Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 37794 51 pikir 23 Qantar, 2018 saghat 15:54

Beyimbet Mayliyn. Qara shelek

 

(Ángime)

Ángime qara shelekten bastaldy. Ayshanyng atasynyng basynday saqtap jýrgen shelegi ghoy. Ýshinshi jyl bolyp barady, Aysha sheleksiz qalyp, shelek súraymyn dep abysyn-ajyngha jeksúryn kórinip, aqyrynda Birmaghambetti býrip, Kәstenkening dýkeninen aldyrghan shelek edi.

– Shelek-shelek dep ishken asymdy kere ghyp bolyp edin, senen qoryqqannan temeki alatyn aqshama shelek aldym, — dep Birmaghambet Ayshanyng qolyna shelekti ústatqanda búldap nyghyzdap ústatqan.

Birmaghambet múny aitqanda Ayshany salaq dep, dýniyesin býldirip ústaydy dep aitqan emes. Ayshanyng sózin ayaqsyz qaldyrmaghandyghyn sezdirgeli aitqan. Áytpese, Ayshanyng jinaqtyghy, kýtimdiligi, birin myngha balap ústaytyndyghy býkil auylgha mәlim. Salaq qatyndar Ayshany jaratpaghanda, Ayshagha min taqqysy kelgende:

– Kórine birge alyp ketse, kórermiz: әitpese kimnen kalmaghan dýniye, — dep búrqyldasady.

Sol qara shelek býgin mayyp bolypty! Qojaghúldyng qara toqaly bireuden nәrse súramay, alghan nәrsesin býldirip bermey jýre me, býgin kelip qara shelekti súray qoydy. Aysha shelek súraushyny jayshylyqta manyna jýrgizbeytin:

– Menen kedey emessinder ghoy, kerek bolsa satyp alyndar, – deytin.

Býgin sonysyn aita almay qaldy. Ayta almay qalghan sebebi boldy: býgin aigha toldy – Birmaghambet joq! «Audan júmsapty, nauqangha ókil qylypty, 5-auyldyng baylaryn Birmaghambet protokoldap audangha aidap jiberipti…» degen siyaqty habar emis-emis estiledi. Nauqany nesi? Baylarda ne júmysy bar? Aylap qanghyrghanday, ay tolghansha ýy betin bir kórmegendey ne boldy? Búl ne degen súmdyq?! Qatyn-balasynan bezgen adam bola ma eken dep birer kýnnen beri Aysha ýzdiksiz oilaumen jýr. Kýl shygharsa da, ot jaqsa da, jalghyz ala siyrdy qaqpalap suatqa aparyp sugharsa da esil-derti Birmaghambet bolady da jýredi.

Birmaghambetting jýris alghany jalghyz biyl emes, eki-ýsh jyldan beri jýretindi shyghardy. Ana jyly batyraqtar sezine saylandy da, sodan bylay «sezd», «top», «qauly» degendi auzynan tastamaytyn boldy. Byltyrdan beri auylgha ókil kelse, aldymen Birmaghambetti shaqyryp alady. Birmaghambet ókilding qasynda bolady. Jiylys bolsa, ókil bayandama istese, ókilding úsynghan mәselesin sheshe almay júrt bógelse Birmaghambet ornynan úshyp túrady da:

– Joldastar! — deydi.

Júrt selk etip, onyng auzyna qaray qalady. Birmaghambet júrttyng qytyghyna tie sóileydi. Bireulerdi qasy sóileydi:

– Joldastar! Bizding kóbimiz baygha jaramsaqtanyp, baydan qaymyghyp sóilemey otyrmyz. Áytpese, múnyng jóni bylay emes pe, nege sóilemeysinder? – deydi.

Sodan keyin júrt serpilip, sózge kiredi.

Jiylystan tarap, ýilerine kelgen son, otbasynda kýnkildesip otyryp:

– Kóringenge soqtyghyp, sotqar atanyp ne keregi bar, kójendi iship ýide otyrsang da ólmeysing ghoy, – deydi Aysha.

«Aqylyna bolayyn» degendey, Birmaghambet Ayshagha ala kózimen qarap, kesesin domalatyp jiberedi. Birmaghambetting tomyryq minezin tudyryp alam ba dep, sodan bylay Aysha da jym boldy.

Ómirde ne kezdespeydi. Ásirese, Aysha men Birmaghambetting basynan keshirmegeni bar ma: malaylyghyndy, kýndigindi, baydyng tayaghyn, bәibishening baqyruyn — bәrin basynan keshirgen Aysha ghoy. Ýy bolyp, ot týtetip, óz aldaryna ómir tilegenderi 3-4 jyldan beri ghana. Onda da Birmaghambet malaylyqtan bosaghan joq. Byltyr konpeske malynan 2-3 qara tiyip, sodan bylay ghana basy bosandy.

Byltyrdan beri Ayshanyng sharuashylyghy mýlde kýsheydi. Az dýniyesin tap-túinaqtay qylyp ústaytyn boldy. Tazalyqqa әdet aldy. Ash jýrse de, jalanash jýrse de qolyna ilikken 2-3 qarany sattyrugha, soydyrugha qarsy boldy. Birmaghambet konyr tayynshany satyp, kóilek әperemin degende:

– Mal satty degen ne?! Ýirengen jalanashtyq. Bayaghydan beri ólmegende, endi ólmespiz! – dep Ayshanyng shyj-byjy shyqty.

Sondaghy oiy — bir qara bolsa da qosyla bersin degendik. Ýy qataryna qosylayyn degendik. Kedeylikti jalghyz osynyng mandayyna jazyp qoyyp pa? Bireuge telmirgeni jetkilikti bolghan joq pa!

Aysha osyny oilaydy, al Birmaghambet she? Ayshadan Birmaghambet bólek pe? Ayshanyng kórgen azabyn Birmaghambet on ese artyq kórgen joq pa? Endeshe, qoly jana jetken eken, ýmit sәulesi elestegen eken, Birmaghambet nege sharuagha qyrsyz bolyp ketti? Ýiinde otyrsa qaytedi? Bir-eki qarasyn kýtip, baqsa qaytedi? Júrttyng erkegi qúsap, qaghystyryp-soghystyryp, bir tiyn bolsa da kiris kirgizuge tyryssa qaytedi?..

Bәri de oiynshyq-au, Ayshanyng oiyn әlek qyp jýrgen ekinshi bir júmys. Ayshanyng týsinbeytin júmysy, Aysha Aysha bolghaly, Birmaghambetke qosylyp, birge ómir sýrgeli – Ayshanyng istemegen júmysy. Nege istegenin, qalay iligip qalghanyn Aysha ózi de týsinbeydi. Oilay berse, basy qatady da, dúrys-búrys ekenin aiyryp bile almaydy. Álmaghambetten súrasa, ol múnyng qaynysy ghoy, әzilge shaptyryp, Ayshanyng basyn odan jaman qatyrady. Osynyng saldarynan basy qatyp otyryp Qojaghúldyng toqalyna qara shelekti qalay bergenin Aysha bilmey de qalyp edi.

***

Auylgha ókil kelip, «Shoqtal» basyndaghy auyldyng jalpy jinalysyn shaqyrdy. Auyl bolghanmen jiyrmagha jetpeytin ýy ghoy, qansha adamy bar, bәri Sartaydyng ýiine jinaldy. Áyelder de qalmay kelsin dep aitady degen son, Aysha da bardy. Sartaydyng ýii auzy-múrnynan shyghyp otyr eken. Saqaly kýiektey bolyp tórde Qayralap otyr. Bótegesi búltiyp Ydyrys otyr. Ekeui de biylghy astyq nauqanynda «maykot» bolghandar. Sondaghy bir jiylysta:

– Bizding aramyzda shyrshyn búzar baylar otyrmasa eken, kedey men batyraqtyng jiylysyn ózine berse eken! – dep, Birmaghambet osy Qayralap pen Ydyrysty jiylystan aidatyp shyghyp edi. Endi Birmaghambet auylda bolmaghan song dandaysyghanday, ekeui birdey jiylyska kelip, qatar týzep otyra qalypty! Ayshanyng ashuy kelgen siyaqtandy. Birmaghambet joq dep nege basynady búlar? Birmaghambet erteng kelgende Aysha oghan aityp, búlardyng tóbesin testirmey me!

– Joghary shyq, Aysha! Birmaghambet aldyna oralghy bolyp, jiylystyng qarasyn kóre almaushy edin, Birmaghambetting joghynda sóileshi bir sheshilip, – dedi qayyn inilerining biri qaljyndap.

Aysha múnyng keketindi sóz ekenin úghynyp, búrynghynyng ýstine taghy ashu jamady.

Orynbaydyng kekeshi kenep dorbasyn sýirelep, әrkimge baryp bir sóilesedi. Jalbyr shashty qara jigit kekesh auylnaygha jaratpaghan pishinmen qarap otyrdy da:

– Auylnay joldas, sybyryndy toqtatyp, jiylysyndy ashsang qalay bolar edi? – dedi.

Búl jigit audannan kelgen ókil bolyp shyqty.

Jiylys ashyldy. Ókil bayandama istedi. Bayandama kollektiv turaly boldy.

– …Sonymen, joldas, berekesiz úsaq sharuashylyqty bitirip, kollektivtesken iri sharuashylyq qúramyz, sosialdyq sharuagha kóshemiz! – dedi ókil.

Júrt tynyp, mýlgip, maujyrady da otyrdy.

– Qane, kimning súrauy bar? – dep mәjilis aghasy eki-ýsh qayyryp súrasa da, eshkim ýn shygharmady.

– IYә, Alla, ózing medet bere gór! – dep Qayralap auyr kýrsindi.

– Au, nege ýndemeysinder, sóilesendershi!

– Aysha tónip túr ghoy, birdeme aitpaq shyghar, – dedi bir jigit.

– Belsendining qatyny ghoy, aitsa, aityp ta salar, – dedi ekinshisi.

Ashu qysty ma, әlde sóilegisi kelip ketti me, Aysha ilgerirek basyp baryp:

– Sóilese qorqady deysing be, aitatyn sózimdi men qashan bolsa da aitam. Baylardan qorqyp, ýndemey otyrghan senderden saqtasyn, – dedi.

Ókil basyn kóterip alyp, Ayshanyng betine qaray qaldy. Aysha mýdirip, kibirtiktep qaldy.

– Toqtalma, jengey, aita beriniz, – dep ókil kýlimsiredi.

– Men aitsam, aldymen osynyng ishinde «maykot» bolghan eki adam otyr, solar shyqsa eken deymin!

Júrt birine-biri qarady: Satybaldy Ayshagha kózining qyrymen qarap, basyn shayqap, tandandy. «Maykot» bolghan adamdy súrap, ókil auylnaydy býrip barady. Aqyrynda bilip alyp, Qayralap pen Ydyrysqa ókil:

– Sizderdi kim shaqyrdy? – dedi.

– Oibay, shyraghym, osy auyldan jan qalmay kelsin dep aitty degen song kelgenimiz ghoy. Kelmey qalsaq, jazaly bolamyz ba dep qorqyp edik, – dep Qayralap dәbdirlep, ýreyi úshyp ketti.

– Al, jengey, baylar shygharyldy, endi sóiley beriniz, – dedi ókil bir kezde.

Ayshanyng oiynda aita qoyatyn ynghayly sóz bolmady. Áytse de, ókil ait dep ótinip otyrghan siyaqty bolghan son, sóilemey qaludyng retin taba almady.

– Men aitsam, ókilding sózining bәri dúrys, men soghan qosylam! – dedi.

– Sen qosylsan, neng ketip barady, jan qinalyp tapqan mal emes, konfiskening malyn qosasyng da jiberesin. Basqalar aitsyn, – dedi Qúsayyn.

Mal qosu, maldy ortagha salu degenge Aysha, shyny, týsingen joq. Týsinbegeni – ókilding bayandamasyn dúrys tyndamap edi. Ókilding sózin qúlaghy esitse de oiy basqa bir júmysta bolyp, úghyna almay qalyp edi.

– Mening súrauym bar, – dedi Jaman, – al, biz kollektiv bolayyq. Enshimizdi de qosayyq. Sonda ýiimizdi qaytemiz? Osy kýngidey bólek otyra beremiz be, әlde Ysmattyng әuleti qúsap qyryq adam bir shómishten as ishemiz be?

– Áriyne, bir shómishke qysylasyn, – dep ókilden búryn Qúsayyn jauap berdi.

Ókil Qúsayynnyng sózin bekerge shygharyp, sharuashylyq artelining qay retpen kúrylatyndyghyn, mýshelerining qalay túratyndyghyn taghy birsypyra aityp, ashyp týsindirip berdi.

– Joldas ókil! – dedi Tymaqpay, – mәselen, men siyaqty bir kedey bolady. Ózi jalghyz basty, qanghyryp jýrgen bolady. Ózining kәsibi tigin tigip, tamaghyn asyrau bolady. Sonda sol kisi qaytedi, o da artelige alyna ma?

Tymaqpaydyng artynan Jýsip, Qadyrbergen, Jaqyptar sóz alyp, sóiledi. Bәrining sózinen de Aysha «Maldy ortagha salu, biriktiru» degendi úghynyp jatyr. Búl qalay boldy? Eki-ýsh qaranyng basy qúralghany osy edi. Byltyrdan beri tamaqqa da, kiyimge de júmsatpay shyj-byjy shyghyp kelip edi. Endi ortagha týsip ketpekshi me? Jaryqtyq emshegining salasy jyrta qarys ala siyr bir saughanda bir shelek sýt beredi. Byltyr Búzaubay konfiskelengende sondaghy ókil Ayshany alyp: «Jengey, Birmaghambet ekeuinning enbeging osy malgha az singen kórinbeydi ghoy. Myna siyrdyng ishinen tandap túryp bireuin al!» – dep edi.

Búzaubaydyng siyr túqymynda ne ondy siyrlar – qasqa siyrdyng túqymynan shyghatyn. Ala siyr da sonyng túqymy. Aysha jýgirip baryp osy ala siyrdyng moynynan qúshaqtay alghan. Sol ala siyr endi ortagha týsip ketse, ala siyrdyng sýtine, ala siyrdyng mayyna Qojaghúldyng qara toqaly da ie bolsa, bәtir-au, sonda ne bolmaqshy? Bәrin de qoyshy, maldyng iyesi Birmaghambet ýide joq-au, onyng keluine qaratar ma eken, әlde qazirden-aq ala bere me eken?

Súrau sóz bitti. Mәjilis aghasy dauysqa salugha kiristi:

– Kәne, kollektiv bolamyz degendering qol kóterinder!

Júrt birine-biri qarap, kótererin de, kótermesin de bilmedi.

Ayshanyng oiyna Birmaghambet týse qaldy: «Al, kóterinder!» deytin edi-au ol.

Aysha oilap túrghan oiyn úmytyp:

– Al, kóterinder! – dep dauystap jiberdi.

Júrttyng qoly birtindep kóterile bastady. Birtindey kele ýide otyrghandardyng bәrining qoly kóterildi.

– «Kollektiv bolamyz!» – degen qauly bir dauystan qabyldandy.

Basqarmagha adam kerek bolyp, bireu mynany aityp jatyr edi:

– Mening úsynysymdy qabyldasandar, kollektiv basqarmasynyng aghalyghyna tap osy jengeydi saylandar! – dedi ókil.

– Qoy, oibay, – dep Aysha yrshyp týsti.

– Ol kisini saylaugha kópshilik qarsy bolmas edi, biraq hat bilmeydi ghoy, – dep Qúsayyn kýmiljip baryp toqtady.

– Hat bilmese, ýirener, Aysha kelinning saylanuyna men ózim qosylam, al qoldaryndy kóterinder! – dep Dosym qolyn kóterip edi, júrttyng qoly birtindep kóterile bastady.

«Jana túrmys» artelining basqarma aghasy Aysha bolyp saylandy.

Sol kýngi oqigha Ayshagha әli kýnge týs siyaqty. Oilamaghan jerden qaydan tap kelgen kósemdik! Búl kósemdikting ayaghy nege baryp soghady. Birmaghambet búghan riza ma? Birmaghambetting ózi bolsa, osyny ister me edi. Álde qarysyp otyryp alar ma edi.

Aysha ýiine kelse, segiz jasar balasy — Quandyq auyldyng balalaryn jinap alyp asyr salyp, ýiin astan-kesten qylypty: tórine sheyin búrqyraghan shóp, shashylghan kýl, tógilgen su. Jayshylyqta ýige sóiley kirip, asyr salghan balalardy tasqayaqtay qaqtyrushy edi, solay bolady ghoy dep, Aysha ýige kirgennen-aq, balalar ysyryla jóneldi. Aysha búl joly búrynghyday kәrlenip, keyin qalghanyn jelkege bir núqyp shygharmady. Balalar birin-biri iytermelep, esikke syghylysady. Ayshanyng onymen isi bolmady, peshke arqasyn sýiey otyrdy da, terezeden tysqa qarady: dala boran. Terezening aldy kýrtik, kýrtikting basynan asyra doly jel júmsaq qardy týtindey búrqyratyp jatyr. Terezening astynghy kózderi kómilip, ýy ishi qara kólenke tartqan sekildi.

– Kollektiyv!

Baqytqa bolatyn júmys pa, sorgha bolatyn júmys pa? Jiylysta otyrghan bireuler, әzili me, shyny ma:

– Áyelderdi de ortagha salatyn bolsaq eken, – dedi-au…

– E, bildik, sening kózdegening Jeksenning qatyny ghoy, – dep ekinshi bireui oghan jauap qaytardy.

Shynymen solay bolsa, әielder de ortagha salynsa…

Ayshanyng oiyna Birmaghambetting minezi týse qaldy: qyzghanshaq, kýigelek, tomyryq…   «Seni janymday kóremin, saghan bireu tikelep qarasa, ishim kýiip ketedi…» deytin Birmaghambet keyde. Osyny shynymen aita ma eken? Shynymen aitsa… «Qoyshy әri, qaydaghy joqty oilamayynshy» dep Aysha osy jerde toqtaldy.

Qojaghúldyng toqaly keldi. Jaulyghy saltaq-saltaq kir. Ayaghyndaghy kebisi bir jambastap qisayyp ketken. Jau quyp kelgennen jaman entigip, qotyr malday peshke sýiene túrdy da:

– Apyrm-ay, qúdaydyng kýnine ne bolyp edi, týbi týsip ketken shyghar – kýnde boran, kýnde boran, esti tandyratyn boldy ghoy osy boran da erigip, jiylysqa kelip jýrgenderin aitam-au, «Shoq qayynnyn» 4-5 adamy ýige kelip, әkemdey bolyp siresip otyryp aldy. Osy kýni júrtta ne kýy bar deydi eken? Jalghyz mәshke soyyp edik, qalghan jarty jayasyn keshe búzyp aldyq, odan basqa túldyr bolsa búiyrmasyn, – dep óz aldyna búrqyldaumen boldy.

Qara toqal birsypyra jeldirtip kelip:

– Solargha shay qoyyp berip qútylayyn dep edim, eki shelekpen barmasam, boranda qayta-qayta baryp jýru qiyn, shelegindi beresing be, kelin? – dedi.

Qara tokaldyng ne aityp, ne qoyghanyn Aysha úghynghan joq, sózine qúlaq ta salghan joq. Jalghyz-aq «shelek» degenin úghynyp kaldy. Jayshylyqta bezildep manyna juytpaytyn. Búl joly ýitpedi. Shelekti bermese, qara toqal myjyndap mazasyn ala beretin siyaqty boldy. Sodan qútylghansha asyqty. Ózi ýide onasha qalyp, istegen isin taghy bir oilap shyqpaqshy boldy.

– Ana jaqta túrghan shyghar, al! – dey saldy.

Qara shelek qolynan osylay shyghyp ketip edi.

Kesh bolyp, ýy ishi qara kólenke tartqan son, sugha barayyn dese, shelegi joq. Shelegin qara toqaldyng alyp ketkeni Ayshanyng esine sonda týsti. Jany shyghyp kete jazdady, ýitkeni, qara toqaldyng qolyna týsken ydys sau qaytqan emes: kese alsa, eki bólip qaytarady, qúmansha alsa, shýmegin syndyryp qaytarady, shelek alsa… Aysha shyday almay, ýiinen shygha jýgirdi. Eki ýiding arasyna jaldanyp túrghan qargha tizesinen batyp maltyqty. Oghan da toqtaghan joq, qara toqaldyng ýiine jetkenshe, qara shelekti kórgenshe asyqty.  Shashy obyrap, kýldi búrqyratyp qara toqal peshting aldynda otyr edi. Esikten kirgen Ayshany kórdi de, ashulanghan pishinmen shymshuyrmen otty kósep-kósep qaldy. Kýl búrqyrap, peshting auzynan kólbep úsha berdi.

– Shelekke kelip edim, – dedi Aysha әldeneden qoryqqanday.

– Álgi qaghynghyr bala… Ózining de syiyn berdim, – dep qara toqal otpen bola berdi…

Aysha shoshynyp, seziktenip, qara toqalgha tóne týsti. Toqal qaymyqqan týrmen qarap:

– Nege tóndin?! Ýlkendi syilap iymense qaytedi eken búlar? Áne, jatyr shelegin, – dedi.

Aysha bosaghagha qarasa, eki býktetilip, týbi alamayymen sógilip qara shelek jatyr! Jany shyghyp kete jazdady. Jalma-jan shelekti alyp, qara toqalgha jiberip úrdy. Yzalanyp, kózinen jasy yrshyp-yrshyp ketti.

– Oibay, óltirdi myna itting balasy! – dep qara toqal shanqyldap, ýidi basyna kóterdi.

Sham jagha Qojaghúl keldi. Bet-auzyna jabysqan qar erip, saqalynan tamshylap túr. Kózi búrynghysynan da ýlkeyip, úyasynan shyghyp bara jatqan tәrizdi. Tamsanyp kishkene túrdy da:

– Kelin shyraghym, bizding әielge qol tiygizbey-aq qoysang bolmay ma? – dep kýrsindi.

– Syndyrmasyn, býldirmesin bireuding nәrsesin!

– Syndyrmasyn degeniniz dúrys qoy, biraq «bireudiki» degendi qoysa da bolady ghoy. Mana óziniz bar emes pe ediniz, ne dep edi ókil? «Kerekti qúraldy ortaq paydalanasyndar» demep pe edi? Sol qúraldyng biri shelek qoy. Ortaq mýlikti alyp paydalanar bolar. «Syndyrmasyn» deniz, onynyzgha qosylam. Biraq «sen syndyrypsyn» dep úrugha bola ma? Ókil olay degen joq edi ghoy. Óziniz soghan bastyq bolyp saylandynyz. Bastyq adam úrmas bolar, «bastyghymyz osylay qyldy, úrdy» dep aryz bersek, «pot-sot» ketetininizdi bilesiz be?

Qojaghúl Ayshagha aqyl aitpaqshy bolyp túryp, birsypyra auyr sózderdi yshqyndyrdy. Aysha ýndemedi. Aysha ózin tentekke sanady. «Mýlikti ortagha salu» turaly managhy jiylysta aitylghan sóz Ayshanyng esinen shyghyp ketipti. «Shynynda solay eken: ortaq mýlik, alyp paydalandy. Syndyrsa da erki bar emes pe?» – dep oilady. Oilap edi, kóz aldyna japyrylghan qara shelek elestegendey boldy. Shashy jalbyrap, pesh aldynda albasty qúsap otyrghan qara toqal elestegen siyaqtandy. Ashulandy ma, qoryqty ma – Aysha qaltyrap, boyy titirkenip ketken siyaqtandy.

…Týn. Tereze qarmen kómuli! Dala boran, jel dýrildeydi, ysqyrady, úlidy. Qaranghy ýide Quandyghyn bauyryna basyp, býk týsip Aysha jatyr. Úiqy qashqan. Auyr oy kernep, oqta-sanda kýrsinedi.

Esikti bireu júlqa-júlqa tartty. Aysha shoshynyp, basyn kóterip aldy:

– Bú kim?

– Men!

Tanys dauys. Aysha ornynan úshyp ketkendey boldy.

– Apyrm-ay, boranda ne ghyp keldin? – dep Aysha bәiek bolyp sheshindirip jatyr. Ýsti-basy qar, qyrau, múrty sýmbidey bolyp qatqan múz, qyzyl shyrayly tapal jigit ysyldap, sheshinip jatyr.

– Ói, qalqam, jýdep qalghan joqsyng ba, kelshi sýieyin! – dep, sauystanghan múzymen Ayshany qúshaghyna tartyp edi, Aysha qyz kýndegisindey búralyp, betin tosty.

Búl kelgen Birmaghambet. Búl ketkeli qashan! Aysha býgin keyigennen kelse betine qaramaspyn dep edi. Endi betinen sýigizip túr. Birmaghambetting minezi solay. Basqa qazaq jolaushylap kelgende, qatynyn «qaraghym» demek týgil, qatynynyng betinen sýimek týgil, adam dep elep amandaspaydy da. Búl – Birmaghambetke ózgeshe bitken minez…

Birmaghambet joqta basynan ótken oqighany Aysha bastan-ayaq aityp shyqty. Birmaghambet birin teris demedi. Kollektivke kirgenin, kollektivke bastyq bolyp saylanghanyn aitqanda, Birmaghambet mýlde quanyp qaldy. Kýlip, ishek-silesi katty.

– Qoya túr, kýlme, qyzyghy bar, — dedi Aysha.

– Al, aita ghoy.

– Meni sotqa berem dep jatyr.

– Kim?

Qara shelek әngimesi osy jerde kelip bastaldy. Qara shelek jayyn sóz qylghanda, Aysha qaltyranyp, bulyghyp ketken siyaqty boldy.

– Týu, sodan qorqyp jýrgening be? Qojaghúl sotqa berushi me edi? Qojaghúldyng kim ekenin bilesing be: ol saudager, ol molda. Berikboldyng janazasyn shygharyp, qyzyl búzaudy alghany biyl kýz emes pe edi? Men neshe ret aitsam da, Kәkimjannyng balasy qisayyp, sony nalokke iliktirmesten keldi. Ony kollektivting manyna jýrgizbeu kerek. Erteng mýshelerindi jina, men onyng barlyq kinәsin moynyna salyp, aidatyp shyghayyn. Al, kollektivte bolsyn-aq, sonda bireuding mýlkin alyp, syndyrsyn dey me eken? Ortaq mýlikke shelek qosylushy ma edi?

– Siyr she, siyr kire me? – dep Aysha kýrsindi…

…Qaranghy týnde tósekte jatqan kýiinde Ayshanyng kózine jelini salpyldaghan ala siyr elestep ótken tәrizdendi. Japyrylghan qara shelek elestegen siyaqtandy.

     Beyimbet MAYLIYN

 1930 j.

51 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377