IYә, Semey – Qazaqtyng Sankt-Peterburgi, Úlylar mekeninin, Úly bastamalardyng kýre tamyry. Kәzirgi tanda Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy ekinshi oryndy alyp jatqan Ertisting eki jaghasynda ornalasqan iri qala tәuelsiz Qazaqstannyng turistik sayahat nýktesine ainalar ruhany ortalyghy bolugha әbden layyq. Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru baghyty boyynsha: «Qazirgi mediamәdeniyetti suyryla sóileytin «sheshender» emes, ómirding ózinen alynghan shy¬nayy oqighalar qalyptastyrady» - degenine sýiensek, naghyz ruhany janghyrudyng qaynar kózi de, nýktesi de Semey emes pe?! Úlylardyng ýni, batyrlardyng túyaghynyng izi qalghan qasiyetti Semey qamqorlyqqa bólenip, ruhani- memoriyaldyq qoryq múrajayy ispettes derbes turistik qalagha ainalsa, әr tasy men týiir topyraghy sonau tarihtan syr shertip sóilep qoya berer edi. Oghan dәlel – Semey qalasynda túnghysh irge kótergen mәdeniy-ruhany oshaqtar.

Negizi 1718 jyly birinshi Petrding shyghys jerine jәne Ertis ónirindegi bekinisterine qorghan salu turaly jarlyghy boyynsha Semipalat bekinisi bekitildi». «Semey» sózi – kóne týrki tilinde «kiyeli meken» degen maghynany bildirse, «Alash» sózi – týrki tilinde bauyrlas, qandas, tuys degen maghynany beredi. Yaghni, Semey, Alash atauy – tútas týrki dәuirinde qalyptasqan eng ejelgi ataulardyng biri. Sanaly ghúmyrym Semeyde qalyptasqan song ba, ózime sonday ystyq qalanyng kәzirgi qauqarsyz qariya keypin kórgen sayyn sharam qalmay, janym jay tappay qaytamyn. «Qasiyet qarapayym bolady» degendi jii aitatyn qariyalar sózin janyma medet tútamyn da, «qasiyetti baghalauymyz kerek qoy» dep oilaymyn. Oilap qarasam, kiyeli mekende tarih biyiginde túrghan qúny joghary oqighalar jetip artylady eken. Tizip shyghayyn:

Túnghysh ret - 1863 jyly Semeyde eki oqu orny júmys istedi. Sonymen birge bir uezdik uchiliyshe, eki shirkeulik-prihod uchiliyshesi, 14 qazaqtardyng jәne 9 jeke tatar mektepteri boldy. 1864 jyly әielder mektebi ekinshi razryadty uchiliyshe bolyp qayta qúryldy. HIH ghasyrdyng ayaghy men XX ghasyrdyng basynda qalada erler men әielder gimnaziyalary, múghalimder seminariyasy júmys istedi.

Túnghysh ret - Qazaqstan boyynsha Semeyde 1873 jyly telegraf tartyldy. Kәzirgi tanda alghashqy jyldary paydalanghan baylanys qúraldarynyng kolleksiyasynan túratyn múrajayy bar, Semey baylanys kolledji qaladaghy tarihy oqu oryndarynyng biri.

Túnghysh ret - Qazaqstan boyynsha  1878 jyly Semey qalasynda Oblystyq statistikalyq komiytet qúryldy. Semey statistikalyq komiytetining birinshi hatshysy sayasy jer audarylyp kelgen E.P.Mihaelis boldy.

Túnghysh sh ret - Semey qalasynda E.P.Mihaelisting yqpalymen 1883 jyly qoghamdyq kitaphana men ólketanu muzeyi ashyldy. Yaghni, kitaphana da, múrajay da alghash Semeyde ashyldy.

Túnghysh ret – Semeyde qazaq dalasynda foto-suretke týsiru qalyptasyp, suretshi-etnograftar kóptegen tarihy suretter men fotoqújattar týsirdi. Kitaphana men ólketanu muzeyining belsendi qayratkerleri aghayyndy V.N.Belosludov jәne A.N.Belosludovtar Qazaq foliklorynyng shygharmalaryn jinap, qazaq ertegileri basqa foliklorlyq derekter geografiyalyq qoghamnyng «Jazbahatynda» jariyalady. Olar qazir Qazaqstan Respublikasy ghylym Akademiyasy kitaphanasynyng qorynda qoljazba tórinde saqtalghan.

Túnghysh ret - 1906 jyly jogharghy Ertiste su arqyly qatynastyng resmy ashyluy bolyp iri ónerkәsipter iske qosyla bastady.

Túnghysh ret - 1910 jyldan telefon jәne Qazaqstandaghy túnghysh su ótkizu jýiesi qúryldy.

Túnghysh ret - 1903 jyldyng 23 qyrkýiekinde Semeyde múghalimder seminariyasynyng ashyluy boldy. Múghalimder seminariyasynda Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtpaev, Álkey Marghúlan oqydy.

Túnghysh ret – әdeby kesh ótkizu Semey qalasynan bastau aldy. Qazaq qyzdarynan shyqqan ústaz, etnograf, audarmashy, jurnalist Nәzipa Qúljanova 1914 jyly 26 qantarda Abaydyng qaytys boluyna on jyl toluyna oray әdeby kesh úiymdastyrdy.

Túnghysh ret - 1917 jyly Alash partiyasy Semeyde qúrylyp, Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, J.Aymauytov, syndy qazaq ziyalylarynyng shoghyry bas qosty. Alashtyng belsendi mýshesi Álimhan Ermekov Semey erler gimnaziyasyn altyn medaligha ayaqtap, keyin Tomskining tehnologiyalyq institutyn bitirdi.

Túnghysh ret - 1927 j. Týrkistan-Sibir temirjolynyng qúrylysy arnauly basqarmagha jýktelip, soltýstikte Semey jaghynan, al ontýstikte Lugovoy stansasy jaghynan bastap salugha sheshim qabyldandy. Semey qalasynan bastalatyn Týrksib temir joly elimizding manyzdy qúrylysynyng biri boldy.
Túnghysh ret – M.Áuezovtyng «Enlik-Kebek» piessasynan bastau alghan teatrlyq truppa 1920 jyldyng qazan aiynda qúramynda 15 adamy bar «Es-Aymaq» teatrlyq truppa bolyp qúryldy. Olardyng arasynda qazaq sahnasynyng kórnekti qayratkerleri – Isa Bayzaqov, Ámire Qashaubaev, Júmat Shaniyn, Jýsipbek Elebekovter boldy. 1934 jyly Semeyde qazaq sazdy-dramalyq teatr úiymdastyryldy.

Túnghysh ret - 1925 jyly Parijde ótken Býkil dýnie jýzi sәn óneri kórmesinde Semeylik Ámire Qashaubaev «Aghash ayaq», «Qanapiya», «Ýsh dos», «Jalghyz arsha», «Qosbalapan», t.b. әnderdi oryndap, ekinshi bәigemen qosa kýmis medali aldy.

Túnghysh ret - 1949 jyly tamyz aiynda әlemge әigili atomdyq jarylys Semeyde boldy.

Túnghysh ret - Semeylik Ghúsman Qosanov 1960 jyly Kenestik Olimpiadagha qatysqan túnghysh qazaq jelayaghy atanyp, kýmis medalgha ie boldy.

Alghashqy qúrylghanynan bastap, Aziyalyq kópester sauda operasiyalaryn baqylau maqsatynda Semey qalasy birden oblystyq ortalyqqa ainaldy. Semeyde bes jyldan artyq (1854-1859) orystyng úly jazushysy Fedor Mihaylovich Dostoevskiy túryp, ózining mәngilik shygharmalaryn jazdy. Búl qalada F.M.Dostoevskiy, P.P. Semenov Tyani-Shanskiy, Shoqan Uәlihanov, G.Potaninderding tarihy izi qalyptasty. Semeyge Peterburg uniyversiytetining studenti E.P.Mihaelis sayasy jer audarylyp kelip, N.Dolgopolov, S.Gross, P.Lobanovskiy, A.Leontiev, N.Konshin jәne basqalary ýlken ghylymy jәne mәdeni-aghartu júmystaryn jýrgizip, qazaqtyng úly aqyny Abay (Ibraћiym) Qúnanbaevpen dostyq qarym-qatynasta boldy. Olar qazaq halqynyng tarihyn, mәdeniyeti men túrmysyn oqyp ýirenuge, qazaq halqynyng mәdeniyeti men túrmysyn óte jetik bilip, qazaqtyng salt-dәstýrleri, kóne zandary, genealogiyasy, anyzdary jәne etnografiyasymen tanysty. G.N.Potaniyn, V.A.Obruchev, G.D.Grebenshikovtar basqa da kórnekti ghalymdar Semeyde júmys istedi.

1917 jyldyng mausym aiynan bastap Semey qalasynda R.Marsekov, Q. Ghabbasovtar bastaghan «Saryarqa» ýnqaghazy shygharyla bastady. Onda Á.Bókeyhanov, M.Dulatov, Sh. Qúdayberdiyev, M.Áuezov, J. Aymauytov, A.Ermekov, M.Moldybaev, J.Aqpaevtyng maqalalary jәne basqa da Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkerlerining maqalalary jariyalandy.

Semey - mol ónimdik bazasy bar iri mal sharuashylyq aimaghynyng ortalyghy boldy. Soghys aldyndaghy jyldary qalada iri óndiris oryndary salynyp, bes jyldyqtyng iri qúrylysy et konservi kombinaty ashyldy, ol elimizdegi tamaq ónerkәsibi jónindegi quatty ónerkәsipterding biri boldy. Semey Úly Otan soghysy jyldarynda da oblys aumaghynda 238 jәne 8 atqyshtar diviziyasy, erlik isteri ýshin 238-shi atqyshtar diviziyasynyng 13 mynnan astam jauyngerleri erlik kórsetti.

Jaratushynyng ózi bergen kiyeli qúdiret degen osy. Ádette jaqsy adamdardy kórgende «kiyeli topyraqtan » dep jatady. Ras shyghar, kie topyraqqa qonady, topyraq arqyly perzentine auysady deydi. Sondyqtan da Semeyding kiyeli topyraghy Ásettin, Aqtamberdi men Dulat Babatayúlynyn, Abaydyng aldyn kórgen daryndy aqyn shәkirtterining mekeni búl. Mahabbattyng simvolyna ainalghan Qozy men Bayannyn, Enlik pen Kebektin, Abay, Múhtar, Shәkәrim shygharmalarynyng tarihy otany. Áygili Kempirbay әnshi, Sәbit Dónentaev, tipti keshegi últ qayratkeri Qayrat Rysqúlbekovqa topyraq búiyrghan jer.
Sol kiyeli topyraqtyng tól perzentteri býgingi tanda da Qazaqstannyng әr salasy boyynsha elin sýiindirip, týkpir-týkpirde jýr.

Ádebiyet salasynda el tanityn túlghalar men qayratkerler – Shәkir Ábenov, Qayym Múhamedhanov, Qalihan Altynbaev, Múhtar Maghauiyn, Qabdesh Jýmadilov, Nesipbek Aytov, Dәmesh Omarbaeva, Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, Medeu Sәrsekkev, Tóken Ibragimov, Ázilhan Núrshayyqovtardyng izin jalghap jýrgen jastar ósip keledi. Azuly aitys aqyndaryn dayyndap, ýkilep, týletip otyrghan aqyndar ortalyghy da osy Semeyde. Ortamyzda jýrgen Dәuletkerey, Serikzat, Aynúr, Rinat, Sara, Qarlyghash, Núrjan, Jalghas, Mereyden bastap Jýrsin Ermanovtyng aldynda jýrgenderding jartysynan kóbi osy aqyndar ortalyghynyng týlegi.

«Ahau, Semey, til men kómey» dep eki-aq sóz әnge arqau bolghan Semeyding tili – aqyndar, kómeyi – әnshiler. Biybigul Tólegenova, Mәdeniyet Eshekeev, Bolat Sybanov, Túrsynghazy Rahimov, Sanaq Ábeuov, Roza Rymbaeva, Tolqyn Zabirova, Baqyt Ýderbaeva, Bayan Saghymbaeva, Mayra Iliyasova, Klara Tólenbaeva, Erlan Rysqali, Erlan Qújymanov, Gýlmira Sarina, t.b. tize beruge bolady. Kýishilerdi - Seken Túrysbekovtan bastap tizbelep, biyshilerdi - Bolat Aiyhanovtan (balet), bastap taratsaq meyir qanar edi.
Sóz týiininde aitayyn degenim, qay zamanda da batysqa qarap ilip ala jónelgish boldyq. Mәseude Arbat bar dep Qazaqstannyng ýlken qalalarynyng barlyghynyng demalys oryndaryn Arbat ataytyn boldyq. Al, nege Qazaqstannyng Semeyin Sankt-Peterburgpen tenestire almay jýrmiz?! Qalay degenmen de ruhaniyatqa tolyp, túnyp túrghan Semey qazaq mәdeniyetining oshaghy bolugha bek layyq qoy.

Almahan Múhametqaliqyzy

Astana