynyn  kýlimddep túrghan  beynesi  erekshe kórinedi.

- Alibomdaghy suretterding ishindegi qúndysy – osy. Dimash aghany Almatydaghy ýlken sharalargha birneshe ret qatysqanymda   kórgen edim. Biraq   osy  joly  ol kisining qasynda túram dep oilaghan joqpyn. Respublikanyng әr týkpirinen kelgen delegattar Mәskeuding Qyzyl alanynda boldyq.  Sonda Qazaqstan basshysy bizben kelip amandasyp,  eskertish ýshin suretke týsken edi.  Dimash aghanyng  sol jaghyndaghy aq oramaldy – men,   al ong jaghyndaghy – Qarghaly toqyma fabrikasynyn    toqymashysy,  Sosialistik Enbek Eri Kýldariya Toqseyitova.

Sonda meni Diymekenin   jaydary jýzinde kenpeyildilik  pen syipalyq  jәne halyqpen  qashanda birge jýrip, teng dәrejede  sóilesui  tandandyrdy. Qonaevpen taghy da birge týsken suretim bolghan edi. Ony mektep oqushylarymen bolghan kezdesude  joghaltyp aldym. Qatty ókindim, amal ne, tabylmady.  Siezde ataqty mehanizator, Sosialisttik Enbek Eri Kәmshat Dónenbaevamen tanysyp, әngimeleken edim.  Áriptesi ekenimdi aitqanymda,  Kәmshat  apay  enbektegi jetistigime quandy. Qanday keremet adam, kishpeyildigi men qarapayymdylyghy  qatty únady.

Apay   taghy bir  qorapshadan sarghayghan gazet-jurnaldardy aldyma jayyp saldy. Bәri temir túlpardy  tizgindegen Kýldariya apay  turaly   respublikalyq, oblystyq, audandyq basylymdarda jazylghan  materialdar men fotosuretter....

Al  biz kórgen  ýlken fotoalibom siezge barghan delegattar ýshin arnayy jasalyp,  әrkimge  eskertkish retinde syilaghan  syy eken. Alibomnyng  ishi jatqan tariyh. Onda Dimash aghadan basqa Júban Moldaghaliyev,  Ydyrys Noghaybaev, Sosialistik Enbek Eri Jolseyit Moldasanov,   qogham qayratkeri Zamanbek Batqalhanov, Oljas Sýleymenov, Sapar Bayjanov siyaqty últymyzdyn  maqtanyshy bolghan  belgili  túlghalardyn  kezdese bermeytin beyneleri saqtalghan.

Jeksen Alpartegi

Abai.kz