(1640 -1721)

Songhy uaqytta Syr boyynda birsypyra imany jәne diniy-mәdeny sharalar jýzege asuda.  Ózimning osy obystyng Janaqorghan audany azamaty retinde  elge baryp jýrip kórgenim, zamananyng zanghary,   úly jazushy Múhtar Áuezovtyng ýlken babasy Baqsayys babanyng jatqan oryny men Alpamys batyr jyryndaghy Baybóri babamyz men bәibishesi Analyqtyng  Alpamys pen Qarlyghashty jylap-enirep tilep alghan, óz kezinde Orta Aziya  men Qazaqstangha imandylyq shyraghyn jaqqan, Syr boyyna Islam dini men mәdeniyetin alyp kelgen úly túlgha Horasan әulie baba sýiegi jatqan jeri Qaghba kórinismen abbattandyryldy. Áulie jayly Orta Aziya men Qazaqstan ghalymdary basyn qosyp, Janaqorghan men Qyzylordada ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótti.

(1640 -1721)

Songhy uaqytta Syr boyynda birsypyra imany jәne diniy-mәdeny sharalar jýzege asuda.  Ózimning osy obystyng Janaqorghan audany azamaty retinde  elge baryp jýrip kórgenim, zamananyng zanghary,   úly jazushy Múhtar Áuezovtyng ýlken babasy Baqsayys babanyng jatqan oryny men Alpamys batyr jyryndaghy Baybóri babamyz men bәibishesi Analyqtyng  Alpamys pen Qarlyghashty jylap-enirep tilep alghan, óz kezinde Orta Aziya  men Qazaqstangha imandylyq shyraghyn jaqqan, Syr boyyna Islam dini men mәdeniyetin alyp kelgen úly túlgha Horasan әulie baba sýiegi jatqan jeri Qaghba kórinismen abbattandyryldy. Áulie jayly Orta Aziya men Qazaqstan ghalymdary basyn qosyp, Janaqorghan men Qyzylordada ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótti.

Maghan búlardan  da búryn, osy maqalany jazugha týrtki bolyp otyrghan jaghday Áyteke biyding mýrdesin tauyp, oghan eskertkish-belgi ornatu jayyn eng aldymen Qyzylordalyqtadyng alghashqylardyng biri bolyp qozghauy. Qozghap qana qoymay, mәselening oyabyna baru ýshin Ózbekstannyng Nauay oblysy Núr ata audanyndaghy sýiegi jatqan әz әuliyening qabirin zertteuge belgili ghalymdardy batyl attandyruy. Osy sharuadan son, Áyteke biyge tarihy mәdeny kesene salu iydeyasy ómirge keldi. Sóitip, «Qazaqstangha enbegi singen qayratker» Sayyn Nazarbekúlynyng jobasy saraptaudan ótip, maketi biliktiler synyna úsynyldy. Maket boyynsha keshendegi ýsh kýmbez - Áyteke bi, Seytqúl әuliye, Jalantós bahadýr esimderimen atalatyn boldy. Sonynan búl shara el esinde qalarlyqtay jaghdayda naqtyly iske asty da... Búghan qosymsha kýni keshe arnayy shaqyrtumen Qyzylorda qalasynda Túran jolbarysy Jalantós Bahadýrge qoyylghan biyiktigi 11,5 metrlik kelisti enseli eskertkishting ashylu rәsimine  qatysyp qayttyq.  Qala ortalyghyna búl eskertkishtin  boy kóterui el ruhyn asqaqtatty. Osy eskertkishke «Mәdeny múra» baghdarlamasynan 59 million tenge bólinipti. Óte oryndy bolghan. Búl keleshek jastardy últtyq imany ruhta tәrbiyeleude  mәni zor qúptarlyq  júmys boldy.

Tek, osy sharalardy iske asyru barysynda elimiz ýshin әste úmytugha bolmaytyn,  Áyteke biymen aralas qúralas qatar ghúmyr keshken, qazaq tarihynda ózindik oryny bar qasiyetti bir úlyq babamyzdyng esiminin  nazardan tys qalyp qony meni osy maqalany jazugha týrtki bolyp otyr. Ol  tútas qazaqtyng Ary men Namysy bolghan, Áyteke ómirden ozghanda;

"...Áy, toyymsyz qara jer-ay, dara tughandaraghymdy alghanda qoynym tolady deding be! Betimdegi bedelimdi alghanyng - Alatauymdy alasartqanyng emes pe! Arqamdaghy sýienishimdi alghanyng - iysi qazaqtyng atakýldigi - Qaratauymdy qúlatqanyng emes pe! Alty Alashtan aty asyp hama Ásiyagha aty mәshhýr atalymdy alghanyng qaytkenin! Niyeti qúlap bet sipasa, talay jannyng baghyn jandyrghan batalymdy alghanyng netkenin! Júldyzy biyik jaralghan jan eding au! Asyp tughan abyzym-ay, myna sonynda qalghan biz endigi jalghanda tiri jetim emespiz be! Kimge qaldyrdyng bizdi! Ár sózindi Jaratqannyng amanatynday kórushi edi-au myna júrtyn! Minezing iri edi-au! Qylyghyng sara edi-au! Qúlyghyng taza edi-au! Oiyng ótkir, sózing jelden jýirik edi-au! Kim-kimge de qúlbiltesiz aitatyn sózing mirding oghynday edi-au! Basyp ótken izinde peyish qalushy edi-au! Ózgelerden asyp tughan, qazaghyna, eline núr sipatyn shashyp tughan, baghanaly bәiteregim-ay, sen óldi degenge qaytip seneyin!?..." (M. Eslamghaliyúly,"Áyteke biy", Tarihiy-filosofiyalyq dialogiya, 364 bet)- dep eline kýnirene óz joqtauymen basu aitatyn, aituly biyding sýiegin arulap juyp, janazasyn shygharatyn, Áytekening әz dosy, qazaqtyng túnghysh piri, auzy dualy abyz, din kósemi  Mýsirәli sopy Jәdikúlynyng nazardan tys, osy kýnge deyin atausyz qalyp kelgendigi.

Qazaq halqy  túnghysh ret óz handyghyn jariyalaghan   kezinde asa manyzdy diny aghartushylyq jәne qoghamdyq-qayratkerlik qyzmet atqarghan,  el ertenin elden búryn kóre bilgen kóripkel- piradar, tarihta Tәuke hannyng "Jeti jarghysy" atanghan  alghashqy Ata Zangha  músylmanshylyq qaghidalaryn dala dәstýrine beyimdep  endirgen haziretimiz,   el tarihyndaghy alghashqy dinbasymyz  Jәdikúly Mýsirәli sopy әziz eseptep otyrsaq biyl túp-tura 370 jasqa kelip otyr. Solay bola túra ne diny oryndar, ne respublikalyq zang oryndary júmghan auyzdaryn ashar týri joq.

1680 jyly Kýltóbedegi ýlken jiynda  Tәuken - han bolyp saylaghan son,  ýsh jýzding bas biyleri synaqtan ótkizgende, el auzynda  "Jeti adamgha jan bergen Mýsirәli" ataghymen aty qalghan, osynday erekshe úlyq  qasiyetimen býkil qazaqtyng túnghysh  piri bolyp   aq kiyizge otyrghyzylghan, qazaq eli tarihyndaghy alghashqy dinbasy   Ájiqoja Jәdikúly Mýsirәli sopy әziz turaly jazyp otyrghan búl mening ekinshi maqalam. Alghashqy maqalam "Qazaq eli" gazeti betinde 2000 jyly "Bas meshitke Mýsirәlinin, Astanadaghy meshitke Ghylmanidyng esimderi berilse..." degen taqyryppen jariyalanyp, sol jyly osy maqalagha oray "Týrkistan", "Qazaq әdebiyeti","Ana tili" jәne "Egemen Qazaqstan" gazetteri betterinde " Jaqsynyng ózi ólse de aty ólmeydi", "Alghashqy dinbasy", "Pir tútyp, qol tapsyrghan talay adam...","Synnan sýrinbey ótken shәkirt", "Kiyeli pir iyesi", "Tәuke handy tәnti etken Mýsirәli", "Pir bolghandy qor qylmayyq", "Jeti ólikke jan bitirgen", "Mýsirәli Qosym syry","Bas meshitke Mýsirәlining esimi berilse...", "Oryndy úsynys oryndalsa.." atty Qyzy lordalyq el aghalarynyng biri S.Daldabaev bastaghan  birsypyra qarttardyng quattau maqalalary biinen song biri jaryq kórgen bolatyn. Tipti, osy maqalalardyng basyn biriktirip Qúrmanghaly Ashanov degen kәsipker azamat, býginde marqúm bolghan, Respublika Ghylym Akademiyasy janyndaghy Sh.Ualihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarih ghylymynyng doktory, akademik Manash Qozybaevtyng "Pirge qúrmet - elge qúrmet" degen taqyryptaghy alghy sózimen "Mýsirәli abyz" degen atpen jeke kitapsha bolyp ta shyqty.  "Aqymaqqa namaz ýiretseng - jaynamazgha basyn jaradynyn" keri kelip, Respublika músylmandary diny basqarmasy qúramynda býgingi tanda dindi din mamany esebinde týsinetin layyqty din janashyry bolmaghan son, osy kýnge deyin qalyng búqara quattaghan búl mәsele nazardan tys qalumen keledi.

Nege?... Baspasóz betinde jariyalanghan osynshalyqty maqalalargha Respublika músylmandary diny basqarmasy tarapynan qoldau bolmaghan son,  men de búl súraqty endi kimge qoyarymdy  bilmey, osy kýnge deyin dal bolyp jýrdim. Bolmasa, osynday  tarihy altyn qazynany odan әri zerttep, aitylghan úsynysty óz qajetterine  paydalana bilse,  diny basqarma  qolyn qaghyp jatqan kim bar?..

Qazaq handyghy alghash qalyptasqanda, әsirese әz Tәuke hannyng túsynda, saylanghan hannyng janyna, eng aldymen elding diny senimin nyghaytuda din qayratkerin, el tanyp moyynsynghan pir ústau mәselesin sheshken bolatyn. Óitkeni, pir mәselesin sheshu,  Qúran Kәrimde jazylghan tәrtip negizinde el basqaru Jarghysyn dayyndau ýshin óte qajet edi. Dalalyq zan  «Jeti jarghynyn» birinshi jarghysy «Halyqtyng hany, súltany, pir әzireti qastan óltirilse, olardyng әrqaysysy ýshin jeti kisining qúny mólsherinde qún tólensin» dep jazyluynyng ózi pir әziretting kim ekenin úghyndyrsa kerek.   Sol kezde, Áyteke by úsynghan, jeti ólikke jan bergen, әuliyeligi, taqualyghy jәne kóripkel-piradarlyghymen Tәuke handy tәnti etken Mýsirәli abyz, ózining 40 jasynda qazaqtyng túnghysh piri bolyp taghayyndaldy. Jәne Tәukehannyng «Jeti jarghysynyn» negizgi avtory (Osylay aituymyz kerek! B.A.) boldy. Búl kisi turaly býkil iydeologiyasy ateistik tәrbiyege negizdelgen Kenes ýkimeti kezinde shyqsa da, "Qazaqstan Últtyq Ensiklapediyasy" 1 tomynyn  644 betinde Ájiqoja Jәdikúly Mýsirәli sopy әziz turaly "Pir, dindar, azan shaqyryp qoyghan aty Mýsirәli. Ruy Kereyt bolghanymen dinge shyn berilgen sopylyghymen taqualyghyna oray Ájiqoja, al onyng úrpaqtary Kereytqoja atalyp ketken. 1680 jyly Kýltóbede Tәukehandy saylaghannan keyin artynsha pir tandaldy. Býkil qazaqqa pir  bolu ýshin ýsh arystyng pirlerine jeti súraq berilip, ýsh shart qoyylady. Osydan sýrinbey ótken Ájiqojany (Mýsirәlini) biyler býkil qazaqtyng piri dep jariyalaydy da, ony aq kiygizge otyrghyzyp, han sarayyna kóterip aparady" -dep jazghan.

Ensiklapediyadaghy búl derek ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary jariyalanghan "Ádebiyet maydany" jurnalynan alynsa, abyz qarttyng pir bolyp saylanghandyghy turaly derekter HIH ghasyrdaghy kórnekti turkolg-ghalymdar Á.Divaev pen V:V.Radlov enbekterinde de molynan kezdesedi.

Osy qújatty tolyqtyrar taghy da eki derek aitqaly otyrmyz.

Birinshisi, babamyzdyng tuylghan jeri, professor Jaughashty Ahmetovtyng aituynsha Tamdy audanynynyng Kerbúlaq eldi mekeninde. Babamyzdyng kindiginen órbigen ózinen keyingi tórt-bes úrpaqtyng mýrdeleri osy eldi mekennen ýsh shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan «Bassay» qorymynda jatyr. 2000-shi jyly ózi siyaqty erekshe qasiyetke iyelik etken perzenti Dәuitqojanyng 100 jyldyghyna sol elde ýlken as ta berilgen. Jaughashtyng kindi qany da osy Mýsirәli qúdyghynyng manynda tamghan. Ákesi Ahmetov Baynazar Dәuitqojadan ýsh jas ýlken bolsa da qatar ósken, onyng әkesi 1900 jyly ómirden ótken  el syilaghan Berdisýgirding de talay әngimelerin estigen jan kórinedi...

Ekinshisi, 1752 jyly ómirden ótken Mýsirәli Sopy әzizding úly Sauranbaydyn  Qúl Qoja Ahmet Yassauiy kesenesine jerlenui. Tarihtan belgi búl kesenege qazaqtyng el tarihynda oryny bar úlylary men túlghalary ghana jerlengen. Búl kisining tirshiligindegi qyzmetin kim biledi?..  2006 jyly «Alash» tarihy zertteu ortalyghynan jaryq kórgen «Kereyt» jinaghyndaghy «Mýsirәli pir turaly» (304 bet) maqalasynda ol kisining tikeley úrpaghy Dәuitqoja aitty degen  auyzeki derekterge sýienip Mýsirәliden Sýgirәli, odan Er Uәli, odan Úlan, odan  Jolan, odan Berdisýgir, odan Dәuitti taratypty. Búl Mýsirәli babamyzdyng qalmaq toqalynan tughan Qosym balasynan taraghan Dәuitqojagha deyingi úrpaq shejiresi boluy mýmkin. Mýsirәlining óz kezinde eki-ýsh әiel alghandyghy turaly derek bar. Kitapta bәibishesinen tuylghan tórt balasynan taraghan úrpaqtarynyng shejiresi  de kórsetilmepti... Al Mýsirәlining  Baba Týkti Shashty Ázizding janyna óz amanatymen jerlenui turaly aitatyn bolsaq, ózi pir bolghan Mýsirәlining tirshiligindegi  óz piri, jelep jebeushisi Baba Týkti Shashty Áziz әulie bolghan. Pirding qadir qasiyetin pir bolghan jan ghana jaqsy biledi. Mýsirәli sýiegining óz úrpaqtary jatqan «Bossay qoryghyna» jetkizilmeui, ne óz úly Sauranbay siyaqty Qoja Ahmet Yasauuiy kesenesine qoyylmauy, bylayghy qara júrt týsine bermeytin, kiyeli әruaqardyng óz ara tylsym baylanysynyng qorytyndysy...

Mine, men mәsele etip kótergen osy derekter, Almatydaghy Bas meshitke nemese qazaq óz aldyna el bolghaly astana bolghan ýsh qalanyng birinde ornalasqan eng ýlken meshitterding birine, alghashqy pirimiz Mýsirәlining atyn beruge súranyp túr emes pe?... Álde osy júrt shynymen-aq әli kýnge Mýsirәlini tolyq bilmey kele me?  Endeshe qabyrghaly qalyng júrtymyz tereng tany týssin, taghy da derekter qosalyq.

...Kereytten qoja shyqty Qosym atty,

Kisi eken әrughy mol, kәri qatty.

Qaradan qalay qoja shyghady dep

Esitken elding bәri tanyrqapty.

Jan bergen jeti ólikke Mýsirәli,

Kórsetken kóp ishinde kәramatty

Ýsh jýzding kenesinde Kýltóbede

Sheshimin Tәuke hannyng el únatty.

Kishi jýz Áyteke by qasyna alyp,

Pir bolyp Qarakesekten dәmin  tatty.

Kereytten shyqqan pirding kýmany joq

Nandyrghan nәmi qazaq ualiyatty" - Búl - Syr aqyny Shonbaydyng "Shejiresinen" ýzindi.

"....Búl kez kelgenning emes, aiyryqsha qasiyetke ie bolyp jaralghan әruaqty adamdardyng - abyzdardyng ghana qolynan keledi dep esepteldi. Onday qasiyetterimen kózge týsken adamdardan halyq biylik iyelerinen beter aibynyp, asa zor qúrmet tútty. Biyge qúlaq assa, sardargha baghynsa, pirge tabyndy... Han auyssa da pir auyspady. Sondyqtan keyde biylikti әulet - sayasy ýstemdik pen qosa ruhany ýstemdikti de óz qolyna alyp alugha tyrysty. Búl әsirese shyghysqa tәn edi. Mәselen, Tәuke, onyng balalary Jәngir, Bolattardyng Lhastaghy "kiyeli ýige" jiberilip, birneshe jyl tәrbiyelenui tek kórshi elderding geosayasy yqpalynan ghana emes, taq manyndaghylardyng әlgindey ish esebinen de órbip jatsa kerek. Tәuke han saylanghanda pir de saylanyp, ýsh úlystyng pirleri júrt aldynda әruaq salystyrysyp, Kereyt Súpy Ájining (Mýsirәli) jenip shyghatyny da sony anghartqanday. Tәukeden Abylaygha deyingi barlyq hangha pir  bolghan Súpy Áji (Mýsirәli) dýnie salghannan keyin jalpyqazaqtyq pir saylanghan emes."- dey kelip;   "Eski dala ýrdisinde qauymgha biylik jýrgizetin handar  men әskerge biylik jýrgizetin sardarlar ghana saylanyp qoyylghan, al batyrlar men pirler attaryna layyq qasiyetterimen qapysyz tanylyp, júrtty tegis moyyndatqan. Jogharydaghy Tәuke zamanynda ýsh úlystyng ýsh pirining júrt aldynda әruaq salystyruyna kelsek, ol da týptep kelgende, saylau emes, óz qasiyetining basymdyghyn jariya moyyndatudyng joly bolyp tabyldy. Múny kiye, әruaq turaly ghylym - agialogiya "tanghajayyp sayys"- dep ataydy. Búl  - tek dinge deyingi nanymdar zamanynda ghana emes, әlemdik dinder ýstemdik qúrghan tústarda da oryn alghan ýrdis". - Búl býgingi qoghamymyzdaghy abyzymyz jazushy, Enbek Eri Ábish Kekilbaevtyng jazghan pikiri.(«Ýsh payghambar. Á.Kekilbaev. 1992 j).

"...Tәukening imanyn ýiirip, ong jaqqa jatqyzghan, janaza namazyn oqyp, óz qolymen Qoja Ahmet әuliyening kesenesine jerlegen Mýsirәli qoja da 79 jasta edi. Tәukening jetisin bergen kýnnen bastap ýlken hannyng taghyna talasqan  tóre súltandar Han kenesin, Din әziretin taratyp, jeke biylik ornatugha kirisedi. Teke tireske týsken tórelerding endi eshkimnin  kenesin tyndamaytynyn sezgen jasy egde Mýsirәli qoja bir kýn ómirim bolsa da Baba Týkti Shashty Áziz әuliyening basyna baryp, shyraqshy bolyp, Alladan halqymdy qandy alasapyrannyn  qyrghynynan qútqaruyn tilep,  dúgha oqiyn, tang da mashqar kýni kýnәmdi jenildetuin súrayyn degen oidyng jeteginde Sozaq jerindegi Jyly búlaqtyng basynda Baba Týkti Shashty Áziz ziratyna 1719 jyly birjola kóship barady. Qoja Ahmet әuliyening jolymen tәuiligine bir jútym  su men bir tistem nan jep, Alladan halyqtyng amandyghyn, bosaghasynyng býtindigin tilep, dúgha oqyp, әuliyege shyraqshy bolghan Mýsirәli qoja 1721 jyly kýzde  82 jasynda Allanyng amanatyn tapsyryp, mәngi dýniyege jol tartady. Halyq, aityp ketken ósiyeti boyynsha onyng denesin Baba Týkti Shashty Áziz әuliyenin  ong jaghyna, sәl tómenirek jerleydi. Islam dinining tәrtibi boyynsha basyna saz balshyqtan tórt qúlaq belgi salady..." («Tәuke hannyng bas hazireti». Qaraqalpaqstan.). Búl - zertteushi J. Múratbaevtyng pikiri.

Osy ýzindi pikirlermen-aq Mýsirәlining qazaq ýshin qanshalyqty imany úly túlgha bolghandyghyn úghynugha bolar. Osyghan taghy da mynaday  óz tújyrym-pikirimdi qosqym kelip otyr...

Songhy jyldary qazaqstanda meshitter sany kýn sanap artyp otyr.   Biraq osy qasiyetti shanyraqtargha Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy tarapynan naqtyly basshylyq bolmauy saldarynan,  dinge on qaynasa sorpasy qosylmaytyn jandardyn   esimderi berilip mýbәrәk dinimizge qanshalyqty ziyany tiyip jatqanyn kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýr. «Áy detin әje, qoy deytin qoja» joq.  Búl- әriyne músylmanshylyqqa da, imandyqqa da kelmeytin úyat tirlik.

Qúran Kәrimning "Tәube" sýresining 18 ayatynda "Allanyng meshitterin  shynayy týrde Allagha, aqyret kýnine sengen, namazdy tolyq oryndaghan, zeket beregen jәne Alladan ghana qoryqqan kisi jasaydy. Mine, solardyng tura jol tabushylardan bolulary ýmit etiledi"- dep eskertilse, 17 ayatynda "Kәpir qalinde túryp, Allanyng meshitterin jasaularyna bolmaydy. Olardyng ghamaldary joyylghan. Olar tozaqta mýlde qalady"- dep anyq tújyrym bergen.

Sondyqtan meshit salyp oghan at bergende, "auylgha - atasynyn, kóshege - kókesinin"- atyn qoyyp jýrgen qazirgi sholaq oily belsendiler búidasy jeteginde ketpey, Islamnyng osy talaby ýnemi este saqtalsa, imandylyq júmysy ónegeli órisin tabar edi.

Jogharydaghy aty atalynghan maqalamdaghy úsynysyma baylanysty keybir azamattardyng " Pir Mýsirәlining esimi Almaty men Astanadaghy salynyp jatqan, kýmbezi kók tirep túrghan kóp meshitterding birine nege berilmeydi?"- degen pikirlerin óz qúlaghymmen de estip jýrmin. Oryndy pikirler ghoy. Men de býginge deyin  óz egemendigimizdi alghan song Almatyda  salynyp, býginde el auzynda Bas meshit atalyp ketken ýlken meshitke  qazaqtyng túnghysh piri Mýsirәlining ghana esimi  ylayyqty dep kelgenmin. Songhy kezde  Qyzylorda qalasynda  búdan da ýlken meshitting qúrylysy ayaqtalghanyn kórdim. Qazir Reseyding qol astynda qalyp qoyghan alghashqy astanamyz Orynbordan son, elimizding alghashqy astanasy retinde atalyp otyrghan Qyzylordadaghy osy meshitke jerlesteri nege Mýsirәlining atyn bermeske?... Tipti meshitting aldyna pirimizge arnap eskertkish qoyylyp jatsa tipten sauapty is bolar edi... Múnday júmystardy «Jeti jarghynyn» avtory retinde respublika zang oryndary men qazaqtyng handyq tarihynda pir elding negizgi bas ministri dәrejesinde bolghandyghyn eskerip, Ýkimetting ózi de qabattasa tikeley qolgha alyp jatsa esh artyqtyghy bolmas edi ghoy...

Qyzylorda da osy jana meshitke Mýsirәlining esimin beru mәselesi sheshilip jatsa, onyng ashylu rәsiminde arnayy respublikalyq tanymdyq konferensiya ótkizu, ghylymy zertteu júmystaryn úiymdastyru,  shama kelip jatsa 2008 jyly qayta salynyp bitken Baba Týkti Shashty Áziz әuliyening kýmbezi qasyna qoyylghan, býginde osy kýmbezding qabyrghasynyng astynda qalyp qoyghan haziretting kesenesin sol jerden qayta kóterip, qalpyna keltiru mәselesin qolgha alyp jatsa músylmandyghymyzgha abroy bolar edi. Áruaqtyng ruhy rizalyq tanytsa, tirining tirshiligi algha basatynyn kózimiz kórip jýr ghoy...

Eger osy iygi úsynys oblys әkimshiligi  tarapynan qoldau tauyp, jýzege asyp jatsa,  basqa dinge ótken qarakóz músylmandarymyzgha da eleuli sabaq, ýlken diny nasihat bolar edi. Qashanda qasiyetti babalar әruaghynyng qoldauynda bolayyq...

Baqtybay AYNABEKOV, Jazushy, "Qazaqstan qajylary" diny birlestigining tóraghasy

«Abay-aqparat»