Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 2867 0 pikir 9 Qantar, 2011 saghat 22:54

Múhtar Sherim. Kólenkem qaytys boldy...

Bayaghy ótken zamanda, biyliktegiler amanda, kólenke men adam dos bolypty. Biraq, adam qayda barsa, kólenkesi qyr sonynan qalmaydy eken. «Men sening adal dosynmyn!« dep, ózinshe arbaydy eken.

Adamnyng azan shaqyryp qoyghanaty- Myjban eken.

Bir kýni Myjban asyghys kele jatyp, kólenkesin basyp ketedi.

- Keshir, kólenke,-deydi.

- Basa ber, bәribir men sening kólenkenmin,-deydi ol.

- Men qazir bir jerge kirip shyghatyn edim...

- Qayda?

- Preziydentting qabyldauynda bolamyn.

- Jaqsy boldy ghoy, elbasynyng kólenkesimen tanysyp qalar edim.

- Joq, men seni qaldyryp ketuge tiyistimin. Men ol kisining aldynda ótirik aqpar beremin. Al, sen birdeneni býldiresin.

-Men sening kishkentay kezinnen kele jatqan kólenkeng emes pe edim? Nemene, senbeysing be?Qaydaghy bir qayyrshynyng kólenkesi emes, oblys әkimi Myjban Mәndirbaevtyng kólenkesimin ghoy.

- Bauyrym, kólenkem menin, sen osy jerde qala ghoy,-degen Myjban sәl jýrip edi, kólenkesi qyr sonynan qalmay qoydy.

- Qal, qalsayshy!

- Qaytip qalarymdy da bilmeymin.

- Ishine bir tebemin!

- Meyli!

- Ýstine túz sebemin!

- Meyli!

- Basyndy júlyp alamyn!

- Meyli!

- Ýstinde biylep, túryp alamyn!

- Meyli.

Myjban bir qadam attap edi, kólenkesi ilesip keledi eken.

- Áy, kólenke!

- Ne?

Bayaghy ótken zamanda, biyliktegiler amanda, kólenke men adam dos bolypty. Biraq, adam qayda barsa, kólenkesi qyr sonynan qalmaydy eken. «Men sening adal dosynmyn!« dep, ózinshe arbaydy eken.

Adamnyng azan shaqyryp qoyghanaty- Myjban eken.

Bir kýni Myjban asyghys kele jatyp, kólenkesin basyp ketedi.

- Keshir, kólenke,-deydi.

- Basa ber, bәribir men sening kólenkenmin,-deydi ol.

- Men qazir bir jerge kirip shyghatyn edim...

- Qayda?

- Preziydentting qabyldauynda bolamyn.

- Jaqsy boldy ghoy, elbasynyng kólenkesimen tanysyp qalar edim.

- Joq, men seni qaldyryp ketuge tiyistimin. Men ol kisining aldynda ótirik aqpar beremin. Al, sen birdeneni býldiresin.

-Men sening kishkentay kezinnen kele jatqan kólenkeng emes pe edim? Nemene, senbeysing be?Qaydaghy bir qayyrshynyng kólenkesi emes, oblys әkimi Myjban Mәndirbaevtyng kólenkesimin ghoy.

- Bauyrym, kólenkem menin, sen osy jerde qala ghoy,-degen Myjban sәl jýrip edi, kólenkesi qyr sonynan qalmay qoydy.

- Qal, qalsayshy!

- Qaytip qalarymdy da bilmeymin.

- Ishine bir tebemin!

- Meyli!

- Ýstine túz sebemin!

- Meyli!

- Basyndy júlyp alamyn!

- Meyli!

- Ýstinde biylep, túryp alamyn!

- Meyli.

Myjban bir qadam attap edi, kólenkesi ilesip keledi eken.

- Áy, kólenke!

- Ne?

- Onbaghan kólenke ekensin!

- Ózing de onbaghansyn. Onbaghannyng kólenkesi onbaghan bolady ghoy.

- Qolyndy kesip tastaymyn.

- Óz qolyndy qalay kesesin?

- Shalbaryndy sheship tastaymyn!

- Kóshede túryp shalbar sheshken sheneunik kórsem, kózim shyqsyn!

- Men sening ayaq-qolyndy baylap tastaymyn!

- Qolynnan kelmeydi!

- Betindi laylap tastaymyn.

- Ózing bil.

- Sen bar ghoy, sen óte jaghympaz kólenkesin. Men jýrsem jýresin, kýlsem kýlesin, biylesem biyleysin, basymdy iymesem iymeysin.

- Kólenkelep kóp qoy kóketay! Ózing siyaqty jemqorlardyng kólenkeleri qúrmetti kóp kóredi eken. Sen ózinning kólenkennen kóp nәrseni qyzghanasyn. Ne isdedim men? Búryn tyrighan aryq edin, men de ilmiyip jýrdim. Qazir beting tabaqtay, qarnyng qabaqtay, moyynyng bórenedey, qoldaryng bódenedey boldy. Men de sondaymyn. Bәri sizding arqanyz.

- Ket deymin!

- Ketpeymin!

- Joghal!

- Qalay?

- Kózime kórinbe! Sensiz de ómir sýremin!

- Mening kindigim...

- Nemene, kindigin?

- Kindigim sizge baylanyp qalghan.

- Sen ózi... meni tyndaudan qalyp baramysyn. Bylay túr ministr hanymnyng kólenkesi kele jatyr.

Myjban ministr hanymmen qol berip amandasyp, sәl-pәl bógeldi. Hanym ketken son:

- Itting kólenkesi!-dedi.

- Sonda siz itsiz ghoy?

- Áy, nege ministr hanymnyng kólenkesining ýstine jatyp alasyn? Úyat qayda?

- Endi... Kýn tu syrtymyzdan shyghyp túrghan song qúshaqtasyp qaldyq.

- Endi ministr hanym ne oilaydy? Kólenkem ýshin keshirim súraugha mәjbýr bolamyn ghoy. Bir jaqsy kisinin, meni ósirgen kisining qúdashasy edi. Neghyp túrsyn?

- Ne isteuim kerek?

- Ketpeysing be?

- Qayda?

- Baygha?

- Men... Myjeke, men úrghashy kólenke emespin ghoy. Kólenkening ar-namysyn ayaqqa taptamanyz.

- Preziydentting aldynda ne dep sayraytynymdy úmytyp túghanymdy qarashy! Bәri sening kesirinnen! Memlekettik budjetting býiirin tesip jegenimdi, memlekettik nysandar oryndalmasa da, qarjysynan kesip jegenimdi. Qalay jasyramyn? Ótkende preziydent kelgende men kórikti jerlerdi ghana aralatyp edim.

Ol kólenkesimen kerildesip túrghanda, ózge bir oblystyng әkimi Ápek jolyghyp qaldy.

- Neghyp túrsyng sostiyp?-dep súrady ol.

- E, myna kólenkem qaytys bolyp, soghan qayghyryp túrmyn,-dey saldy ol.

- Jaghyng qaryssyn, siz tiri túrghanda men de tirimin, siz iri túrghanda, men de irimin,-dep saldy kólenke.

- Myjeke, estimeding be? Osy joly preziydent seni qyzmetinen bosatatyn kórinedi,-dedi Ápek.

Búl sózdi estigende Myjbannyng miy istemey qaldy. Beti sazaryp, kózderi alaryp, qúlap bara jatty... Jýregi toqtap qaldy... Qúlap bara jatty...

- Hosh bol, mening kólenkem!-dep aityp ýlgergen edi, kólenkesi de qarap túrmay:

- Men sizben birge ólemin!-dedi.

Shynynda da kólenkesi irtik-irtik bolyp ólip qaldy. Al Ápekting kólenkesi qaytys bolghan kólenkege kónil aityp bara jatty...

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021