Adamnyng ruhany janghyruy elimizdi jana biyikke kóteretin, ozyq memlekettermen iyq tirestire alatyn, quatty da kemeldengen halyqtyng qataryna qosatyn qúdyretti kýsh ekendigi aiqyn.  Ol ondaghan jyldargha sozylatyn prosess. Mine, sondyqtan da ony jýzege asyru ýshin «bir jaghadan bas, bir jenen qol» shyghara otyryp, qimyldaghanymyz abzal. Osy orayda bizding oblysymyzda birqatar iygi isterding atqarylghandyghyna kuәmiz. Mәselen, byltyrghy jyly eki jyl boyy múqiyat dayyndalyp, Qostanay shaharynyn  ýlken bir mikroaudanynda ataqty Qobylandy batyrdyng enseli de zәulim eskertkishin ornattyq. Onymen qoymay, kópshilik júrtqa týsinik júmystaryn jýrgize otyryp, ol túrghan ýlken danghylgha qas batyrdyng esimin de berdik. Al byltyrghy jyldyng sonyna taman talay jyl ansaghan egemendigimizding mәngilik eskertkishi bolsyn degen maqsatpen qalamyzdyng dәl ortasyndaghy kósheni Tәueelsizdik dep atap, ózimizshe ruhany janghyrugha ózindik ýles qosqan jayymyz bar. Múnyng ýstine  shetelden qonaqtar kelgende býkil batyrlyq kelbetimen qarsy alsyn dep әuejaygha aparatyn danghyldyng boyyna ózi batyr, ózi diplomat, ataqty Shaqshaq úly Jәnibek darhannyng kelbetti eskertkishin qoyyp kónildi bir jaylaghan jayymyz bar.

Shynyn aitqanda múnyng bәri tek qazaq halqynyng keleshek úrpaqtaryna ghana tәrbie bolsyn, batyr atalarynan ýlgi alsyn degendik qana emes, Bizdegi óge últtar basym túratyn ónirde búlardyng orny bólek. Óitkeni olardyng da tarihymyzdy tanuyna, últtyq ozyq salt-dәstýrlerimizge qanyghuyna, sóitip egemen elimizding bolashaghyna birge ayaq basuyna zor әserin tiygizbek. Qansha degenmen olardy osy uaqytqa deyin Qazaqstanda túrghanmen mektepterde tek Resey tarihyn ghana oqytyp kelgendigi belgili. Endeshe sol bir qatyp-semip qalghan sana men psihologiyany týbirimen ózgertkende ghana bir nәtiyje bolmaq.Bir maqsat pen bir niyetke birikken halyq qana jeniske jetpek.

Ruhany janghyru baghdarlamasyna sәikes «Qostanay oblysynyng sakralidy kartasy» jasaldy. Onyng maqsaty-oblysymyzgha kelgen qonaqtardy ónirimizdegi asa manyzdy tarihy oryndarmen tanystyryp, osy jerding ótken-ketkenimen susandyryp, batyrlarymyz ben biylerimizding ataqty isterin zerdesin qúng bolyp tabylady. Búl ýshin búryn jóndeuge qol tiymey, әbden azyp-tozugha ainalghan belgili aghartanushy-pedagog Ybyray Altynsarinning memorialdyq eskertkishin týbirimen qayta janartyq. Kórgende kóz toyatyn bolsyn dep syrtyn sonau Atyrau ónirinen altynday jarqyraghan mәrmәr taspen әrlep, qala irgesindegi alystan «men múndalap» túratyn shyn mәninidegi múrajaygha ainaldyrdyq. Qazirding ózinde jastar osynda kóptep kelip, tipti ýilenu toylarynyng aldynda gýl shoqtaryn qoyyp ketedi. Oblysta tek búl sharamen ghana shektelip qalghan joq. Kópten beri oiymyzda jýrse de atqara almay jýrgen bir sharuany tyndyrdyq. Kezinde halyqqa qarsy qoyyp, ony bandiyt, búzaqy etip kórsetken kenesting qatang iydeologiyasynyng setinete otyryp, batyrdyng basyn Mәskeuden alyp kelip, ózining batyrlyqpen qaza tapqan qasiyetti Torghay jerin jerledik. Basyna әdemi memorialdyq kesene túrghyzdyq. Ony oblys әkimi Arhiymed Múqanbetov ashyp, batyrdyng esimin elge qayta oralghandyghyn, múnyng ózi bolashaq úrpaq ýshin zor tәrbie berelik iygilikti is ekendigin erekshe aitap ótti. Osynyng aldynda ghana Keyki batyrdyng ómirbayany men batyrlyghyn tolyq zertteu ýshin Torghay ónirine ghalymdardan qúralghan ýlken ekspedisiya attanghan edi. Endi onyng júmysynyng qorytyndysy batyrdyng esimin ózine qaytarugha degen júmystyng ýlken bir salasy bolmaq.

Ónirimizding taghy bir maqtan tútar úly—aqqan júldyzday ómir keshse de artynda mol múra qaldyrghan ataqty ghalym Shoqan Uәlihanov. Kezinde onyng tughan jeri turaly birshama aitys-tartys bolghanymen qazir bir toqtamgha kelgen synayly. Aqyry ghalymdar zerttey kele ghalymnyng kindik qany tamghan jer osyndaghy Sarykól audanyndaghy Kýntiymes degen auyl degen ortaq toqtamgha keldi. Tek bir qynjynarlyghy osy auyldyng jer betinen joyylyp ketu qaupi tónip túr. Bir kezderde aty dýrkirep túrghan auyldyng qazir sәnei de mәni de ketken. Kópshilik júrt auyl tym tysqary bolghandyqtan bóten jaqqa kósh basyn búrghan. Qazir múnda nebәri 50 ghana otbasy qalghan. Bala bolmaghandyqtan byltyr mektep te jabyldy.

-Búl auyldyng joyylyp ketuine jol beruge bolmaydy,-deydi Shoqan ómirin zertteushi, ólkenushy Edilbay Ahmenov. Ol qol qusyryp qarap otyrghan joq. Ol osy Shoqan tughan auylgha enseli eskertkish ornatu jónide bastama kóterip, qanshama jyl boyy ashpaghan esigi, barmaghan jeri joq. Tabandy azamattyng enbegi esh ketken jorq. IYdeyalar jәrmenkesinde jeniske jetip, eskertkish jasaugha belsene kirisip ketti. Atasynyng aruaghy jebedi me, kim bilsin akqyry armany oryndalyp, byltyrghy jyldyng qarashasynda auylda Shoqannyng eskertishi boy kóterdi.

«Eger biz Shoqannyng tughan aulynyna airylyp qalsaq, bәrimizding arymymyz daq bolmaq. Olbys qana emes, respublika dengeyinde mәsele kóterip, búl problemany sheshsek, әdildik ornaghan bolar edi. Ruhany janghyru degenimiz de osynday isterden bastalmay ma?»-deydi ol. Shyndyghynda oilanarlyq dýniye. Ruhany janghyrugha bir adam ghana emes, barshamyz bolyp júmyluymyz kerek deytinimiz de osydan shyghar.

Ruhany janghyrudyng taghy bir salasy «sifrly Qazaqstan» bagharlamasymen úlasatyndyghy belgili. Osy orayda biraz is tyndyrylyp jatyr. Jaqynda oblys әkimining orynbasary Meirjan Myrzaliyev kórshi elimizding astanasy--Mәskeu qalasyna arnayy baryp qaytty. Onda  «Yandeks» kompaniyasynyng basshylyghymen kezdesip, bizding ónirmen yntymaqtatyq qúrugha kelisip qaytty. Búl óte manyzdy shaura desek artyq emes. Óitkeni oblymyzda Qazaqstannyng agroónerkәsip keshenin sifrlandyrudy ómirge engizu jóninidegi pilottyq joba jýzege asyrylmaq. Qansha degenmen búl keshen el ekoknmikasynyng kóshbasy desek artyq bolmas. Al bizding oblys qana Otanymyzda shygharylatyn únnyng 25 payyzyn óndirip, tamaq ónimining 27 payyzyn shetelderge eksportqa shygharady. Keshendi sifrlandyrugha kóshiru  agroónerkәsip keshenini ghana emes, býkil elimizge zor tiyimdilik әkelmek. Bir ghana qarapayym mysal .Álemning kez-kelgen elinde jýrgen sharuashylyq basshysy realdy uaqyt rejiyminde egistikte qansha kombayn men traktor  júmys istep jýrgendigin, janar-jagharmaydyng qanshalyqty úqypty júmsalyp jatqandyghyn jәne de basqalardy naqty kórip otyrady. Múnyng ózi ónidiristi tiyimdi etuge, artyq shyghyndy qysqartugha, enbek tәrtibin saqtaugha zor mýmkindik beredi. Sifrlyq basqarudyng orasan paydasy qazirding ózinde aiqyn kórinedi. Búl júmys mine osy jyldyng basynda qyzu bastalyp ta ketti.

Mine, bizding oblysymyzda «Ruhany janghyru» bagharlamasyn jýzege asyru jolyndaghy atqarylyp jatqan auyqmdy júmystardyng bir parasy osynday.

Jaybergen BOLATOV

Qostanay

Abai.kz