Ekinshi dengeydegi bankterding birqatary ipotekalyq nesiyeni qayta qarjylandyru sharttaryna ózindik týzetuler men tolyqtyrular engizip jatqan týri bar. Alayda, «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory: «búl zansyz әreket» degendi algha tartady. Óz tarapynan otandyq zaemshylardyng birazy «Samúryq-Qazyna» qoryna bankterding kereaghar әreketine baylanysty shaghymdanyp, aryz aityp jatyr.
«Azamattardan kelip týsip jatqan shaghym-aryzdardy sarapqa salghanda bayqaghanymyz, keybir bankter ipotekany qayta qarjylandyru baghdarlamasy boyynsha ýsh jyldan keyin payyzdyq mólsherlemeni kóteru jóninde shart qoyyp jatqan kórinedi. Bankterding búl әreketi zangha qayshy. Baghdarlamada belgilengen 9 payyzdyq jәne 11 payyzdyq ýsteme stavkalary qaryz óteu merziminde tolyq qoldanylady, búl mólsherleme kórsetkishterin birde-bir bank óz qalauymen ózgerte almaydy», - dep mәlim etti ótken aptda «Samúryq-Qazyna últtyq әl-auqat qory.

Ekinshi dengeydegi bankterding birqatary ipotekalyq nesiyeni qayta qarjylandyru sharttaryna ózindik týzetuler men tolyqtyrular engizip jatqan týri bar. Alayda, «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory: «búl zansyz әreket» degendi algha tartady. Óz tarapynan otandyq zaemshylardyng birazy «Samúryq-Qazyna» qoryna bankterding kereaghar әreketine baylanysty shaghymdanyp, aryz aityp jatyr.
«Azamattardan kelip týsip jatqan shaghym-aryzdardy sarapqa salghanda bayqaghanymyz, keybir bankter ipotekany qayta qarjylandyru baghdarlamasy boyynsha ýsh jyldan keyin payyzdyq mólsherlemeni kóteru jóninde shart qoyyp jatqan kórinedi. Bankterding búl әreketi zangha qayshy. Baghdarlamada belgilengen 9 payyzdyq jәne 11 payyzdyq ýsteme stavkalary qaryz óteu merziminde tolyq qoldanylady, búl mólsherleme kórsetkishterin birde-bir bank óz qalauymen ózgerte almaydy», - dep mәlim etti ótken aptda «Samúryq-Qazyna últtyq әl-auqat qory.
Memlekettik qordyng baspasóz qyzmeti taratqan mәlimette, sonday-aq: «Samúryq-Qazyna» men ekinshi dengeydegi bankter arasyndaghy kelisim-shartta, eger bank memleket qarajatyn belgilengen maqsatqa emes, óz mәselesin retteuge júmsap jatsa, onda memlekettik qor bólingen qarajatty, ne onyng qanday da bir bóligin qayta qaytarudy talap ete alady degen tarmaq bar» dep te kórsetilgen. Sonymen qatar, qor mәlimetinde: «azamattardyng ipotekalyq kreditterin ýkimetting túraqtandyru baghdarlamasy ayasynda qayta qarjylandyru maqsatynda júmsalghan qarajat qayta talap etilmeydi» degen de eskertu bar.
«Samúryq-Qazyna» qorynyng basqarushy diyrektory Qayrat Áytekenov myrza búl túrghyda: «Qor seriktes bankterdi atalghan baghdarlama ayasynda meylinshe múqiyat qimyldap, osynau әleumettik manyzdy missiyany tiyisti dengeyde oryndaugha shaqyrady, ipotekalyq nesiyelerdi qayta qarjylandyrugha bólingen qarajat tek belgilengen maqsatqa júmsaluy tiyis, bankter óz jauapkershiligin boryshkerding moynyna jýktey almaydy», - dep mәlim etti.
Alayda, atalghan baghdarlama ayasynda memleket qarajatyn alyp otyrghan bankterding deni, «syiaqy ýstemesin ózgertu jayynda bizding tarapymyzdan mәsele kóterilgen joq» dep, manayyna shang juytar emes. SentrKredit Bankting basqarushy diyrektory Marat Kenjehanovtyng habarlauynsha, atalghan bank payyzdyq mólsherleme kóteru degen mәseleni «mýldem qozghap otyrghan joq». Sol siyaqty, Temirbankting atqarushy diyrektory Sәule Isina hanym da: «Bizding bank qayta qarjylandyru baghdarlamasy boyynsha syiaqy stavkasyn kóterudi josparlap otyrghan joq» dep qysqa qayyrdy.
Dese de, Kaspi bank-ting atqarushy diyrektory Pavel Mironov aitqan myna bir әngime tórkini biraz nәrseni anghartqanday. «Bizding qolymyzdaghy barlyq kelisim-sharttarda, qay baghdarlama boyynsha bolsa da, bank mólsherleme kórsetkishin ózgerte alady degen bap bar, biraq, әriyne, belgili bir jaghdaygha baylanysty ghana. Mәselen, zannyng ózgerui ne bolmasa bankter men azamattardyng qarjylyq qarym-qatynasty retteytin jana normativti aktilerding qoldanysqa enuine baylanysty sebepter oryn alyp jatsa», - deydi Mironov myrza.
Biraq, Kaspi bank ókilining «qúlaghyna altyn syrgha» dey otyryp, bankirding búl sózine uәj aitqymyz keledi. Qalay degenmen, «Samúryq-Qazyna» memleket qarjysyn ekinshi dengeydegi  bankterge 20 jylgha salyp otyr, endeshe boryshker ýshin, yaghny ipotekalyq nesiyesin qayta qarjylandyrudan ótken qarapayym azamat ýshin mólsherleme kólemin kóteru syndy tәuekel tuyndamauy tiyis. Óz tarapynan Mironov myrza: «Álbette, boryshker azamat bankten alghan kredit mólsherlemesining qalayda tómen bolghanyn qalaydy, al memlekettik baghdarlama boyynsha nesie stavkasy, tipti bank depozitterining naryqtyq syiaqysynan da tómen ekenin eskertkim keledi» dep bankter ýshin ózekti kezekti bir mәseleni algha tartty.
Al, otandyq bankterding birindegi aqparat kózining aituynsha, «bizding bankter memleketten qarjy alu degenning ne ekenin jaqsy biledi».
«Jalpy, qarjygerler sheneunikterge asa sene bermeydi, әsirese, ipotekany qayta qarjylandyru ayasynda memlekettik qarajat qaytyp alynbaydy degen sózge. Sondyqtan da olar óz tәuekelderin qoldanystaghy baghdarlama ayasyna kirgizip jiberudi kózdeydi», - deydi aqparat kózi. Ol, sonday-aq: «Eger memlekettik qor aqshany qaytaryp alsa, onda bankter syrttan, yaghny memlekettik emes qarjy kózderinen 14-15 payyzgha qarajat tartugha mәjbýr bolady, al ipotekany qayta qarjylandyru ýstemesi  9-11 payyzdy qúraydy. Múnday jaghdayda bankting passiv jәne aktiv kórsetkishterining marjasy teris nәtiyje beredi», - dep týsindiredi aqparat kózi.
Osy sebepten de, memlekettik qordyng seriktes bankteri ipotekalyq nesie alghan azamattarmen ózindik kelisim jasaugha baryp otyr. Estuimizshe, iri bankterding biri óz kliyentterine: «eger memlekettik qor bankke bergen qarajatyn qaytyp alsa, onda boryshker qalghan qaryzyn merziminen búryn tolyq kólemde ótep shyghuy tiyis» dep eskertip jatqan kórinedi.
Al, BTA Bank basqarmasynyng tóraghasy Ánuar Sәidenovtyng aituynsha, múnday jaghdayda memlekettik qor men ekinshi dengeydegi bankter qalay da bir mәmilege kelui tiyis.
«Bir jaghynan alghanda, memleketting búl baghdarlamasy әleumettik baghytqa negizdelgen, ekinshi jaghynan alghanda – bankter búl qarajatty týbinde memleketke qaytaruy tiyis jәne de belgili bir dengeyde payyzdyq ýsteme qosyp. Sondyqtan da, bankterding óz tәuekelin baghalau talaptary – orta merzimdi perspektiva ayasynan qaraghanda dúrys sheshim», - dep esepteydi Sәidenov myrza.
BTA Bank basshysynyng pikirinshe, memlekettik baghdarlama ayasynda әl-auqat qory seriktes bankterining әrqaysysymen keyingi talap, shart jóninde bólek sóileskeni dúrys, mәselen bankten memlekettik qarajatty shygharu merzimin naqtylap belgileu, ne bolmasa qayta qarjylandyrylatyn ipoteka boyynsha bankterge payyzdyq mólsherlemeni qayta qarau mýmkindigin beru túrghysynda, deydi Ánuar Sәidenov myrza.

«Qazaqstan Iskeri», №11, 4-mausym, 2009 jyl