Talas Omarbekov. Shynayy tarihymyzdy qalpyna keltire aldyq pa?
Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylgha juyq uaqyt ótkenine qaramastan, qazaq halqynyng shyghu jәne qalyptasu tarihy әli kýnge deyin әrtýrli etnogenetikalyq jәne etno-sayasy mәseleler tónireginde aitys-tartystar tughyzyp, ghylymy negizi berik emes, birjaqty tarihy boljamdargha jol ashuda. Múnyn, әriyne, ózindik sebepteri bar. Olardyng bәrine toqtalyp jatpay, eng bastylarynyng birine nazar audarar bolsaq, qazaq halqynyng etnikalyq tarihyna qatysty pikir bildirushiler naqty jәne әmbebap, әr týrli ghylymdar salasyndaghy mamandardyng ghylymy izdenisterining negizinde tarihiy-salystyrmaly zertteuler jýrgizu qajettigin eskere bermeydi. Qazaq tarihy osynday jolmen jazylghanda ghana bir izge týsip, jýieli sipat alatynyn úmytpauymyz kerek edi. Ókinishke oray, әsirese ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy tarihy kezenderdi zertteudegi múnday baghyttaghy izdenisterimiz әli de mardymsyz.
Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylgha juyq uaqyt ótkenine qaramastan, qazaq halqynyng shyghu jәne qalyptasu tarihy әli kýnge deyin әrtýrli etnogenetikalyq jәne etno-sayasy mәseleler tónireginde aitys-tartystar tughyzyp, ghylymy negizi berik emes, birjaqty tarihy boljamdargha jol ashuda. Múnyn, әriyne, ózindik sebepteri bar. Olardyng bәrine toqtalyp jatpay, eng bastylarynyng birine nazar audarar bolsaq, qazaq halqynyng etnikalyq tarihyna qatysty pikir bildirushiler naqty jәne әmbebap, әr týrli ghylymdar salasyndaghy mamandardyng ghylymy izdenisterining negizinde tarihiy-salystyrmaly zertteuler jýrgizu qajettigin eskere bermeydi. Qazaq tarihy osynday jolmen jazylghanda ghana bir izge týsip, jýieli sipat alatynyn úmytpauymyz kerek edi. Ókinishke oray, әsirese ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy tarihy kezenderdi zertteudegi múnday baghyttaghy izdenisterimiz әli de mardymsyz.
Býgingi kýni jazylyp jatqan tarih birinshiden, úzaq uaqyt qalyptasqan eurosentristik qate tújyrymdardan әli kýnge deyin bas tarta almay otyrsa, ekinshiden, ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy tarihymyzgha qatysty derekterding jetkiliksizdiginen, әsirese, ózimizding kóshpeli babalarymyz qaldyrghan naqty jazba jylnamalardyng joqtyghynan ótkenimizdi bayandau tәrizdi asa jauapty mәselede әr týrli ýstirt, publisistikalyq sipattaghy boljamdar men tújyrymdargha mýmkindik berildi. IYә, býginde tarihymyz turaly әrkim oiyna ne kelse sony aitatyn, aq pen qarany eshkim ajyrata almaytyn kezenge ayaq bastyq. Onyng ýstine qazirgi basylymda jaryq kóretin ghylymy pikirler ghalymdardyng birin-biri birynghay maqtaumen jәne olardyng jaryq kórgen júmystaryn kótermelep kórsetumen shekteletin bolyp aldy.
Tarihty jazushylar eskere bermeytin taghy bir manyzdy mәsele, qazaq degen kenpeyil de jomart halyqtyng tarihyn jazugha bet búrghan adam, eng aldymen, ózining jýregin pendeshilik jәne basqalargha degen óshpendilik pighyldan tazalap aluy kerek. Últymyzdyng birtútas tarihyn belgili bir jýzdi nemese naqty qazaq taypasyn basqalarynan aspandata asyra dәripteu jәne ózine únamaytyndardy kemsitu nemese múqatu túrghysynan jazugha eshkimning qaqysy joq. Ótkenimizdi shúqshiya zertteu, V.Bartolid tәrizdi naymandardy, kereylerdi, dulattardy «olar týrkiler emes, mongholdar bolatyn» dep mәselege ýstirt qaraudan da saqtanghanymyz jón.
Múnday ústanymdardyng negizsizdigin, tipten halqymyz orysqa basybayly otar bolyp otyrghan 1897 jyldyng ózinde-aq qazaq arasynda bolyp, halqymyzdyng qadir-qasiyetin oryndy baghalay bilgen orys ghalymy N.Aristov әdildikpen aityp ketken edi. Ókinishke qaray, býginde elimiz tәuelsizdik alghan zamanda ózimizding qandastarymyzdyng keybireuleri V.Bartolidtyng taptauryn jolyna týsip, tarihymyzdy jauapsyzdyqpen búrmalaugha bet búrghandaryn anghara almay otyr. Al basqalargha keler bolsaq, N.Aristov tәrizdi qazaqtyng etnikalyq tarihyn qasterleytinder orys zertteushileri arasynda búryn da, qazir de sausaqpen sanarlyqtay az bolghany eshkimge qúpiya emes. Kezinde onyng enbegine syn kózben qaraghan V.Bartolid búdan taghy da birjaqty qorytyndy jasap, N.Aristov kóterip otyrghan qazaqtyng etnikalyq tariyhynyng mәseleleri turaly aitqanda, «... popolnenie etogo probela vo vsemirno-istoricheskoy liyterature vozmojno toliko pry deyatelinom uchastiy russkih uchenyh» (Bartolid V.V. Raboty po istoriy y filologiy turkskih y mongoliskih narodov. -M., 2002.) - dep jazghanyn jaqsy bilemiz.
Amal qansha orys ghalymdarynyng aitqandaryn ghana dúrys dep tanityn jәne ózderining zertteulerinde solardyng tújyrymdaryna ghana jýginetin osynday birjaqty pighyldardan keybir qazaq tariyhshylary әli de aryla almay otyr. Múnday ústanymdaghy kisiler әdette dәstýrli qazaq derekterin mensinbeydi, al kóne dәuirding birden-bir kuәgerleri bolyp tabylatyn qytay derekterin jәne Orhon eskertkishterin orys tarihshylarynyng tújyrymdarynan keyingi qatargha ysyryp qoyady. Múnday «zertteuler» barysynda tuyndaghan pikirlerding tarihy shyndyqty qalpyna keltiruge qyzmet etuding ornyna, ony odan әri bylyqtyra týsuge, әrtýrli búrmalaulargha alyp barary sózsiz. Ádette múnday zertteuler últtyq ruhtan júrday bolyp keledi. Búlardan tuyndaytyn tújyrym: qazaq halqynyng qalyptasuynyng etnikalyq mәseleleri ruhany dәstýrli bolmysty ashatyn, asa manyzdy baghyttar boyynsha ghylymy negizdi jәne naqty derekterge sýiengen basalqaly da, bayypty tújyrymdargha, qorytyndylargha asa múqtaj bolyp otyrghany qúpiya emes.
Qazaq halqynyng shyghu tarihynyng naqty kezenderi
Osy kezge deyin jinaqtalghan tarihy zertteulerdi ghylymy jýiege týsiru jәne qazaq degen halyqtyng terende jatqan etnikalyq tamyrlaryn aiqyndap, ondaghy tarihy sabaqtastyq mәselelerin bir arnagha baghyttau ýshin, eng aldymen, basty-basty tarihy kezenderdi jiktep, olardy retimen qarastyrghan jón bolar edi. Býgingi kýni uniyversiytetterimizdegi ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy qazaq tarihyn oqytudyng kenestik kezennen beri qalyptasyp, әli de sodan auytqymay kele jatqan әdistemelik baghdarlamasy tәuelsiz elding ruhany súranystaryna jauap beruden qaldy. Múndaghy basty kemshilik, bizding oiymyzsha, qazaq degen halyqty qalyptastyrghan etnogenetikalyq negizderdi tarihy ýderistermen qatar, sabaqtastyq túrghyda qarastyrugha basa mәn bermeuimizde dep oilaymyz. Dәlirek aitar bolsaq, ejelgi ariyler, daylar, ýisinder, saqtar, sarmattar, ghúndar, qanlylar jәne keyingi tarihta olardyng tikeley tarihy múragerleri bar ma? Búlardy tarih sahnasynda auystyrghan Yueban memleketi, Úly ioziler eli, Teleler odaghy, Sirenda birlestigi, Bayyrqu konfederasiyasy qay tilde sóilegen? Búlardan keyin tarih sahnasyna shyqqan Qimaqtar men Qypshaqtar, Alshyndar, On oq elin qúraghan Dulular men Nýshbeler, Oghyzdar (Segiz oghyzdar, Toghyz oghyzdar, Ýsh oghyzdar), tarihtyng kelesi tolqynyna jatatyn әrtýrli qaghanattar qúramyndaghy ru-taypalar birlestikterining jana etno-sayasy qúrylymdary (Batys týrik qaghanaty, Týrgesh qaghanaty, Qarlyqtar eli, Oghyzdar qaghanaty, Qarahandar memleketi, Úighyr qaghanaty, Qaraqytay handyghy) qalay qalyptasty? Al endi Deshti qypshaqty mongholdar biylegen kezde osynda Alash qauymdastyghynyng qalyptasu ýderisining beleng alghanyn nege bayqamay otyrmyz? Etnogeografiyalyq túrghydan әldeqayda auqymdy aimaqtardy qamtysa da, Ontýstik Qazaqstan aimaghy Mongholstan atty basqa memleketting qol astynda qalsa da, Qazaq tarihynyng HIV-HV ghasyrlardaghy kezenin nelikten Altyn orda dәuiri dep atap jýrmiz? Osynday manyzdy saualdargha әrkim ózinshe, әrtýrli jauaptar izdestirude. Eger tarihy shyndyq bireu ghana bolsa, pikirler nege aluan týrli bolulary kerek?
Ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy qazaq halqynyng qúralu tarihynan belgili bir jýyelilik izdestirer bolsaq, jogharyda atalghan tarihy satylardy ainalyp óte almaymyz. Al osy dәuirdegi etnikalyq tarihty jalpylama kezenderge bóler bolsaq, olar tómendegidey bolyp shyghar edi:
1-kezeng - arghytýrikter (prototýrikter) dәuiri. Búl b.z.d. II mynjyldyqtan VI ghasyrdyng ortasyna deyingi uaqyt;
2-kezeng - týrkilik kezeng (týrik Dululardyn, Teleler odaghynyn, Sirenda birlestigining jәne qaghanattar qúrylymyndaghy rulyq-taypalyq birlestikterding ómir sýrgen uaqyty). VI ghasyrdyng orta sheninen IH ghasyrdyng ortalaryna deyin;
3-kezeng - arghy qazaqtar (protoqazaqtar) kezeni. (Qypshaq, Nayman, Dulat, Alshyn, Kerey, Qanly, Qonyrat, Jalayyr, Arghu jәne t.b. tarihy etnonimderding elge keninen tanyluy). IH ghasyrdyng orta sheninen HIII ghasyrdyng basyna deyin;
4-kezeng - Alash qauymdastyghynyng qalyptasu kezeni. (Týrgesh Alash shor úlysy - Ýsh san Alash myny - Alty san Alash - On san Alash). HIII ghasyrdyng ortalarynan HV ghasyrdyng sonyna deyin;
5-kezeng - Qazaq qauymdastyghynyng qalyptasuy (Qazaqty qúraghan qyryqtan astam taypanyng «On san Alash» tóniregine bas biriktirui). HV ghasyrdyng ortasynan HVIII ghasyrdyng basyna deyin.
Bizding oiymyzsha, ózara tarihy sabaqtastyqpen jalghasqan osynday ýlken kezenderding etnikalyq baylanysy týrki tildes taypalyq birlestikterdi halyq bolyp qalyptasugha alyp keldi. Áriyne, búl atalghan tarihy kezenderding әrqaysysynyng qalyptasqan sayasiy-әleumettik ýrdisterge baylanysty ózindik erekshelikteri jәne jan-jaqty taldaudy, terendete zertteudi qajet etetin jaqtary men tústary az emes. Qazirgi tarih ghylymy bizding oiymyzsha, osynday mәselege basa mәn berui kerek.
Dәstýrli qazaq derekterining qadirine jete aldyq pa?
Qazaq etnogenezi býginde edәuir damugha qol jetkizgen әmbebap ghylymdardyng birikken kómegimen ghana shynayy qorytyndylar jasaugha qol jetkize alady. Búl jerde biz geneologiya, arheologiya, týrkologiya, etnologiya, filologiya, antropologiya, mәdeniyettanu tәrizdi kóptegen ghylym salalarynyng jetistikterin tarihy salystyrmaly týrde ainalymgha qosu qajettigin aityp otyrmyz. Búl atalghan ghylym salalarynyng nәtiyjeleri әli kýnge deyin kýrdeli mәselelerdi sheshude tarihiy-salystyrmaly týrde qarastyrylmay, mәselege bir ghana ghylym salasy kózimen, birjaqtylyqpen qarap kelemiz. Ásirese, totaliytarlyq jýie túsynda damymay kenje qalghan geneologiya tәrizdi salanyng qazaq etnogenezi mәselelerin anyqtaudaghy orny men róli zor ekenin týsinetin uaqyt jetti dep oilaymyz. Geneologiyany auyzgha alghanda, qazaq ereksheligine baylanysty birinshi kezekte shejire derekteri nazar audartatynyn aita ketken jón. Qazaq ru-taypalarynyng tarihyna baylanysty kóp tomdyq enbekter jazghan kezimizde qazaq shejiresimen tikeley júmys isteuge tura keldi. Sonda angharghanymyz, qazaq shejiresinde keltirilgen derekterding 90 payyzdan astamy tarihy shyndyqpen ýndesip jatyr. Múnyng basty sebebi, ózining ata tegin búrmalaugha babalarymyz eshqashan da jol bermeuge tyrysqan.
Áriyne, әsirese, tarihy túlghalardy jәne olardyng esimderin tiyanaqtauda shejirelik derekterding manyzy óte zor. Qazaq handyghy ornyghyp, dәstýrli shejire jýyesi janasha reformalanghangha deyingi tarihy shejireler ejelgi jәne orta ghasyrlarda ómir sýrgen tarihy túlghalar turaly aitarlyqtay shynayy mәlimetter beretinin eurosentristik kózqarastardan aryla qoymaghan zertteushilerimiz әli de týsine alghan joq. Sondyqtan da kýni býginge deyin osy kezenderding shejirelik derekterin jazba jәne t.b. derektermen salystyra qarap, olardan shyndyqty izdestiruge degen talpynys kәsiby tarihshylar arasynda siyrek kórinis berude.
Qazirgi bizding paydalanyp jýrgen shejirelerimiz Qazaq handyghynyng alghashqy kezeninde, dәlirek aitar bolsaq, HVI ghasyrda «Qasymhannyng qasqa joly» atalatyn qúqyqtyq-mәdeny әmbebap reformany jýzege asyru barysynda qosymsha ózgerister engizilip naqtylanghan jәne janghyrtylghan qazaq shejiresi dep oilaymyz. Búl shejirelerdi ejelgi qytay jylnamalarymen salystyra qarastyru tariyhymyz ýshin asa manyzdy, keybir tarihy túlghalardy anyqtaugha mýmkindik beredi. Mysaly, HÝI ghasyrda ómir sýrgen Matay babanyng shejiresi arqyly kezinde esimi býkil Úly jýz taypalaryna úran bolghan Baqtiardyng onynshy úrpaghy bolyp tabylatyn, b.z.d. 177-104 jyldar shamasynda ejelgi ýisinderge biylik jasaghan shejire derekterinde Elsau dep beriletin Eljau biyding (Kýnbiydin) úrpaqtary Nulyny, Dulyny jәne qytay derekteri boyynsha b.z.d. 104-93 jyldar shamasynda Elsaudan keyin el biylegen Jónshi biydi (qazaq shejiresinde Jóngshenar) qazaq shejiresinen de kezdestiremiz (Qytay derekterindegi mәlimetterdi qaranyz: Nyghmet Mynjan. Qazaqtyng qysqasha tarihy. A., 1994). Eger berirek keler bolsaq, Týrgesh (Saryýisin) qaghanaty túsynda Sary týrgeshterden (Saryýisinderden) shyghyp el biylegen Saqal qaghan (qytay jazbalarynda Soge), Qarasha by (ol qytay jazbalarynda da osylay atalady) jәne t.b. tarihy túlghalar shejire mәlimetterinde de kezdesedi. Olardyng qazaq shejiresi boyynsha ómir sýrgen kezenderi de qytay jylnamalaryndaghy uaqyt merzimderimen sәikes kelip jatady.
Sonymen qatar aitpaghymyz, tipten Qazaq handyghy túsynda qojalar tarapynan edәuir reformalanghan keyingi qazaq shejiresin taldap oqyghan adam odan jazba tarihy derekterdi aiqynday týsetin jәne tolyqtyra alatyn tarihymyzgha asa kerekti jәne qúndy mәlimetterdi kezdestire alady. Tek ony zertteuge degen yqylas bolsyn deniz. Osynday dúrys pighyl biz bas shúlghyp moyyndaytyn kóptegen europalyq ghalymdarda bolghan joq. V.V.Bartolid tәrizdi súnghyla ghalymdardyng ózderi de qazaq tilin bilmegendikten shejire tәrizdi qúndy derekting ólsheusiz manyzyn dúrys týsine alghan joq. Ol sondyqtan da kezinde Diyqanbay batyrdan jazyp alghan qazaq shejiresin basqa jazba derektermen tarihiy-salystyrmaly týrde ózining enbeginde keninen paydalanghan N.A.Ariystovtyng zertteuine jazghan kólemdi ghylymy syn-pikirinde búl turaly bir auyz sóz de aitugha jaraghan joq bolatyn (qaranyz: Bartolid V.V. Resenziya na knigu: N.A.Aristov. Zametky ob etnicheskom sostave turkskih plemen y narodnostey y svedeniya ob ih chislennostiy.(1997). // Raboty po istoriy y filologiy turkskih y mongoliskih narodov. - M., 2002. S.266-277.). Ókinishke oray, qazaq halqynyng jәne ony qúraghan ru-taypalyq birlestikterding shyghu tariyhyna qalam tartyp jýrgen keybir qazaq zertteushilerining ózderi de shejire derekterin әli kýnge deyin mensinbey, bir ghasyr búryn ómir sýrgen osy V.V.Bartolidtyng qateligin qaytalap, eurosentristik oilau auqymynan shygha almay jýrgenin jogharyda da aittyq.
Áriyne, biz búl jerde qazaq shejiresin birjaqty asyra marapattaudan aulaqpyz. Barlyq derekter tәrizdi shejire derekterining de ózine tәn obiektivti jәne subiektivti sebepterden tuyndaytyn kemshilikteri barshylyq, olardy sanamalap aitar bolsaq, birinshiden, shejirelik derekter HVI-HVII ghasyrlarda jazylghandyqtan olarda monghol jaulap aluynan búrynghy týrkilik kezendegi shejirelik mәlimetterding birazy este saqtalmaghan; ekinshiden, shejireni jazudy qolgha alghan qazaq qoghamyndaghy sauattylar toby qojalar bolghandyqtan rulyq-taypalyq shejireler bastaularyn qojalardan taratu әdetke ainalghan; ýshinshiden, monghol jaulauyna baylanysty rular men taypalar qúrylymynda oryn alghan ózgerister HIÝ ghasyrdan bastap qazaq etnogenezin taratu isinde shejirening tolyqtyrylghan jana ýlgisin qalyptastyrdy. Búl boyynsha keyinirektegi tarihy túlghalar orta ghasyrlardaghy tarihy túlghalarmen auystyryldy. Mysaly, HIV-HV ghasyrlar toghysynda ómir sýrgen jәne jeti taypagha (Saryýisin, Shapyrashty, Ysty, Oshaqty, Dulat, Alban, Suan) biylik jasaghan Bәidibek by VII ghasyrda Týrgesh (Saryýisin) memleketinde Ashyna әuletining eng songhy qaghanyn Qúlan qalasynda óltirip, «On oq eline» «qaradan (qara týrgeshterden, yaghny Dulular jәne Nýshbe taypalyq birlestikterine kiretin rular men taypalardan) shyghyp han bolghan» Bay bagha qaghanmen auystyryldy; tórtinshiden, shejireni qúrastyrghan shejireshi tarapynan subiektivti qatelikterge jol berilgen. Ádette keybir shejireshiler ru tarmaqtaryn taratqanda qatar tarmaqtardyng oryndaryn nemese atalyqtar taraytyn esimderdi әrtýrli sebeptermen, ózderi de bayqamay, auystyryp alady. Búl sonshalyqty kýrdeli nәrse emes: shejirelerding balama núsqalaryn ózara salystyru jәne olardaghy kisi esimderin basqa derektermen tarihiy-salystyrmaly týrde qarastyru jolymen tarihy shyndyqty aiqyndaugha mýmkindikter bar.
Alayda, shejire mәlimetteri osynday olqylyqtaryna qaramastan, ózindik dәstýrli erekshelikteri bar tól tarihymyzdyng úmytylghan nemese búrmalanghan keybir tústaryn qalpyna keltiruge kóp kómegin tiygizedi. Múny, әsirese, HÝI ghasyrdan búryn, yaghny shejire derekteri Qazaq handyghy túsynda reformalanardan búryn jazylghan shejirelerge baghyshtar edik. Olardyng qatarynda, әriyne, Qytaydaghy qandas bauyrlarymyz ejelgi Qytay tilinen tikeley audarghan «Qytay jylnamalaryndaghy qazaq tarihynyng derekteri» (Ýsh kitap), «Ejelgi Ýisin eli», «Úly Týrik qaghanaty» atty enbekter, Mahmút Qashqariyding oghyzdargha qatysty, «Mongholdyng qúpiya jylnamasyndaghy» týrik-monghol ataularynyng payda bolularyna qatysty, Rashid ad-dinning týrikterding jәne mongholdardyn, sonday-aq oghyzdardyng shyghu tegi, Óteyboydaqtyng Alban taypasyna baylanysty «Tektelgisi», Múhamed Haydardyng Dulat taypasy әmirlerining shyghu tegine arnalghan shejire derekteri, Ábilghazynyng «Týrik shejiresi», Ótemis qajynyng «Chiyngiyznamesindegi» tarihy túlghalardyng shyghu tegi, Qadyrghaly Jalayyrdyng shejireleri layyqty oryn alady. Búlardaghy jәne t.b. jazba shejirelik derekterdegi mәlimetterdi HÝI ghasyrda jәne odan song janasha jýielengen qazaqtyng dәstýrli auyzsha shejiresimen (Mataydyn, Qazbek bektin, Diqanbay batyrdyn, Shәkәrimnin, Mәshhýr Jýsiptin, N.Naushabaevtyn, M.Tynyshbaevtyn, H.Arghynbaevtyn, M.Múqanovtyn, V.Vostrovtyn, S.Tolybekovtin, H.Madanovtyn, Z.Sәdibekúlynyng jәne t.b.) tyghyz baylanysta ghylymy ainalymgha qosyp qarastyrudyng tariyhymyzdy zerdeleudegi manyzy orasan zor. Múnday zertteu әdisterining tarihymyzdaghy sheshushi orny men manyzyn alghash týsingen Sh.Uәlihanov, M.Tynyshbaev, Sh.Qúdayberdiúly, Á.Marghúlan, N.Mynjan, Q.Haliyd, M.Joldasbekov, A.Seydimbek, J.Artyqbaev tәrizdi qazaq degen halyqtyng qalyptasu tarihyna shynayy janashyr tarihy túlghalar men azamattar ústanghan zertteu baghyty. Alda da últ tarihyn kórkeytemiz desek osy joldan taymauymyz kerek.
Talas OMARBEKOV, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining Qazaq halqynyng ejelgi jәne orta ghasyrlar tarihy kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.
«Egemen Qazaqstan» gazeti