2018 jyl – Almaty oblysynyng birqatar audandary ýshin erekshe mereyli jyl. Aq aidyndy Alakól audany da solardyng qatarynda biylghy jyly 90 jyldyq mereytoyyn atap ótpekshi. Osyghan oray Almaty oblysy men Alakól audanynyng Qúrmetti azamaty, qalamger Ahmet Kendirbekúlynyng sikldi estelikterin birtindep jariyalaudy bastap otyrmyz.

ÝSh EPIZOD

(Álmen Ahanov haqynda)

Ol kisimen tanysuymnyng ózi qyzyq. Kóktúmada kónilim kók tirep jýrgen kez. Audandyq gazetke ólenderim búrqyrap shyghyp jatyr. Sәken, Qastek, Ghúsmandar bolsa Almatyda, bәsekeles az, alakóldik aqyndardyng aldy bolyp, aq qaghazdyng aqtangerindey sezinem ózimdi. Mansap ta ilgerilep, mektepting tizginin ústadym. Ólenim órlep, kónilim tórlep túrghan kez.

Auylgha audannan bir top komissiya kele qaldy. Aralap kórip, úsynys pikirlerin aityp jatyr. Mektepke bas súqty. Kenet bir onashada túlghasy kelisken elulerding shamasyndaghy adam:

- Men Álmen Ahanov degen aghang bolamyn. Sening ólenderindi oqyp jýrmin, inim. Biraq senen ataqty aqyn shyqpaytyn shyghar, - dep basyn shayqady.

Men an-tanmyn. Tanymaytyn adamnyng mening «talantyma» bagha berip jatqany qalay?

- Esinde bolsyn, óleng jadau kónilden, jauyr ómirden shyghady. Myqty aqyndardyng biri de bay bolmaghan. Ghúmyrlary kedeyshilikpen ótken. Sen bolsan, astyna jap-jana jenil kólik minip alypsyn, - dedi ol.

Týk aita almadym. Rasynda kenestik jyldary mashinang bolsa, sen auqatty adamdardyng qatarynan sanalatynsyn. «Volga» emes, «Moskvich», «Zaporojes» alsang da, elge «bayyp» ketkendey seziletinsin. Aghamyz qaydan bilsin, qatarymnan qalmayyn dep, qaryzdanyp, qaughalanyp jýrip, kólikke әreng qolym jetkenin. Oiyma jetisine bir ret «obed» ishetin Súltanmahmút pen «Múqaghali, Múqaghali, jaman qatyn, ash bala, jútaghan ýi» oraldy. Onyng arjaghynda bereshekteri jazylghan Pushkinning «Qaryz dәpteri» túr. Ras, talanttardyng bәri baylyqtan kembaghal bolghan. Oiyn týsindim, qalay bolghanda da, aghanyng sózin kónilime dyq alyp qaldym.

Keyinnen audangha qyzmetke auysqanda da Abay aitqanday, «kýshiginde talanghan» mening ol kisige degen kónilimde bir kirbing túrdy da qoydy. Andap jýrmin, kez kelgen jiynda qatarlastarynan oq boyy ozyp, boyy dese boyy, oiy dese oiy bar ekenin sezdirip, júrtty eriksiz ózine jalt qaratushy edi. Sóz mәieginen ol kisining tógilip túrghan sheshendigin bayqaytynmyn, qatpar-qatpar oilardy qiilastyra sóileuinen baghzynyng eski sarqytynday seziletin. Ol shynynda da, óz qatarlastarynyng ishindegi túlgha bolatyn. Bir top adamnyng ishinde kele jatqanda basqalardan bir bas joghary túrsa, sóileskende eldin, jerdin, әdebiyet pen mәdeniyetting arghy-bergi tarihyn, jýz, rulardyn, Alakólden shyqqan túlghalardyng shejiresin shertken kezde, maghan bir alqymyn appaq saqal japqan abyz qariyaday elesteushi edi. Birte-birte Álekenmen qalay jaqyn aralasqanymdy da bilmey qaldym. Adamnyng bir-birimen lebizdes, saryndas, arnalas boluy, sirә, kónil jaqyndastyghynan tuar bolsa kerek.

Ne kerek, Álekenmen aralas-qúralas bolghan jyldarymdy ýlken bir ómir mektebine balaymyn. Óitkeni kórgeni kóp, týigeni odan da mol osy bir sәruar adamnan ýirener ýlgi kóp edi. Ol eng bastysy qay adammen qalay sóilesudi biletin, basshymen basshysha, qosshymen qosshysha shýiirkelesip, tilin tabatyn. Mamandyghy jaghynan filolog bolsa da, sovhoz diyrektory, Alakól qant zauyty diyrektorynyng orynbasary, audandyq kóp salaly túrghyn ýi-kommunaldy sharuashylyghy kombinatynyng diyrektory bolyp biyik mansaptargha jetuining ózi onyng san qyrly úiymdastyrushylyq qasiyetterin anghartsa kerek.

«Qaraqúm» sovhozyna diyrektor bolyp jýrgen kezde aitqan kәdeli bir sózi el auzynan bizge jetken edi. «Senderding kýndering kýn ghoy, shirkin. Men kýnine ýsh terleymin», - depti әriptesterine,- «Tanerteng  Arqarlydan shyghamyn, aldymnan Kýn qyzdyrady, bir terleymin, audandyq partiya komiytetining burosynda birinshi hatshy bir shyjghyrady, taghy terleymin, keshke qaytarda aldymnan Kýn taghy da shaqyrayady, sonymen ýsh terleymin».

90-jyldary elding otarlyq qamyttan qútylyp, dýr silkingen kezderining biri edi. Bir kýni Álekeng mening júmys kabiynetime kelip, әngime arasynda Alakól ónirinde jauyryny jer iyiskemegen Qarash degen paluan ótkenin, ókinishke qaray «Asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» zamanynda qúrban bolyp ketkenin aitty. Men dereu:

- Paluannyng basyna kettik, agha,- dedim.

Álaghang ekeumiz Tentek ózenining boyyndaghy Dorbaq qoynauynda otyrghan Qarabúlaq auylyna tarttyq. Sol auyldaghy kónekóz, qúimaqúlaq qart Sibaghat Alpysbaevtan Qarash paluan turaly әngimege әbden qanyp, qariya bastap paluannyng jambasy jerge tiygen jerge apardy. Beyit qorshalmaghan, ashyq-shashyq jatyr eken.

Qaytyp kelip, audan әkimi Ábdighaly Bektemirovke estigen, kórgen- bilgenimdi aittym. Basshy bayyppen tynday kele, ziratyn qorshaudy orynbasary Berik Jaqypovqa jәne Qarabúlaq auylynda paluandy eske alu maqsatynda ýlken shara úiymdastyrudy maghan tapsyrdy. Rәsim oidaghyday ótti, el bir silkindi, Qarash paluan júrt zerdesine qaytyp oraldy. Álekenning arqasynda Alakóldik túlghalardyng qatarynan Qarash paluan da ózining tarihy  ornyn aldy. Keyinnen «Beldeskenin býktegen» degen kitap jazyp, jas úrpaqqa Qarashtyng qasiyeti men ósiyetin jetkizdi.

2000 jyl Álekeng ýshin keremet tartu syilaghan jyl boldy. Ghasyrlar toghysy. Mynjyldyqty kóru baqyty әrbir 36-úrpaqqa qana búiyrady eken. Sonday baqyt bizding mandayymyzgha da jazyldy.

Júmys kabiynetimde otyrgham, oblys әkimining orynbasary Jibek Ámirhanqyzy shaqyrdy. Kónilim alandap qaldy, aldynda ghana Alakólge issaparmen ketken. «Ne bolyp qaldy eken?»

- Ahmet, sening jering de, eling de, jeling de keremet eken! Anyraqay shayqasynyng silemin qualap, sonau Toqtagha deyin baryp qayttyq. Alakól qanday ghajap, tau bókterinde astauday tónkerilip jatyr. Jalanashkól jatyr jap-jasyl bolyp. Qarauyltóbe basyna shyqtyq. Qabanbay batyr Qubas atymen biyigine shyqqan Toqtagha «Songhy shayqas ótken jer» dep tas qoydyq. Batyrdyng «Toqta» degen bir auyz sózi jerge atau bolyp tógilipti. Oi, Ebi jeli qanday, basynda erkelep soghyp túrdy da, kenet bas bermes asau arghymaqtay elirip ala jónelgeni. Taugha bir-birimizdi jetelep, әreng kóterildik. Bәrin ait ta, birin ait. Men bir jaqsy agha tauyp qayttym. Álmen Ahanov degen. Ne degen tereng adam, býkil Alakólding tarihy men shejiresin tasqa basqanday taratady.

Basshym ekeumiz Álekeng turaly biraz әngime tiyegin aghyttyq. Men ol kisi turaly óz bilgenimdi aittym. Sózining qorytyndysynda Jibek Ámirhanqyzy:

- Múnday adamdardyng qadirin biluimiz kerek. Ár ónirde osynday elge es bolatyn aghalar bolsa, últymyzdyng mandayy jarqyray týsken bolar edi. Sondyqtan Zamanbek Qalabayúlyna ótinish bildiremin, ol kisige «Almaty oblysynyng Qúrmetti azamaty» ataghyn beruimiz kerek.

Jibek Ámirhanqyzy bir sózin eki etpeytin isting adamy-túghyn. Kóp úzamay auyldan Álekeng de jetti. Saltanatty jiynda ataq tapsyryldy. Sondaghy aghanyng quanyshyn kórseniz. Janaryna jas ýiirildi. Búl quanysh jasy edi, tebirenis jasy edi. Taldyqorghan oblysy tarap, eki oblys qosylghannan keyingi Alakól ónirine berilgen túnghysh әri layyqty adamyna búiyrghan ataq edi. Álaghany poyyzgha shygharyp salyp túryp:

- Ledokol bolyp, múzdy jardynyz, Sizding sonynyzdan osynday ataqqa ie bolatyn azamattar aq aidyndy Alakólden kóptep shyqsyn,- dep, aqjarma tilegimizdi aqtarghan edim. Ótken jyly ózim de osynday qúrmetti ataqqa ie bolghanymda, Álaghamnyng qatty tolqyghan sәti kóz aldyma keldi. Jaqsy aghanyng joly júghysty boldy. Álaghang ekeumizding aramyzda qansha adam osynday ataqqa ie bolyp, jerimizdin, elimizding atyn shyghardy. Shýkir!

Taghy birde Álaghannyng qabyrghasy qatty qayysyp, janarynyng jasauraghan sәtin kórdim. Ataqty Dinmúhammed Qonaevtyng songhy demi qasiyetti Alakólding jaghasynda ýzilgende qasynda biraz aqsaqaldarmen birge Álekeng de bolyp edi.

- Tiri aparyp, sýiegin arqalap qaytqanymyz janyma qatty batty. Jýregimning bir tini ýzilgen shyghar. Qayran, Dimash agha! Omyrtqamyzdy opyryp, qabyrghamyzdy qaqyratyp kettiniz ghoy, kólenkeng kýndik jerge týsetin abyzym! Kólenkenning ózin saghynamyz ghoy, jan agha!

Dombyrasyn qaghyp-qaghyp jiberip Abaydyn:

Barasyng qayda, qayda bolmay maghan,

Jas ómir altyn-kýmis jarqyldaghan.

Keler kýn keledi eken ne dayyndap,

Qaranghy, qaraghanmen boljay alman,-

dep әnge basty. Álagha qatty tolqydy. Qazagha tek ózi ghana kinәli bolghanday, bar salmaqty jýregine audara saldy. Kópke deyin aryla almady búl qayghydan. Tek Dimash Ahmetúly turaly «Danqty baba. Kemenger dana. (Alakól de tolqidy, tolghanady)» degen kitap jazghannan keyin ghana kónili jadyrap, arqasynan bir salmaq týskendey boldy. «Alakól de tolqidy, tolghanady» degeni, - onyng ózining de jan tolghanysy bolatyn.

Álaghannyng qatty tolqyp, janaryna jas alghan taghy bir kezine kuә boldym. Oblys әkimi  Serik Ábikenúly Ýmbetov úzaq jylghy enbegin baghalap, aghagha Taldyqorghan qalasy «Qaratal» shaghyn audanynan eki bólmeli pәter berdi. Orderdi ala salyp, ekinshi qabattaghy pәterge kóterildik. Jap-jana, synghyrlap túr. Kóshpeli dastarhanymyzdy yrym etip, tereze aldyna jayyp jiberdik. Kónil jipsidi, kóz jasaurady.

- Ahmet, «Qyzyng - býtinin, úlyng - týtinin» degen sóz bar qazaqta. Sәule, Almagýl, Aygýl, Anar ómirden óz oryndaryn tapty ghoy. Almas pen Abayym men jetpegen biyikterge jetse eken deymin de bayaghy. Búl ýide Tóken tәteng ekeumiz ne túrarmyz, ne túrmaspyz, nemerelerim túrsa - «Atam syilaghan ýi» dese boldy da. Odan artyq qanday baqyt bar deysin, qaraghym.

Kózine jas ýiirildi.

- Sizdey әkesi bar balalar baqytty ghoy, kóke. Tolqymanyz, Abay aitpay ma «Sap, sap, kónilim, sap, kónilim! Sabyr týbi – sary altyn» dep, úldar da erjeter, tekte bar, tekke ketpes.

Álagha ekeumiz bos bólmede et pisirim uaqyt sambyrlap sóilep, «susyn» ishe otyryp, pәlsapa aqtarsaq kerek. Sol syrlasudyng sony óleng joldary bolyp qúiyldy.

Syrlas, múndas, jany jaysan, әz agha,

Shyndyghy sol dәl ózindey az, agha.

Álekendey enseli eri túrghanda,

Dala, beli, aruaqty eli aza ma?

Ining az ghoy, emeurinmen jaydy úqqan,

Keyi bopsa, qalatyn jolayryqtan.

Men sezemin tau kóterer túlghannan,

Talay mәrte qiyndyq ta qaymyqqan.

Ómir-túman basqan kezde múnarday,

Talay-talay iyilgensing synarday.

Jabyqpadyn, qamyqpadyn, qaytpadyn,

Qiyndyqqa qarsy bitken shynarday.

Endi býgin taghdyr-asu aldynda,

Ótken ómir-ótkelge kóz saldyng ba?

Keshe ghana tulaqtay jer tolayym,

Aynaldy ghoy órisi keng shalghyngha.

Janyng da appaq, aryng da appaq, aq shashyn,

Ayqara ashtyng jýreginning qaqpasyn.

Ónegeniz sayrap jatyr elinde,

Tek keleshek ýmitindi aqtasyn!

IYә, әke ýmiti aqtaldy. Sodan beri zyryldap qanshama jyldar ótti. Almasy - bildey basshy, audan әkimining orynbasary, Abayy - joghary shendi әskeriylikten zeynetkerlikke shyqsa da, azamattyq qyzmet atqaryp jýr. Býginderi Álaghannan taraghan úrpaqtar Alakól tórinde әke darytqan úlaghatpen baquatty ghúmyr keshude.

... Keyde bir mәrttigim ústap, qazirgi aqsaqaldargha kónilim tolmay qalghanda nar túlghaly, sózi salmaqty, oiy on san, sanasy myng san, top ishinde dara, aqylymen sara ÁLAGhAMDY SAGhYNYP ESKE ALAMYN.

 Ahmet Kendirbekúly

Abai.kz